VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-06-19499 17. detsember 2007, Narva Kohtuasi AS Narva Elamuvaldus hagi V.
§ 76
lg 2 iga solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Hagi on esitatud praktiliselt kõigi xxx asuva kortermaja korteriomanike vastu ja hagiavalduses puudub kirjalik dokument, mis tõendaks nõude esitamist võlgnevuse tasumiseks enne hagi esitamist ning nimetatud nõude kättesaamist. Seoses sellega palub kostja nõuda hagejalt kui xxx asuva kortermaja haldurilt ajavahemikult 01.09.2001.a-01.07.2004.a täiendavate kirjalike dokumentide esitamist hagiavalduses märgitud võlgnevuse tõendamiseks hageja ees. Juhul kui hageja ei esita nimetatud dokumente või siis üht neist palub kostja hagi mitte rahuldada ja kohtukulud jätta hageja enda kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 2
(4)Tsiviilasi nr 2-06-19499 Viru Maakohus tegi
- novembril 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilasi TsMS § 403 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei asja arutamist kohtuistungil ega ka nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusolekut kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Menetlusosaliste poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et korteriomanike üldkoosoleku 01.08.2001.a otsusega oli hageja kuni 01.07.2004 elamu aadressil xxx haldaja. Nimetatud asjaolu on tuvastatud Narvas, xxx asuva elamumaja korteriomanike 01.08.2001.a üldkoosoleku protokolliga nr 1 (tl 6) et kostja võlgnevus hageja ees on seisuga 01.2006.a 981, 92 krooni. Tõend teenustasu arveldustest (tl 8). et kostja võlgneb ajavahemiku 05.2004.a - 01.2006.a eest hagejale 981, 92 krooni (tl 5). Tõend teenustasu arveldustest (tl 8). Tõendi alusel teenustasu arveldustest (tl 8) ja Narvas, xxx asuva elamumaja korteriomanike 01.08.2001.a üldkoosoleku protokolliga nr 1 (tl 6) on tuvastatud, et hageja oli kostja omandis oleva korteri ja korteri mõttelise osa haldaja ja kostja võlgneb nimetatud teenuste osutamise eest 981, 92 krooni, mida kostja tasunud ei ole. Vastavalt korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 13 lg 1 korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega peab makseid tasuma kostja, kui tegemist on kulutustega, mis seonduvad AÕS § 75 lg 1 järgi elamu alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega. Elamule remondikulud ja hoolduskulud on reeglina hõlmatavad AÕS § 75 lg-ga
- Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 101
lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
§ 108
lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust nõuda selle täitmist. Hageja poolt esitatud kostja võlgnevuse arvestusest (tl 8) nähtub, et võlgnevust summas 981, 92 krooni ei ole tasutud alates 2004.a maikuust. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-06-19499 Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 981, 92 krooni, korteriomandi ja korteriomandi juurde kuuluva mõttelise osa (kaasomandi) haldamise eest. Haginõuete rahuldamine on põhjendatud ka toimiku kirjalike materjalidega. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab V.I, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 630 ja 632. Tamara Šabarova Kohtunik 4
(4)