2 p. 5 tuginedes Rakvere linna bussiliinide avalikul liiniveol pakkujana kvalifitseerimata X. Mittekvalifitseerimise oluliste põhjustena märkis maavanem ära pakkumise kutsedokumentide punktide 2.4.2, 2.4.4 ja 11.4.7 kohaste ning väheoluliste põhjustena punktide 2.3.1 ja 2.4.1 kohaste dokumentide puudumise. Samal päeval vastu võetud korraldusega nr. 197 (t.l. 171) tunnistas maavanem riigihanke edukaks pakkujaks AS Atko Liinid. 29.11.2006 esitas X Riigihangete Ametile vaidlustuse ja palus Lääne-Viru maavanema 20.11.2006 korraldused nr. 196 ja 197 kehtetuks tunnistada. Riigihangete Ameti 14.12.2006 otsusega nr. 193-06/030097 (t.l. 26-44) jäeti vaidlustus rahuldamata. 22.12.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-13) ja palus, et kohus tühistaks Lääne-Viru maavanema 20.11.2006 korralduse nr. 196 punkti 1.6 ning selle nõude rahuldamisel ka Lääne-Viru maavanema 20.11.2006 korralduse nr. 197 ja Riigihangete Ameti 14.12.2006 otsuse nr. 193-06/030097. Kaebuse esitaja arvates jäeti tema pakkumine kvalifitseerimata ebaseaduslikult, sest ka pakkumise kutsedokumentide punktides 2.4.2, 2.4.4 ja 11.4.7 nimetatud dokumentide esitamata jätmine ja neist tulenevatele tingimustele mittevastavus on
5 alusel otsuse tegemisel väheolulised. Seda seisukohta põhjendas ta liinivedude summaarset mahtu tõendava dokumendi osas väitega, et ostja oleks pidanud analüüsima kolme viimase aasta jooksul osutatud liiniveo teenuste loetelu ja jõudma lihtsa arvutustehte alusel järeldusele, et viimase kolme aasta jooksul on liinivedusid teostatud kordades suuremas mahus kui 600 000 km, samuti oleks saanud seda telefoni teel järele küsida Tallinna Transpordiametist. Kvaliteedi tagamise meetmete, sõiduõiguse kontrollimise ja bussijuhtide koolitusplaani tõendava dokumendi tähtsusetust põhjendas ta väitega, et liiniveo kogemuse tõendamine ja sellega kaasnev liiniloa omamine juba ise kinnitavad piisava tehnilise kompetentsi olemasolu, ka tulnuks dokument esitada vabas vormis, mis ei taga, et tegelikkuses sellest tulenevaid kohustusi täidetakse. Pakkumise riigihanke tehnilisele kirjeldusele vastavuse kinnituse osas märkis ta, et seda vastavust kinnitab pakkumise esitamine ning valmidust riigihanke teostamiseks saanuks järeldada ka dokumentidest, mis on esitatud kolmeaastase liiniveo kogemuse, busside ja muude oluliste asjaolude kohta ning lisas, et lihtkirjalik kinnitus ei taga reaalset valmisolekut riigihanke teostamiseks. Veel märkis kaebaja, et maavanem pole korralduses nr. 196 tema kvalifitseerimata jätmist motiveerinud, on jätnud kohaldamata
4 p. 2 ja on rikkunud
7 ja § 43 lg. 5 sätestatud selgitamiskohustust. Neid seisukohti põhjendas ta väidetega, et pakkuja kvalifitseerimata jätmine ei tähenda automaatselt pakkumise tagasilükkamist ning, et korralduse nr. 196 punkti 1.6 alapunktides 3, 4 ja 5 on paljasõnalised väited, puuduvad aga viited õigusnormidele ja piisavad põhjendused, miks peetakse puuduvaid dokumente otsuse tegemisel oluliseks ja seetõttu ei saa täidetuks lugeda ka informeerimise kohustust. Korralduse nr. 197 osas märkis kaebaja, et maavanem on rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ja kahjustanud pakkumismenetluse eesmärgi täitmist, sest tema pakkumine oli parim, kuid ta jäeti kvalifitseerimata ning tema pakkumine võrdlemata ja hindamata. Riigihangete Amet vaidlustatud otsuse osas märkis kaebaja, et otsus on vastuoluline, selles puudub arusaadav vaidlustamisviide ja
5 märgitud mittekvalifitseerimise kahte erinevat alust on käsitletud kitsendatult. Lääne-Viru maavanem vaidles oma kirjalikus vastuses (t.l. 86-97) kaebusele vastu, palus seda mitte rahuldada ja selgitas
