) § 218 lg 2 kohaselt kohus vaatab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbi hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 13.02.2007 kohtumäärusega kohus võttis kaebuse menetlusse ja määras lahendada asi TsMS §477 lg 2 alusel kohtuistungit pidamata. Kohus määras ühtlasi, et lahend tehakse teatavaks kohtu kantselei kaudu 01.märtsil 2007.a. Seoses kohtuniku sattumisega liiklusõnnetusse 28.veebruaril 2007.a. kohus lükkas lahendi tegemise edasi 08.märtsile 2007.a. Lahendi tegemise tähtpäeva muutmisest teatas kohtuistungi sekretär menetlusosalistele kirjalikult. 2.
lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus vaatab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul (
MS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-test 1, 6 ja 8 ning arvestades, et tähtaja viimane päev 26.12.2006 oli riigipüha, on kaebus esitatud tähtaegselt.
lg-le 3 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse.
lg 4 paneb kohtutäiturile kohustuse teatada menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aeg. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista läbivaatamist. Seega ei ole põhjendatud HÕa seisukoht, et kohtutäitur rikkus täitemenetluse seadustiku nõudeid, kui vaatas kaebuse läbi HÕa osavõtuta. 2 5.
alusel kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtuäituri valitud viisil. Eeltoodu alusel oli kohtutäitur õigustatud edastama teate kaebuse läbivaatamise aja kohta lihtpostiga.
lg 5 sätestab, et lõikes 4 nimetatud dokumendi edastamisel posti teel loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Kohus möönab, et käesoleval juhul on kohtutäitur seda sätet rikkunud, väljastades 04.12.2006 teate 06.12.2006 toimuva menetlustoimingu kohta.
lg 5 kohaselt saab 04.12.2006 postitatud dokumenti lugeda kättesaaduks 07.12.
lg-st 3 tuleneb kohtutäituri kohustus teha otsus asja läbivaatamise järel 10 päeva jooksul.
lg-st 1 tuleneb kohtutäituri otsuse menetlusosalisele kättetoimetamise kohustus,
lg 1 järgi algab otsuse peale edasikaebamise tähtaeg kulgema otsuse kättetoimetamisest. H. Õ ei ole esile toonud, kuidas ja milliseid tema õigusi lahendi tegemise tähtpäeva ette teatamata jätmine rikub. 7.
lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks tsiviilasjas tehtud ja jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja –määrus.
Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Eeltoodu alusel kohus ei võta seisukohta H. Õa kaebuses kohtuotsuse seadusevastasuse kohta esitatud väidete osas. Käesolevas asjas on täitemenetlus alustatud Tallinna Linnakohtu 20.09.2005 kohtuotsuse alusel, mis jõustus 29.03.2006 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Seega viib kohtutäitur Katrin Vellet täitemenetlust läbi õiguslikul alusel. Jõustunud kohtulahendit ei saa vaidlustada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise teel. 8. Kaebuse kohaselt sissenõudja KK kasuks elatusraha väljamõistmise tõttu on HÕa uuest abielust sündinud 2 last majanduslikult vähem kindlustatud. HÕ viitab perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-le 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kaebusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et HÕ oleks kohtule vastavasisulist hagi esitanud. Tallinna Linnakohtu 20.09.2005 otsusega on HÕalt välja mõistetud elatis KK kasuks alates 28.01.2005 1345 krooni kuni poja T täisealiseks saamiseni XXXja 1345 krooni kuni tütre K täisealiseks saamiseni XXX. Kaebuse esitajal on jätkuvalt võimalik pöörduda elatise suuruse muutmise nõudega kohtu poole, kuid vastav taotlus tuleb esitada iseseisvas menetluses, elatise vähendamist ei saa nõuda kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuses. 9.
paneb kohtutäiturile kohustuse võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Täitedokumendiks olevast kohtuotsusest ja kaebusest nähtuvalt ei ole 3 HÕ kohtuotsust täitnud, tema vastu on vara arestimise seisuga nõue koos täitekuludega kokku 62 544,10 krooni. Kaebuse väidete kohaselt HÕ on töövõimetu, tal on 21.12.2006 arstliku ekspertiisi otsusega nr 313413 määratud 60 % -line töövõime kaotus. Seega H. Õal sissetulek puudub.
