lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 02.05.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid ning Nõude loovutamise lepingu nr XXX ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti vähendas hageja kostja vastu esitatud nõuet, loobudes mobiiltelefoni maksumuse nõudest summas 3540.00 krooni ning samas ulatuses ka viiviste nõudes. Kostjale on hagimaterjalid koos kohtumääruse ja hageja täiendavate dokumentidega edastatud 14.05.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 27.08.1997.a. sõlmitud tähtajatu Q GSM Leping nr 10007413, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 16.11.1997.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 11.12.1997.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 20.02.1998.a. esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 442.50 krooni ja kõneteenused summas 2256.92 krooni. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et 20.02.1998.a. lõpparve nr XX on kostjale väljastatud ja et kostja on nimetatud arve reaalselt kätte saanud. Kohtule esitatud perioodil 28.08.1997.a. kuni 27.01.1998.a. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest 2
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 280.00 krooni.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.