3, § 31 lg. 1, § 35 lg. 2, 5 ja 8 ning § 43 lg. 4 viidates avatud pakkumismenetluse läbiviimise korda märkides ära, et selles menetluses peab pakkuja kvalifikatsiooni kontrollima enne pakkumiste sisulist läbivaatamist, et kvalifitseerimata 2 jäetud pakkuja edasises pakkumismenetluses ei osale ning, et kontrolliti kaebaja vastavust, tema poolt esitatud pakkumise vastavust aga ei pidanudki kontrollima. Maavanema korralduse nr. 196 osas märgiti, et kõigi kaebaja poolt esitamata jäetud viie dokumendi puhul kontrolliti, kas andmed sisalduvad mõnes muus dokumendis või on kättesaadavad avaliku registri kaudu ja kaaluti, kas andmed on otsuse tegemisel olulised või väheolulised ning lisati, et pakkumise kutsedokumentides sisalduvad tingimused on ostja poolt sätestatud, nendele vastavuse tuvastamine on talle oluline ning, et väited esitamata jäetud dokumentide ebaolulisusest on sisuliselt pakkumise kutsedokumentide hilinenud vaidlustamine. Selgitamiskohustuse rikkumise väite peale märgiti, et riigihanke pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ja pakkuja edukaks tunnistamise teated on edastatud 20.11.2006. Riigihangete Amet kirjalikes vastuväidetes (t.l. 318-321) peeti Lääne-Viru maavanema korralduse nr. 196 punkt 1.6 alapunkti 5 küll ekslikuks, kuid ei tunnistatud kaebust ning leiti, et ameti otsus on selgelt ja üheselt mõistetav ja kaebaja tõlgendused meelevaldsed. Seejuures selgitati oma seisukohti
tõlgendamisel, rõhutati, et ostjal puudub õigus otsustada diskretsiooni alusel, kas ühe või teise dokumendi esitamine pakkumises on oluline või väheoluline ning märgiti, et X ei esitanud ei andmeid ega dokumente, milliseid ostja kvalifikatsiooni tõendamiseks nõudis ja esitamata jäetu polnud avaliku registri vahendusel kättesaadav. Veel leiti, et kaebaja viide uurimisprintsiibile on asjakohatu ja väideti, et riigihangete pakkumismenetlus pole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse § 2 lg. 2 tähenduses, samuti ei kohaldata seda vaidlustuste lahendamisel Riigihangete Ametis. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud AS Atko Liinid vastuses (t.l. 323-328) esitati oma seisukohad iga vaidlustatud haldusakti kohta ning märgiti kokkuvõtteks, et X kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuistungil jäid X esindajad kaebuse väidete ja taotluste juurde ning esitasid kokku 28 895 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude (t.l. 357-360 ja 405). Helmeri Indela rõhutas, et
2 p. 5 kohaselt saavad kvalifitseerimise aluseks olla vaid need andmed ja dokumendid, mida on nõutud seaduse alusel, pakkumise kutsedokumentide punkt 2.4.2 seatud tingimust liiniveo mahu kohta aga
4 p. 2 kohaselt kehtestada ei saanud. Pakkumise tagasilükkamise kohta kaebuses sisalduvate väidete osas möönis Helmeri Indela, et need olid ekslikud. Lääne-Viru maavanema esindajad jäid samuti kirjalikult esitatu juurde ja esitasid 138,60 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude (t.l. 361 ja 405). Helin Leichter leidis, et vaidlus pakkumise kutsedokumentide sisu üle on hiljaks jäänud. Pakkumise kutsedokumentides sisalduvat nõuet pidas ta oluliseks ja väitis, et see lisati majandusministeeriumi soovitusel. Ka Riigihangete Ameti esindaja Peeter Milvere jäi kirjaliku vastuse väidete ja taotluse juurde, esitas 120 krooni suuruse sõidukulu hüvitamise nõude (t.l. 363-364 ja 405) ja rõhutas, et
2 p. 5 kohaldamisel ei saa tugineda pakkumise kutsedokumentide õigusvastasusele. AS Atko Liinid oma esindajat kohtuistungile ei saatnud (t.l. 349), selle toimumise aeg ja koht olid talle ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud (t.l. 317 ja 330). KOHTU PÕHJENDUSED Riigihangete teostamise kord ning sellega seotud isikute õigused ja kohustused on reguleeritud
