Obsah (9)

§ 26§ 99§ 28§ 7§ 63§ 6§ 92§ 93§ 83

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1982 Haldusasi Svetlana Pajupuu kaebus

§ 26lg 1 p 1).

Vastavalt

§ 99

lg 1 p 1 kuulub otsus kuni kahe kuupalga s.o 24 200 (kahekümne nelja tuhande kahesaja) krooni väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele;

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tema Loksa 1 abilinnapea ametisse ennistamiseks;
2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 34 ja 41 tühisuse tuvastamiseks;
3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja 2599 (kaks tuhat viissada üheksakümmend üheksa) (kuuskümmend seitse tuhat kolmsada kakskümmend neli) ) krooni.
4. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtusse kaebuse järgmiste taotlustega: 1) Tuvastada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 34 tühisus; 2) Tuvastada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 41 tühisus; 3) Tuvastada Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punktide 4 ja 6 tühisus; 4) Ennistada kaebaja tööle Loksa linna abilinnapea kohale alates 11.09.2006; 5) Hüvitada kaebajale töölt sunnitud eemalviibitud aja eest (alates 11.09.2006) töötasu (ametipalk 12 100.- kuus).
2. 01.09.2006 kogunes istungile Loksa Linnavolikogu (edaspidi volikogu). Pärast istungi päevakorra kinnitamist jätkas volikogu istungit, millel osalesid Margus Kröönström, Sander Piibemann, Tatjana Mištšenko, Igor Ignahhin, Ljubov Oksenenko, Renata Järve ja Valentina Verbova. Volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid Viktor Fjodorov, Rein Heina, Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid nad muuhulgas ka umbusaldust volikogu esimehele O. Goginile ning valisid uueks volikogu esimeheks R. Heina. Selline istungi pidamine ei ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning on õigusvastane.
3. 01.09.2006 R. Heina juhitud volikogu otsusega nr 34 avaldati umbusaldust linnapeale Andres Kaarmannile. Otsusega nr 41 valiti linnapeaks Helle Lootsmann. Otsuse nr 41 alusel valiti linnapeaks H. Lootsmann. Samal istungil, võttes aluseks H. Lootsmanni ettepaneku vabastati otsuse nr 42 punktiga 4 linnavalitsuse liikme kohustustest seoses volituste lõppemisega Madis Praks, Märt Praks ja Svetlana Pajupuu. Otsuse nr 42 punktiga 6 otsustati maksta teenistusest vabastamisel linnapeale A. Kaarmannile ja abilinnapeadele S. Pajupuule ja Madis Praksile saamata jäänud puhkuse eest hüvitist seaduses sätestatud korras.
4. H. Lootsmann on hõivanud Loksa Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ametiruumid, vahetanud lukud ja turvakoodid ning palganud turvateenistuse oma valitsuskabineti kaitseks. H. Lootsmann ja turvameeskond ei luba valitsuse ametiruumidesse tööle linnapead ning abilinnapeasid. Sellise käitumisega on eiratud seadusi ja rikutud kaebaja kui abilinnapea õigust võtta osa linnavalitsuse igapäevasest tööst. H. Lootsmann lubab vabastada hõivatud ruumid üksnes siis, kui talle esitatakse halduskohtu otsus selle kohta, et tema ei ole linnapea. 2 Riigikohtu 29.09.2006 otsus nr 3-4-1-11-06 koos Vabariigi Valimiskomisjoni 21.09.2006 otsusega nr 60 ei kõiguta tema arusaama ning ruume ta vabastada ei kavatse.
5. Volikogu 01.09.2006 kutsus kokku ja seda juhatas volikogu esimees O. Gogin. Volikogu oli kokku kutsutud korrektselt, kutses näidatud päevakorraga ning istungit juhatas volikogu esimees. Ent pärast päevakorra kinnitamist lahkus osa volikogu liikmeid istungilt ning jätkas istungi pidamist isekeskis kõrvalsaalis. Selline teguviis on vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi KOKS) sätestatud töökorraldusega. KOKS § 42 lg 1 kohaselt korraldab volikogu esimees volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist. Tulenevalt KOKS § 44 lg korraldab volikogu tööd ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu. Sellisele seisukohale on asunud 29.09.2006 ka Riigikohus oma otsuses nr 3-4-1-1106, mille alusel Vabariigi Valimiskomisjoni otsus jääb jõusse osas, milles valimiskomisjon jõudis järeldusele, et Loksa Linnavolikogu 12.09.2006 otsus nr 43 on tühine. Tulenevalt eeltoodust on Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung, mida juhtis R. Heina, õigusvastane, ning sellel volikogu istungil vastu võetud otsused tühised.
