VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-06-19449 17. detsember 2007, Narva Kohtuasi AS N E hagi N.T vastu 819, 2
§ 76
lg 2 iga solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Hagi on esitatud praktiliselt kõigi xxx asuva kortermaja korteriomanike vastu ja hagiavalduses puudub kirjalik dokument, mis tõendaks nõude esitamist võlgnevuse tasumiseks enne hagi esitamist ning nimetatud nõude kättesaamist. Seoses sellega palub kostja nõuda hagejalt kui xxx asuva kortermaja haldurilt ajavahemikult 01.09.2001.a-01.07.2004.a täiendavate kirjalike dokumentide esitamist hagiavalduses märgitud võlgnevuse tõendamiseks hageja ees. Juhul kui hageja ei esita nimetatud dokumente või siis üht neist palub kostja hagi mitte rahuldada ja kohtukulud jätta hageja enda kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Viru Maakohus tegi 02. novembril 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilasi TsMS § 403 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei 2
(4)Tsiviilasi nr 2-06-19449 asja arutamist kohtuistungil ega ka nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Vastavalt 30.06.2004.a hageja ja KÜ N vahel sõlmitud elumaja haldamise ja juhtimise üleandmise aktile, oli xxx korteriomanikel võlgnevus hageja ees. Poolte kokkuleppe alusel teeb üleandev pool (hageja) juurdearvutuse igale korteriomanikule kuuluva mõttelise osa suurusele arvelduslehele 2004.a juuni kuu eest. Tõendi järgi teenustasu arveldusest nähtub, et kostja osa võlgnevusest vastavalt tema mõttelise osa suurusele moodustas 819, 23 krooni. Menetlusosaliste poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et korteriomanike üldkoosoleku 01.08.2001.a otsusega oli hageja kuni 01.07.2004 elamu aadressil xxx haldaja. Nimetatud asjaolu on tuvastatud Narvas, xxx asuva elamumaja korteriomanike 01.08.2001 üldkoosoleku protokolliga nr 1 (tl 6) et xxx korteriomanikel on võlgnevus hageja ees. 30.06.2004.a hageja ja KÜ N vahel sõlmitud elumaja haldamise ja juhtimise üleandmise akt (tl 7) et kostja võlgnevus hageja ees on seisuga 01.2006.a 819, 23 krooni. Tõend teenustasu arveldustest (tl 8). Tõendi teenustasu arveldustest (tl 8) ja 30.06.2004.a hageja ja KÜ N vahel sõlmitud elumaja haldamise ja juhtimise üleandmise akti alusel (tl 7) on tuvastatud, et hageja oli elumaja xxx haldaja kuni 30.06.2004.a-ni ja kostja tasumäär nimetatud elumaja haldamise eest, vastavalt tema mõttelise osa suurusele on 819, 23 krooni, mida kostja tasunud pole. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega peab makseid tasuma kostja, kui tegemist on kulutustega, mis seonduvad AÕS § 75 lg 1 järgi elamu alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega. Elamu remondikulud ja hoolduskulud on reeglina hõlmatavad AÕS § 75 lg-ga 1. Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 101
lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
§ 108
lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust nõuda selle täitmist. Hageja poolt esitatud kostja võlgnevuse arvestusest (tl 8) nähtub, et võlgnevust summas 813, 21 krooni ei ole tasutud alates 2004.a juulikuust. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 819, 23 krooni. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-06-19449 Haginõude rahuldamine on põhjendatud ka toimiku kirjalike materjalidega. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab N.T, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 4
(4)