ja § 137 võimaldavad sissenõudja nõude rahuldamist võlgniku kinnisvara müügist saadud raha arvel. Varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. 08.11.2006 kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt on kohtutäitur K. Vellet üles kirjutanud ja arestinud XXX Tallinnas asuva HÕa 3/5 kaasomandiosa. Eeltoodu alusel on vara arestimine iseenesest seadusega kooskõlas. 10.
järgi arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. HÕ ei ole märkinud, et kohtutäitur oleks vara arestimisel rikkunud menetlusnorme, esile ei ole toodud ühtegi arestimise tühisusele viitavat asjaolu.
sätete alusel võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. 12. H. Õ leiab, et kinnistu arestimine on ebaproportsionaalne.
lg 1 kohaselt arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Kuna H. Õ on oma sõnul töövõimetu, tal sissetulekut ei ole, siis kohus asub seisukohale, et sissenõudja nõude rahuldamine ei ole võimalik muul viisil, kui sissenõude pööramisega varale. Kinnisvara ei saa arestida osaliselt, arestitud vara müügist saadud vahenditest rahuldatakse sissenõudja nõue, tasutakse täitekulud ning ülejääv summa antakse võlgnikule. Kohus võtab lisaks arvesse, et tegemist on elatise võlgnevusega, vanemate lahuselu korral tuleb lastega koos elaval vanemal laste ülalpidamiseks vältimatult kanda igapäevaselt kulusid sõltumata sellest, kas teine vanem lastele ülalpidamist annab. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et vara arestimine on proportsionaalne. 13. H. Õ leiab, et
alusel on täitemenetluse jätkamine tema suhtes ebaõiglane ning menetlus tuleb peatada, kuna vara arestimise tõttu jäävad peale tema elukohata ka tema abikaasa ja kaks last. Kohus ei pea neid väiteid tõeseks. HÕ märgib kaebuses oma elukohaks XXX, samad elukohaandmed on registreeritud ka Rahvastikuregistri andmebaasis. HÕa abikaasa Merike Õa ja nende ühiste laste H ja H Õa elukohaks on Rahvastikuregistri andmebaasis alates 01.03.2006 märgitud XXX. Lisaks on HÕal võimalik väidetavalt tema pere elukohaks oleva kinnisvara müümist vältida. Kinnistusraamatu andmetel kuulub HÕale veel kinnisvara: maatulundusmaa 20,96 ha XXX vallas ning maatulundusmaa 14,6 ha, 26,8 ha ja 8,6 ha XXX vallas. Seega on HÕal olemas vara, mille müügi arvelt on võimalik täitmenetluses nõue rahuldada ja seeläbi arestitud vara müüki vältida. Olukorras, kus H. Õal on olemas võimalused nõude rahuldamiseks, kuid ta põhjendamatult tugineb täitedokumendiks oleva kohtuotsuse seadusevastasusele, ei soovi kohtuotsust üldse täita ega 4 oma varasemast kooselust sündinud lastele ülalpidamist anda, ei saa täitemenetluse peatamise vajadust õigustada asjaoluga, et praegune pere võib kaotada elukoha. 14. HÕ taotleb ka täitemenetluse peatamist
Viidatud sätte kohaselt kohtutäitur võib täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Arstliku ekspertiisi otsus, millega H. Õale määrati 60 %-line töövõime kaotus, on vastu võetud 21.12.2006.a., seega pärast kohtutäituri poolt XXXotsuse tegemist. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt taotles H. Õ täitemenetluse peatamist varem seoses töövõimetuslehel viibimisega. Tulenevalt
lg 2 p-st 2 on võlgniku haigestumise tõttu täitemenetluse peatamine täituri õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et täiturile esitatud töövõimetusleht, mille kohaselt töövõimetus lõppes 16.11.2006, ei saanud XXXotsuse tegemise ajal anda alust täitemenetluse peatamiseks ning kohtutäitur on selles õigesti keeldunud. Oma töövõimetuse jätkumise tõendamine on võlgniku kohustus. Täitemenetluse peatamine on vastavalt
lg-le 1 kohtutäituri pädevuses, mistõttu kohus selles osas otsustust teha ei saa. Kuivõrd praeguseks on olukord muutunud ning H. Õale on määratud püsiv töövõime kaotuse protsent kuni 31.12.2007, siis on H. Õal õigus pöörduda kohtutäituri poole uue taotlusega. 15.
MS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. Heli Käpp Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.