6. Riigikohtu halduskolleegium rõhutab eelnimetatud otsuses, et kohaliku omavalitsuse üksuses võib õiguslikku segadust tekitada nii valla või linna valimiskomisjoni tegevus, volikogu istungi juhtimise korra rikkumine kui ka volikogu liikmete omaalgatuslik kogunemine ühel ja samal või erinevatel aegadel erinevates koosseisudes toimuvatele istungitele. Asja materjalidest nähtuvalt ongi Loksa linnas kujunenud olukord, kus O. Gogini juhatusel toimunud volikogu istungil osalenud isikud peavad volikogu esimeheks O. Goginit ja linnapeaks A. Kaarmanni; V. Fjodorovi ja R. Heina juhitud istungil osalenud volikogu liikmed aga volikogu esimeheks R. Heina ja linnapeaks H. Lootsmanni. Riigikohus on seisukohal, et ka ebaseaduslikuks peetava olukorra lahendamiseks tuleb kasutada õiguspäraseid vahendeid. Tulenevalt Riigikohtu 3-4-1-11-06 otsusest on 01.09.2006 volikogu istung, mida juhatas R. Heina, õigusvastane ning sellel istungil vastu võetud otsused tühised.
7. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 112 kohaselt on ametniku teenistuse vabastamise õigus isikul või ametiasutusel, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. Kaebaja kui abilinnapea teenistustähtaeg on seotud linnapea volitustega ning teenistustähtaeg lõpeb linnapea volituste lõppemisega. Seetõttu rikuvad kaebaja õigusi volikogu 01.09.2006 otsused nr 34 (millega avaldati umbusaldust linnapea A. Kaarmannile) ja nr 41 (millega nimetati linnapeana ametisse H. Lootsmann). VASTUSTAJA SELETUS
8. Vastustaja kaebust ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
9. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil avaldati kaebajale kui väidetavale Loksa abilinnapeale teistkordselt umbusaldust ja kiideti heaks vaidlusalused otsused. 9.
10. KOKS § 22 lõike 1 p 17 kohaselt kuulub volikogu pädevusse valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. KOKS § 22 lõike 1 p 18 järgi on volikogu pädev avaldama umbusaldust volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele. KOKS § 46 lõike1 järgi võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse 3 liikmele. KOKS § 46 lõike11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. 9.
11. 09.02.2007 toimunud Loksa Linnavolikogu istungil kiitis Loksa Linnavolikogu veelkordselt heaks kõik volikogu 01.09.2006 otsused. 09.02.2007 toimunud volikogu istungil kiitis volikogu veelkordselt heaks kõik volikogu 01.09.2006 otsused. 09.02.2007 volikogu otsusega nr 21 on kaebaja abilinnapea ametist vabastatud. 9.
12. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil võeti vastu muuhulgas alljärgnevad otsused: 1) otsus nr 9, millega avaldati korduvalt umbusaldust volikogu esimehele O. Gogin’ile; 2) otsus nr 10, millega valiti uuesti volikogu esimeheks R. Heina; 3) otsus nr 11, millega avaldati korduvalt umbusaldust linnapeale A. Kaarmann’ile; 4) otsus nr 20, millega valiti uuesti linnapeaks H. Lootsmann; 5) otsus nr 21, millega kinnitati linnavalitsuse liikmeteks abilinnapeade ametikohtadele Elbe Kuuspalu ja Andres Kaskla ning vabastati linnvalitsuse liikme kohustustest Madis Praks, Märt Praks ja Svetlana Pajupuu; 6) otsus nr 23, millega kiideti heaks Loksa Linnavolikogu 19.01.2007 otsus nr 5 „Volikogu otsuste heakskiitmine” ja otsus nr 6 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud volikogu otsuste tühisuse kindlakstegemine”; Lisaks võeti vastu volikogu 09.02.2007 määrus nr 4, millega otsustati kiita heaks volikogu 19.01.2007 määrus nr 3 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud volikogu määruste tühisuse kindlaks tegemine”. 9.
13. Otsuste heakskiitmine tähendas antud olukorras samasisuliste otsuste vastuvõtmist, millega teostas volikogu HMS § 4 ette nähtud kaalutlusõigust, arvestades kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, Loksa linna kui avalik-õigusliku isiku põhjendatud huve ning võimu legitiimsuse järjepidevuse vajalikkust. Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta vaidlusalused otsused tühiseks tunnistamata.
14. Ei ole võimalik täita kaebuse esitaja nõuet tema ennistamiseks abilinnapea ametikohale, kuivõrd 01.09.2006 on Loksa abilinnapeaks nimetatud Elbe Kuuspalu.
15. Kaebajal puudub õigus nõuda teenistustasu alates 11.09.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni. 11.1.

