lg 3 alusel õigus ja võimalus avalikult kättetoimetatava dokumendi (kohtukutse) väljavõte avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja vastus Kirjalikku vastust ei ole kostja kohtule esitanud. Kohtuistungi käik Kostja ei ilmunud kohtuistungile, kohtukutse ja hagimaterjalid on 28.09.2007 toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, mitteilmumise põhjusest ei teavitanud. Hageja esitas taotluse ja palus asi vaadata läbi ilma kostja kohalolekuta ning teha kohtuotsust. Hageja selgitas, et kostja ei ela aadressil XXX, kus ta on registreeritud. Sellel aadressil elab hageja koos lastega ja vanematega. Kohus rahuldas hageja taotluse. Tolli- ja Maksuameti andmetel ei tööta J. Z. alates aprillist 2002. Ida Politseiprefektuur teatas kohtule, et J. Z. tegelik viibimiskoht on teadmata. Narva kohtutäitur Andrei Krek teatas, et J. Z. ei tööta ja kohtutäituril puuduvad andmed tema elukoha kohta.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg 4 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust abieluasjas.
lg 1 kohaselt kui puudub üks pool kohtuistungilt, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, palub abielu lahutada ja mõista kostjalt elatis summas kokku 3000 krooni kuus. Hageja selgitas, et ei ela kostjaga koos jaanuarist 2002.a. Hageja on seisukohal, et edasine abielusuhete säilitamine kostjaga on muutunud võimatuks. Kostja ei anna talle raha laste ülalpidamiseks. Abielu vabatahtlikust lahutamisest perekonnaseisuametis kostja keeldub. Kohus tegi kindlaks, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud jaanuarist 2002.a. ja neid taastada kumbki ei soovi, abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et lapsed elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi. Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Vastavalt PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Lapsed elavad hageja juures. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni alates 06.12.2006 igale lapsele. PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus 06.12.2006.a. Kohtukulud Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (
S ) § 29 lg 2, § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70;
, 413 lg 4, 414 lg 1, 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.