2-04-874/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.11.2007.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-04-874 (vana nr 2/31-6424/04) Kohtuasi VŠhagi SŠ vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised Hageja: VŠ(i.k. XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: VT Kostja: SŠ(i.k. XXX elukoht XXX); Kostja esindaja: adv. Alan Biin Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon.

1. Rahuldada VŠ hagi SŠ vastu ühisvara jagamiseks.
2. Jagada VŠ ja SŠ abielu ajal soetatud ühisvara järgmiselt : 2.
3. Tunnistada VŠ omandiõigust ½ mõttelisele osale korteriomandist XXX koos selle juurde kuuluva mõttelise osaga maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning mis on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. XXX. 2.2.Tunnistada SŠ omandiõigust ½ mõttelisele osale korteriomandist XXXkoos selle juurde kuuluva mõttelise osaga maatükist ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning mis on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna registriossa nr. XXX. Menetluskulude jaotamine.
4. Välja mõista S Š VŠ kasuks 1300.- (üks tuhat kolmsada) krooni kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
5. Poolte abielu registreeriti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis.
6. Poolte abieluliseks ühisvaraks on korteriomand XXX. Menetluse käik.
7. VŠ esitas 15.07.2004.a. Harju Maakohtusse (endisesse Tallinna Linnakohtusse) hagi SŠ vastu abielu lahutamiseks.
8. 02.01.2004.a. täiendas hageja esitatud hagi vara jagamise nõudega ning palus lisaks abielu lahutamisele jagada kohtul ka poolte ühisvaraks olev korteriomand XXX.
9. Kohus lahutas poolte abielu tehtud osaotsusega ning jätkas menetlust pärast menetluse peatamist vara jagamise vaidluses.
10. 05.10.2007.a. määras kohus lahendada poolte ühisvara jagamise vaidluse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Hageja nõue ning põhjendused.
11. 23.04.2007.a. kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses teeb hageja ettepaneku jagada poolte ühisvaraks olev korteriomand nii, et kummalegi poolele jääb ½ mõttelist osa vaidlusalusest korterist. Kostja vastus ja põhjendused.
12. Kostja esindaja on seisukohal, et sellisel viisil korteromandi poolte vahel jagamine kaitseb kõige paremini ka tema esindatava huve. Kohtuotsuse põhjendused.
13. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidluse lahendamise materiaalõigusliku alusena kuuluvad kohaldamisele PkS § 14 lg 1, mille kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara ühisvara, § 18 lg. 2, mille kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga ja § 19 lg 3, mille kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.
14. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand XXX on nende ühisvara ning kostja ei ole esitanud ka ühtki teist ettepanekut ühisvara jagamiseks, on kohus seisukohal, et poolte ühisvaraks oleva korteriomandi jagamine võrdselt poolte vahel mõttelisteks osadeks on kooskõlas nii .PkS § 19 lg 1 sätestatud vara jagamise võrdsuse põhimõttega kui ka sama 2 paragrahvi lõikes 3 sätestatuga, mille kohaselt jagatakse poolte ühisvara eelkõige varana. Kohtukulud.
15. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. VŠ on palunud vara jagamise esitamisel jätta pool tema poolt tasutud riigilõivust ehk 1300.krooni kostja kanda. S Š kohtukulud puuduvad, sest talle oli määratud advokaat riigi õigusabi korras. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab VŠ hagi, on põhjendatud pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust jätta TsMS § 60 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtunik: 3