§ 7

lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 ja määruses asjas nr. 3-3-1-8-01 märkinud, et tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Vastustaja poolt kaebuse esitajale teenistustasu mittemaksmine võiks olla õigusvastane ning rikkuda samas ka kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui kaebuse esitaja oleks Loksa abilinnapea, täidaks abilinnapea ülesandeid ning sellest tulenevalt oleks tal õigus nõuda teenistustasu maksmist. Teenistustasu makstakse ametnikule ametiülesannete täitmise eest, mitte aga formaalse ametniku staatuse tõttu. Kuivõrd alates 01.09.2006 valiti kaebaja asemel abilinnapeaks E. Kuuspalu, siis tema täidabki abilinnapea funktsioone. Sellest tulenevalt puudub kaebuse esitajal õigus abilinnapea ametiga seotud teenistustasu nõuda, mistõttu ei saa kaebajale teenistustasu maksmisest keeldumine rikkuda tema õigusi. 4 11.

1. Alates 01.09.2006 makstakse teenistustasu Loksa abilinnapeale E. Kuuspalu’le. Samaaegne teenistustasu tasumine ka kaebuse esitajale oleks õigusvastane ning vastuolus hea halduse põhimõttega. 11.
2. Ka oleks kaebuse esitajale teenistustasu maksmine tühine HMS § 63 lõike 2 p 4 alusel, kuna sellega oleks pandud toime õigusrikkumine tulenevalt sellest, et kaebuse esitajal puudub õigus teenistustasu saamiseks.
3. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 34, millega avaldati umbusaldust linnapeale A. Kaarmannile 41, millega valiti Loksa linnapeaks Helle Lootsmann, ning otsus nr 42, millega otsustati maksta hüvitist kaebuse esitajale, on vastu võetud Loksa Linnavolikogu poolthäälte enamusega. 12.
4. ATS § 2 lõike 3 kohaselt on valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, seega on abilinnapea ametnikuks ATS mõistes. ATS § 112 kohaselt võib ametnikku teenistusest vabastada isik või ametiasutus, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. 12.
5. KOKS § 28 lõike 2 kohaselt sätestatakse valitsuse moodustamise üksikasjalik kord valla või linna põhimääruses. Loksa linna põhimääruse § 31 lõike 2 kohaselt kuuluvad linnavalitsusse linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed. Sellest tulenevalt on linnapea valimise õigus Loksa Linnavolikogul. 12.
6. KOKS § 45 lõike 1 kohaselt otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tehakse volikogu otsustused poolthäälte enamusega. Loksa linna põhimääruse 01.09.2006 kehtinud põhimääruse § 33 lõike 1 kohaselt valitakse linnapea salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. R. Heina juhitud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi protokolli punktile 11 tehti ettepanek seada üles Loksa linnapea kandidaadiks H. Lootsmann. Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st liikmest, ning H. Lootsmann’i poolt hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Seega valiti H. Lootsmann linnapeaks volikogu koosseisu häälteenamusega, mistõttu ei saaks hääletamise tulemused muutuda sellisel viisil, et mingisuguse kandidaadi poolt oleks hääletanud rohkem Loksa Linnavolikogu liikmeid, mis oleks mõjutanud asja otsustamist. 12.
7. R. Heina juhitud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi protokolli punktist 12 tulenevalt tehti ettepanek moodustada 5-liikmeline linnavalitsus, kinnitada linnavalitsuse liikmeteks Elbe Kuuspalu, Jaan Pöör ja Eha Lahmõtko, vabastada Linnavalitsuse liikmete kohustustest Madis Praks, Märt Praks, Svetlana Pajupuu, A. Kaarmann ning maksta nendele saamata jäänud puhkuse eest hüvitist seaduses sätestatud korras, samuti neile anda asjaajamine nende kätte usaldatud vara üle
8. septembriks
9. 12.
10. Hääletamisel osales 8 volikogu liiget 15-st liikmest, ning otsuse vastuvõtmise poolt hääletasid kõik 8 volikogu liiget; vastuhääli ja erapooletuid ei olnud. Seega oli ka otsus nr 42 vastu võetud Loksa Linnavolikogu poolthäälte enamusega.
11. Haldusakte ei saa tühistada vaid põhjusel, et otsuste vastuvõtmisel rikuti menetlusnorme. 13.
12. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka Riigikohus on oma 14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. Seega isegi juhul, kui haldusakt oli välja antud menetlusnormide rikkumisega, kuid on ilmne, 5 et menetlusnormide järgimise korral oleks samasisuline akt ikkagi vastu võetud ning veelgi enam, kui hiljem antakse samasisuline haldusakt uuesti, võib jätta vaidlusaluse haldusakti tühistamata. 13.
13. Kaebuse esitaja viited Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-11-06 ei ole asjakohased, kuna nimetatud lahend puudutab üksnes Loksa Linnavolikogu otsust nr 43, millega valiti Loksa Linnavolikogu esindaja Vabariigi Presidendi valimiskogusse. Kuigi Riigikohus tunnistas, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istungi läbiviimisel rikuti menetlusnorme, ei ole Riigikohus oma otsuses märkinud, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung, mida juhatas R. Heina, on iseenesest õigusvastane. 13.
14. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused võeti vastu volikogu häälteenamusega, siis isegi menetlusnormide järgimise korral ei saaks hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et see oleks mõjutanud asja otsustamist. Seda enam, isegi juhul, kui vaidlusalused otsused oleks tühistatud, arvestades seda, et kaebuse esitajal puudub volikogu enamuse usaldus, võtaks sama volikogu koosseis samasisulised otsused uuesti vastu, kuid seekord haldusmenetlusnorme järgides. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 14.05.2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.
15. Kaebajal puudub õigus nõuda teenistustasu alates 11.09.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni. 14.1.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on oma 20.12.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 ja määruses haldusasjas nr 3-3-1-8-01 märkinud, et tühistamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. 14.