s Selle seaduse § 35 lg. 2 on loetletud juhtumid, millistel pakkujat ei kvalifitseerita ning kehtestatud viiendas lõikes, et üheks põhjuseks on dokumentide või andmete esitamata jätmine, mida ostja on selle seaduse alusel nõudnud. Lääne-Viru maavanema 20.11.2006 korralduse nr. 196 (t.l. 167-169) punktis 1.6 on Rakvere linna bussiliinide avaliku liiniveo teenuse saamiseks korraldatud riigihanke nr. 030097 pakkujate kvalifitseerimisel ja pakkumiste vastavaks tunnistamisel jäetud X sellele sättele tuginedes kvalifitseerimata ning nimetatud oluliste põhjustena 3 ära pakkumise kutsedokumentide punktides 2.4.2, 2.4.4 ja 11.4.7 nõutud dokumentide puudumine. Riigihanke nr. 030097 pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.2 (t.l.103) on ühe pakkujate tehnilisele kompetentsusele esitatava tingimusena kehtestatud, et pakkuja viimase kolme aasta liiniveo summaarne maht peab olema vähemalt 600 000 km ning märgitud, et pakkuja peab esitama kutsedokumentide lisa 1 vormi VI kohase osutatud liiniveo teenuste loetelu koos andmetega maksumuse, osutamise aja ja tellijate kohta. X on oma pakkumises (t.l. 173-213) täitnud pakkumise kutsedokumentide lisa 1 kohase vorm VI (t.l. 206), kuid sellist dokumenti, millest nähtuks viimase kolme aasta liiniveo summaarne maht ta esitanud ei ole. Pakkumise kutsedokumentide punkt 2.4.4 (t.l. 103) kohustab pakkujat esitama ülevaate tema poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise ja sõitjate sõiduõiguse kontrollimise meetmete ning bussijuhtide koolitusplaani kohta. X pakkumises (t.l. 173-213) selline ülevaade puudub ning esitatud dokumentide kogumis pole ka ühtegi muud dokumenti, kust vajalikud andmed selguksid. Seda, et nõutud andmeid pakkumises otseselt ei sisaldu ning neid pole võimalik avalike registrite vahendusel saada, möönis kohtuistungil ka kaebaja esindaja (t.l. 402). Kirjalikus kaebuses on peetud dokumendi esitamata jätmist
5 tuginedes pakkumise kvalifitseerimisel väheoluliseks ja väidetud, et kolmeaastane liiniveo teostamise kogemus juba ise tõendab piisavat tehnilist kompetentsi ka reisijate teeninduskvaliteedi tagamisel (t.l. 5). Dokumendi olulisuse hindamisel põhineb ka Lääne-Viru maavanema 20.11.2006 korralduse nr. 196 punkt 1.6. Sellejuures on aga nii kaebajal kui ka maavanemal jäänud tähelepanuta asjaolu, et
5 kehtestatu tugineb kahele erinevale sama paragrahvi teises lõikes nimetatud kvalifitseerimata jätmise alusele ja maavanema vaidlustatud korralduses viidatud
2 p. 5 kohaldamisel on ostjale antud võimalus kaaluda üksnes selle üle, kas avalikust registrist andmete saamise kulud on olulised või mitte. Seda, et ostja saaks kaaluda ka tema enda poolt nõutud dokumentide või andmete olulisust, nimetatud sättest ei tulene ja selline õigus oleks otseses vastuolus ka sama seaduse § 31 lg. 2 kehtestatuga, mis lubab nõuda vaid pakkuja kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni.
2 tulenevalt on riigihanke korraldamise eesmärgiks saada esitatud hindamiskriteeriumite suhtes kõige soodsam pakkumine. Avalikuks kasutamiseks mõeldud teenuse ostmisel on teenuse kvaliteedil eriliselt suur tähendus. Seega on igati põhjendatud, et Lääne- Viru Maavalitsus on kasutanud talle
4 p. 6 sätestatuga antud õigust ja lülitanud Rakvere linna bussiliinide liiniveo riigihanke pakkumise kutsedokumentidesse nõude esitada ülevaade kvaliteedi tagamise meetmete, sõiduõiguse kontrollimise meetmete ja bussijuhtide koolitusplaani kohta. Riigihanke nr. 030097 pakkumise kutsedokumentide punkt 11.4.7 kehtestab, et pakkumine peab sisaldama muuhulgas ka vabas vormis kinnituse pakkumise vastavusest kutsedokumentide lisas 2 toodud tehnilisele kirjeldusele (t.l. 105). Kuigi X pakkumises (t.l. 173-213) pole eraldi dokumendina vormistatud kinnitust pakkumise tehnilisele kirjeldusele vastavuse kohta, ei saa puudus olla kvalifitseerimata jätmise õiguspäraseks aluseks, sest pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning selle hindamiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, mis on kehtestatud pakkumise kutsedokumentide teises osas ei sisalda sarnase kinnituse esitamise nõuet. Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil esitatud väide, et liiniveo summaarse mahu kohta andmete nõudmine ei tulene seadusest on iseenesest õige.
