) § 63 kohtu määratud tähtaja kulgemine algab menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast, kui tähtaja määramisel ei ole ettenähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Tulenevalt
kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kohus oma 26.04.2007 hageja esindaja Andrei Matvejevi nimele lihtkirjana 29.05.2007 saadetud teatisega andis tähtaja nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul käesoleva teatise kättesaamisele järgnevast päevast arvates ning täiendava riigilõivu 1050 krooni tasumiseks. Kuna teatise saadeti hageja esindajale lihtkirjana, ei ole kohtul andmeid, millal ta sai teatise kätte. Vastavalt alates 01.01.2007 kehtivate „AS Eesti Post universaalse postiteenuse tüüptingimused“ (www.post.ee; Teenused ja hinnad; kirjateenused) p-le 12.6.1 vähemalt 90% saadetistest, mis on Postile üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega toimetatakse saaja postkasti üleandmise päevale järgneval postkontori tööpäeval. Samade Tingimuste p 12.6.1.1 kohaselt kui saadetis postitatakse pärast kirjakastil märgitud või postkontoris kehtestatud hiliseimat üleandmise aega, loetakse üleandmise päevaks järgmine postkontori tööpäev. Seega pani Eesti Post kohtust lihtkirjana saadetud teatise hageja esindaja postkasti hiljemalt 31.05.2007, seega puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg hakkas kulgema 01.06.2007 ja tähtaja viimane päev oli 14.06.2007. Avaldust esitatud tähtaja pikendamiseks selle põhistamisega ei ole esitatud.
lg 2 kohaselt kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Seega nõude ja põhjenduste hagiavaldusele ettenähtud vormis esitas hageja ja riigilõivu tasus peale kohtu poolt määratud tähtaega, mistõttu kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab hageja poolt 13.11.2007 esitatud hagiavaldus koos lisadega selle esitajale.
lg 5 kohaselt esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kohus selgitab hagejale, et ta võib esitada hagiavalduse kohtusse, kuid mitte tsiviilasja nr 2-0712715 raames. Vastavalt
lg 1 p 2 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
150 lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt riigilõivu ja kohtukulude 2
§-dest 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.