1. Vastustajat kaebajale teenistustasu mittemaksmine võiks olla õigusvastane ja rikkuda samas ka kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui kaebuse esitaja oleks Loksa abilinnapea, täidaks abilinnapea ülesandeid ning sellest tulenevalt oleks tal õigus nõuda teenistustasu maksmist. Teenistustasu makstakse ametnikule ametiülesannete täitmise eest, mitte aga formaalse ametniku staatuse tõttu. Kuivõrd 01.09.2006 valiti linnapeaks H. Lootsmann ning abilinnapeaks E. Kuuspalu, siis nemad täidavadki vastavalt linnapea ja abilinnapea funktsioone. Seega 01.09.2006 vabastati kaebuse esitaja Loksa abilinnapea ametist, millest tulenevalt ei täida nimetatud kuupäevast Loksa abilinnapea ülesandeid. Sellest tulenevalt puudub kaebajal õigus abilinnapea ametiga seotud teenistustasu nõuda, mistõttu ei saa kaebajale teenistustasu maksmisest keeldumine rikkuda kaebuse esitaja õigusi. 14.
2. Alates 01.09.2006 makstakse teenistustasu abilinnapeale E. Kuuspalu’le. Nii oleks samaaegne teenistustasu tasumine ka kaebuse esitajale õigusvastane ning vastuolus hea halduse põhimõttega. 14.
3. Kaebuse esitaja poolt nõutav toiming oleks (kaebuse esitajale teenistustasu maksmine) tühine HMS § 63 lg. 2 p. 4 alusel, kuna sellega oleks pandud toime õigusrikkumine tulenevalt sellest, et kaebuse esitajal puudub õigus teenistustasu saamiseks. 6 KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised.
5. Vaidlusaluste küsimuste kindlaksmääramine 16.
6. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Svetlana Pajupuu oli 01.09.2006 volikogu istungi alguse seisuga Loksa abilinnapea, S. Pajupuu vabastati Loksa abilinnapea kohalt volikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punktiga 4, seisuga 01.09.2006 oli kaebaja ametipalk 12 100 krooni, 09.02.2007 volikogu otsusega nr 21 vabastati S. Pajupuu teistkordselt abilinnapea ametist. 16.
7. Haldusasjas vaieldakse järgmiste asjaolude üle: kas Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused nr 34, 41 ja 42 on õiguspärased, kehtivad, kuid õigusvastased, või tühised (kas 01.09.2006 algul V. Fjodorovi ja hiljem R. Heina juhitud koosoleku näol oli tegemist volikogu istungiga; juhul, kui tegemist oli õigusvastaste või tühiste otsustega, siis kas 09.02.2007 volikogu istungil oli võimalik neid heaks kiita või kas neid oleks õigusvastasuse korral otstarbekas tühistada olukorras, kus otsuse poolt hääletas volikogu liikmete enamus), kas S. Pajupuule on teenistusest puudutud aja eest töötasu nõude rahuldamise eelduseks tegelik töötamine ja kas kaebajat on kohtuotsuse tegemise hetkel võimalik abilinnapea ametisse ennistada.
8. Kaebaja nõude õiguslik olemus 17.
9. Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et sisuliselt on käesoleva vaidluse näol tegemist vaidlusega ametniku teenistusest vabastamise õiguspärasuse üle. ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametnikuks ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. ATS § 2 lõike 3 kohaselt on valla- ja linnavalitsused koos struktuuriüksustega kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, seega on abilinnapea ametnikuks ATS mõistes. KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad valla või linnavalitsusse linnapea või vallavanem ja valitsuse liikmed. Linnavalitsusena tuleb siinjuures silmas pidada ka linnavalitsust ametiasutusena. Ka Vabariigi Valitsuse 20.02.1996 määruses nr. 50 „Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtadenimetuste kehtestamine” nimetatakse abilinnapea ära ametnikuna. Ka ATS § 12 ei välista abilinnapea teenistussuhtele avaliku teenistuse seaduse kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb abilinnapead käsitleda ametnikuna avaliku teenistuse seaduse mõistes. 17.