4 p. 2 pole selliste andmete nõudmise õigust tõepoolest nimetatud. Käesoleva kaebuse lahendamisele ei saa see asjaolu aga mingit tähendust omada, sest
2 kohaselt tuleb vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta esitada enne, kui ostja pakkumised avab ja X pole seda teinud. Riigihanke nr. 030097 pakkumise kutsedokumente ei ole ta vaidlustanud ka hiljem Riigihangete Ametile esitatud vaides (t.l. 264-271) ja halduskohtule esitatud kaebuses (t.l. 2-13). Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et riigihanke korraldaja pidi pakkujate kvalifitseerimisel üle vaatama kõik 4 pakkumise kutsedokumentides esitatud nõuded ja hindama nende vastavust seaduses sätestatule, ei ole kaebuse nõude rahuldamine võimalik.
2 p. 5 nimetatud kvalifitseerimata jätmise alus on kohaldatav ka ühe esitamata dokumendi või andme puhul ja X pole pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.4 nimetatud ülevaadet esitanud, selle nõudmise õigus tuleneb
4 p. 6 sätestatust ning nõutud andmeid ei ole võimalik saada avalike registrite vahendusel.
8 sätestatu kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises pakkumismenetluses. X jäeti riigihanke nr. 030097 pakkujana kvalifitseerimata (t.l. 167-169) ning seega ei saa tema suhtes rakenduda
Kirjaliku kaebuse vastavate väidete ekslikust möönis kaebaja esindaja kohtuistungil ka ise (t.l. 403). Põhjendamatud on väited ka põhjendamise ja selgitamise kohustuste rikkumisest. Lääne-Viru maavanema Korraldus nr. 196 sisaldab kaebaja osas nii viiteid õigusaktidele kui ka faktilisi põhjendusi ning korralduse vastuvõtmisest on kaebajat juba samal päeval teavitatud (t.l. 20). Kuna Lääne-Viru maavanema 20.11.2006 korralduse nr. 196 punkt 1.6 tühistamise nõude osas jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata, ei ole halduskohtul alust rahuldada ka kaebaja alternatiivseid nõudeid. Eespool juba viidatud
8 kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises pakkumismenetluses. X ei kvalifitseeritud riigihanke nr. 030097 pakkujana (t.l. 167-169). Seega ei saa AS ATKO Liinid pakkumise edukaks tunnistamine Lääne-Viru maavanema 20.11.2006 korraldusega nr. 197 (t.l. 171) rikkuda tema seadusest tulenevaid õigusi või piirata mistahes vabadusi. Riigihangete Ameti 14.12.2006 otsuse nr. 193-06/030097 (t.l. 26-44) suhtes ei ole X vaidlustamisviite puudumise esitanud ühtegi muud iseseisvat menetlus- ja vorminõuete või oma õiguste rikkumisest tulenevat etteheidet. Kohtuistungil kinnitas kaebaja esindaja, et selle otsuse vaidlustamise ainsaks põhjuseks oli rahulolematus Lääne-Viru maavanema otsustustega (t.l. 403). Riigihangete Ameti otsuses on vaidlustamisviide olemas, see on piisavalt arusaadav ja võimaldas kaebaja kaebust õigel ajal ja õigesse kohtusse esitada. Lisaks kehtib halduskohtumenetluses põhimõte, mille kohaselt ei anna otsustust mitte mõjutavad vorminõuete rikkumised iseseisvat alust haldusakti tühistamiseks. Eeltoodud põhjendustel tuleb X kaebuse nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Lääne-Viru Maavalitsuse esindajate 138,60 krooni ja Riigihangete Ameti 120 krooni suurused sõidukulu hüvitamise nõuded on põhjendatud, nende kandmine dokumentaalselt tõendatud (t.l. 361-362 ja 364) ja kuuluvad halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt välja mõistmisele kaebuse esitajalt. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud kokku 318,20 krooni (t.l. 407). Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt peab kaebuse esitaja selle summa Eesti Vabariigile hüvitama. Raili Randlane Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.