§-de 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1 alusel. Hageja hindab kulutusi lapsele 1 kuu lõikes alljärgnevalt: toiduraha koos koolitoidu maksumusega 3 000 krooni; lapse osa eluasemekuludes 600 krooni; sidevahendid (telefon, internet) 600 krooni; õppevahendid, raamatud, kunsti- ja kirjutusvahendid 550 krooni; mänguasjad 200 krooni; üleriided, jalatsid, pesu 500 krooni; ravimid, hügieenivahendid, prillid 500 krooni; huvialaringid 1 000 krooni; teatri- ja kinokülastused, kultuuriüritused 400 krooni; koolivaheaja laagrid 1 000 krooni; lapse kindlustus 500 krooni; sportimine ja vabaaeg (jalgratas, rula, rulluisud, suusad jne.) 500 krooni; transport 200 krooni, lemmikloomad 500 krooni. Kokku arvestab hageja kulutusteks lapsele 1 kuus 10 050 krooni. Hagejale pole teada kostja sissetulek, kuid talle on teada, et kostja töötab AS-s M ning ta on üks selle äriühingu omanikke. Kostjale kuulub XXX kinnistut. AV on majanduslikult hästi kindlustatud ning talle kuuluv vara ületab tunduvalt hagejale kuuluva vara. Hagejale kuulub kohetoaline korteriomand Tallinnas, XXX ning hageja sissetulek AS-s S on koos lisatasudega 20 000 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 6 000 krooni alates hagi esitamisest kohtule. Kõike eeltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul tuvastada AT põlvnemine AVist ning välja mõista temalt hageja kasuks elatis 6 000 krooni kuus lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisaeliseks saamiseni, alates hagi esitamisest kohtule. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 16.10.2006.a. hagi ei tunnista. Kostja möönab oma mäletamist mööda, et ta oli 1997.a. alguses hagejaga intiimvahekorras, kuid tegemist oli nn. üheöösuhtega pärast ööklubist lahkumist ning mingit lähedast ja pikaajalist suhtlemist hageja ja kostja vahel perioodil 1996.a. suvest kuni 1998.a. aprillikuuni ei ole olnud. Tõele ei vasta ka hageja väited selles, et kostja oli hageja otsene ülemus, et kostja külastas hagejat sageli viimase korteris, et hageja ja kostja kohtusid sageli väljaspool tööaega ja ja veetsid ühiselt aega, et hageja teavitas kostjat oma rasedusest, mispeale kostja olevat lubanud hagejat toetada, kuid palunud oma rasedust kaastöötajate eest varjata, et pärast lapse sündi tegi hageja kostjale ettepaneku vormistada isaduse kanne perekonnaseiusametis, et kostja on hagejat ähvardanud ja hoiatanud, et kostja on soovitanud hagejal töölt lahkuda. Hagiavaldus on kantud emotsioonidest ning soovist näidata kostjat äärmiselt vastutustundetu ja alatuna. Kostja elab alates 1993.a. koos A P ga, kellega koos kasvatavad 3 last – A P esimesest abielust 23.08.1988.a. sündinud tütar MTP ja nende ühiseid lapsi XXX. sündinud poeg A M V it ja XXX sündinud tütar V S V . Kostja arvates on tal terve ja tugev perekond ja kostja pühendab lastele ja perele kogu oma vaba aja. Kostja arvates on hagejal olnud suhteid teiste meestega ning kostja ei ole hagejaga lähedastes ja kestvates intiimsuhetes olnud ja seetõttu ei saanud hageja kostjast rasestuda. Kostja ei nõustu ekspertiisi määramisega, kuna ükski asjaolu ega tõend ei kinnita hageja väidet, et kostja oleks olnud intiimsuhetes hagejaga viimase võimaliku rasestumise ajal. Ka elatise nõuet pole hageja ühegi tõendiga kinnitanud ning lapsele arvestatud kulutused 1 kuus on põhjendamatult suured. Elatise nõue summas 6 000 krooni kuus on kostja arvates kantud vaid soovist teise isiku arvel rikastuda. Kostja palub kohtul jätta hagi tervikuna rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi lapse põlvnemise osas kuulub rahuldamisele ning hageja elatise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest.
§-i 38 lg. 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Selle seaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut.
§-i 42 lg. 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus määras hageja taotlusel asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi, mis viidi läbi perioodil 09.04.2007.a. – 16.04.2007.a. Kostja vaidles ekspertiisi määramise taotlusele vastu väites, et hageja võimaliku rasestumise ajal kostja temaga lähisuhetes ei olnud. Eksperdi arvamuse kohaselt tuvastasid eksperdid, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada AVi (uuritud mehe) bioloogilist isadust AT(uuritud lapse) suhtes. Antud uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks 34400. Tõenäosus, mille kohaselt AV (uuritud mees) saab olla AT(uuritud lapse) bioloogiline isa (isaduse tõenäosus), on 99,99971 %-i. Kostja oma täiendavates kirjalikes seisukohtades 06.06.2007.a. mõistab, et ülaltoodud arvamuse tõttu, mis on käesoleval ajal kohtupraktikas peamiseks tõendiks isaduse tuvastamise vaidlustes, puudub tal otstarbekus edasi vaielda selle üle, kas tema (kostja) end lapse isaks tunnistab või mitte, või on olemas ka tõenäosus, et eksperdiarvamuse kohaselt 100 %-st puudujääv osa kinnitab fakti, et kostja ei ole ATisa. Kohus leiab, et eksperdiarvamust tuleb käsitleda kui usaldusväärset tõendit tõendamaks AT põlvnemist AVist. Kostja AV ei asjas vastupidist kohtule tõendanud ning on eksperdiarvamuse seadnud põhjendamatult kahtluse alla. Seega tuleb XXX sündinud AT lugeda kohtu arvates põlvnenuks AVist, kes on suure tõenäosusega tema bioloogiline isa.
Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud võrdsetes osades kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt on kulud lapsele kuus kokku 10 050 krooni. Kostja vaidlustas nii oma kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungil suurt osa hagis märgitud kuluartiklitest, leides, et need on liiga suured ning hageja soovib oma elatise nõudega pigem kostja arvel rikastuda. Kostja oma täiendavates seisukohtades on jätkuvalt arvamusel, et hageja nimetatud lapse ülalpidamiseks vajaminevate kulutuste summa on suurelt ülepaisutatud. Kostja palub kohtul võtta materjalide juurde avalikult kättesaadavad statistiliste uuringute tulemused leibkonna liikme kulutuste kohta viimase kolme aasta osas. Nimetatud materjalidest nähtub, et leibkonna ühe liikme vajalikeks ja põhjendatud kulustusteks on keskmiselt 2 635 – 2 664.50 krooni. seejuures ei ole arvesse võetud tasuta koolitoitu, igakuiseid riiklikke toetusi jne. Kostja palub kohtul määrata lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatusraha suuruseks 1 500 krooni kuus ning palub elatis temalt välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kostja ei olnud kuni hagi kohtule esitamiseni teadlik lapse olemasolust. Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuistungil oli kostja nõus maksma elatist summas 1 800 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu arvates on hageja lapsele tehtavate kulutuste arvestus ebamõistlikult suur, (eriti kulude osas toidule), aluseks võttes lapse vanust (9.a.). Hageja enda majanduslik olukord on samuti hea – hageja on kohtu hinnangul majanduslikult heal järjel, omab oma kodu nii maal kui linnas ja ka korralikku sissetulekut. Kostja vastuväited hageja poolt hagis märgitud kulutuste osas on osaliselt põhjendatud, samas kostja poolt pakutud elatis summas 1 500 - 1 800 krooni lapsele kuus, millelt hageja peab maksma ka tulumaksu kui saadavalt tulult, on kohtu arvates lubamatult kasin ning ei kata alaealise kooliskäiva lapse elementaarseid vajadusi. Kostja poolt asjas esitatud statistilised andmed on kohtu arvates käsitletavad kui võimalikud minimaalsed kulutused leibkonna liikmele, millest väiksema elatusraha summa väljamõistmine lapse ülalpidamiseks ei oleks mõeldav üldist majanduslikku olukorda arvestades. Kostja on kohtu arvates samuti majanduslikult hästikindlustatud isik, omab kinnisvara, hoonestusõigusi, tal on võimalik oma perekonnale maja ehitada, ta omab korralikku sissetulekut ja osalust äriühingus ning asjaolu, et tema ülalpidamisel väidetavalt on kolm last, ei muuda kostjat vähekindlusatud isikuks. Pigem annab see tunnistust tema majanduslikest võimalustest peale oma laste anda ülalpidamist ka oma elukaaslase alaealisele lapsele. Kohus leiab, et aluseks võttes lapse vanust ja tema vajadusi ning mõlema vanema majanduslikke võimalusi, on põhjendatud ja vajalikuks kulutuseks 9. aastasele lapsele kuus kokku 6 000 krooni. Selline kulutus mõlema vanema poolt kokku tagab kohtu arvates lapsele head tingimused kasvamiseks ja igakülgseks arenguks nii füüsiliselt kui vaimselt, võimaldab lapsel tegelda oma huvialadega jne. Oluline on siinjuures kohtu arvates asjaolu, et mõlema vanema majanduslik olukord võimaldab oma lapse ülalpidamiseks sellist kulutust kanda. Kohus on sellisele seisukohale asunud aluseks võttes eelkõige poolte alaealise lapse huve. Lapse vajaduste suurenedes on hagejal õigus esitada hagi kostja vastu kohtule elatise suurendamise nõudes.
§-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Eeltoodut aluseks võttes tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 3 800 krooni elatusraha kuus aluseks võttes asjaolu, et hageja maksab antud summalt kui saadavalt tulult ka tulumaksu. Elatis lapsele tuleb välja mõista alates hagi esitamisest kohtule, sest kostja on asjas tuvastamist leidnud asjaolusid aluseks võttes põhjustanud hagejale pöördumise hagiga kohtusse ning ka asja lahendamise viivituse seoses asjas ekspertiisi määramise vajadusega lapse põlvnemise tuvastamiseks. Asja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda, aluseks võttes TsMS §-de 162 lg. 1, 173 ja 174 sätteid. Hagejal on õigus TsMS §-i 174 lg. 1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Osaliselt rahuldatud. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 02.07.2007.a. Ärakiri õuge. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.