10. ATS § 112 kohaselt võib ametnikku teenistusest vabastada isik või ametiasutus, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. Palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine on KOKS § 22 lg 1 p 17 kohaselt volikogu ainupädevuses. 17.
11. ATS § 135 lg 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi
12. lõike kohaselt on ametiasutus kohustatud maksma ametnikule hüvitisena kuue kuu ametipalga, kui ametnik ennistamisest loobub. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja esitanud nõude Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punktide 4 ja 7 tühisuse tuvastamiseks. Kohus leiab, et selliselt kaebuses sõnastatud nõudeid tuleb käsitleda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõudena ATS § 135 lg 1 mõistes. Seejuures leiab kohus teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise nõue hõlmab endas ka teenistusest vabastamise aluseks olevate haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist – sarnaselt kahju hüvitamise nõudega, mis hõlmab endas toimingu või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Puutuvalt kaebuses 7 nimetatud haldusaktide tühisuse tuvastamise nõuetesse märgib kohus, et kohus hindab menetlusosaliste seisukohtadest lähtuvalt kõnealuste ostuste kehtivust ja õiguspärasust niivõrd kuivõrd see on vajalik kaebaja teenistusest vabastamise seaduspärasuse hindamiseks.
13. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 42 18.
14. Kohus on seisukohal, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 42”Linnavalitsuse koosseisu kinnitamine, linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja linnavalitsuse eelmise koosseisu liikmete vabastamine” on tühine. Kohtu põhjendused on järgmised. 18.
15. Haldusasja materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.
16. Istungit asus juhatama volikogu esimees O. Gogin. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa volikogu liikmeid volikogu esimehe O. Gogini juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina, Galina Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal võtsid viimatinimetatud volikogu liikmed muu hulgas vastu ka otsuse kaebaja teenistusest vabastamise kohta (otsus nr 42 p 4). 18.
17. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei KOKS § 44 lõige 1 ega põhimääruse § 10 lõige 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O. Gogin kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-135-01 toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. 18.
18. Abilinnapea ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks pädev organ on KOKS § 22 lõike 1 punktide 17 ja 18 kohaselt volikogu. Volikogu on kollektiivorgan, mis koosneb KOKS § 4 p 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud esindajatest. Volikogu töövormiks on põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama põhimääruse § 23 lõike4 kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 18.
19. HMS § 63 lõike 2 p 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis viidatu kohaselt on volikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung. Volikogu otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed volikogu otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O. Gogin’i juhatamisel toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa linnavolikogu istungiga. Seega oli volikoguna otsuseid pädev võtma vastu O. Gogin’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O Gogin’i juhatatav istung. See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud 8 ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust. Samuti ei muuda asja see, et V. Fjodorovi juhatatud istungil osales enam linnavolikogu liikmeid kui O. Gogini juhitaval linnavolikogu istungil. Seadusest ei tulene võimalust, et linnavolikogu liikmed, kes ei ole rahul õiguspäraselt kokku kutsutud volikogu istungi juhtimisega, saaksid jätkata volikogu istungit isekeskis. Seda olenemata sellest, kas nende rahulolematus on põhjendatav või mitte. 18.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2 p 3 toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühine Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 p 4, millega vabastati teenistusest S. Pajupuu. 18.
21. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuse nr 42 punkti 4 tühisus on ilmselge. Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustuse omaalgatuslikult kogunenud kolleegium, mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga. 18.
22. Tühise haldusakti korral ei saa rääkida selle õiguspärasusest. Kuna otsus S. Pajupuu teenistusest vabastamise kohta on tühine, ei saa sellega kaasneda ka sellise haldusakti kehtivuse ja õiguspärasuse korral kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Seega tuleb S. Pajupuu vabastamine tunnistada seadusevastaseks.
23. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 21 19.
24. Mis puutub kohtuistungil esitatud vastustaja väitesse, et 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil kiitis volikogu veelkordselt heaks kõik
25. septembri
26. aasta otsused, siis märgib kohus üksnes, et seadusest ei tulene haldusorganile võimalust tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt tagasiulatuvalt uuesti jõustada. Seega ei saa Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused kuidagi mõjutada linnavolikogu 01.09.2006 otsuste õiguspärasust ega kehtivust, teisisõnu ei muuda 01.09.2006 tühise otsuse nr 42 heakskiitmine S. Pajupuu teenistusest vabastamist tagantjärele seaduspäraseks. Siinkohal puudub vajadus asuda põhjalikumalt analüüsima Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 ning 09.02.2007 otsuste õiguspärasust ja kehtivust – piisab kui tõdeda, et tühise haldusakti tagantjärele ja tagasiulatuva õigusjõuga heakskiitmise võimalust Eesti õiguskorras ei tunta. 19.
27. Küll aga omab 09.02.2007 otsus nr 21, millega taas kord vabastati Loksa Linnavalitsuse liikme kohustustest Madis Praks, Märt Praks ja Svetlana Pajupuu, kehtivuse tähtsust seoses kaebuse esitaja nõudega ennistada ta abilinnapea ametisse. Volikogu 09.02.2007 otsuse nr 21 kehtivuse korral ei ole S. Pajupuu abilinnapea ametisse ennistamine võimalik, sest sel juhul oleks tegemist isikuga, kes on kehtiva volikogu otsusega (st. 09.02.2007 otsusega nr 21) teenistusest uuesti vabastatud. See, kas 09.02.2007 otsusega nr 21 toimunud teenistusest vabastamine on seaduspärane või seadusevastane, ei ole aga käesoleva halduskohtumenetluse esemeks. Järgnevalt annabki kohus hinnangu niisiis 09.02.2007 otsuse nr 21 kehtivusele. 19.
28. Erinevalt 01.09.2006 vastu võetud otsusest kaebaja teenistusest vabastamise kohta on 09.02.2007 otsuse nr 11 vastu võtnud tõepoolest Loksa Linnavolikogu ning seega ei saa viimatinimetatud otsust käsitleda tühisena

§ 63lg 1 p 3 alusel.

Nimelt otsustati 09.02.2007 volikogu istung kutsuda kokku 02.02.2007 toimunud Loksa Linnavolikogu istungil. Vaidlust ei ole selles, et volikogu 02.02.2007 istungi kutsus KOKS § 42 lõike 1 p 1 ja põhimääruse § 10 lõike1 p 1 ja p 4 alusel kokku ja päevakorra tegi teatavaks toonane volikogu esimees O. Gogin. Kui volikogu liikmed tulid istungile, ei ilmunud O. Gogin aga välja (varjudes väidetavalt kõrvaltuppa) ja lasi volikogu liikmel I. Ignahhin’il öelda kohale 9 ilmunud volikogu liikmetele, et istung jääb ära. Seejuures ei teinud O. Gogin teatavaks istungi ärajätmise põhjust ega seda, kas istung lükatakse edasi teisele ajale. 19.

1. Kogunenud volikogu liikmed otsustasid siiski pidada seaduse kohaselt kokkukutsutud volikogu istungi. Istungit asus juhatama linnavolikogu aseesimees V. Fjodorov. Selles, et V. Fjodorov oli linnavolikogu aseesimees, samuti poolte vahel vaidlust ei ole. KOKS § 44 lõige 1 sätestab, et volikogu istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Olenemata sellest, kuidas tõlgendada selles sättes kasutatud mõistet „asendaja,” leiab kohus, et igal juhul on volikogu istungi juhatamise õigus (olukorras, kus volikogu esimees seda ei tee või teha ei saa), volikogu aseesimehel. Seda seisukohta toetab muuhulgas KOKS § 43 lõige 1, milles on volikogu esimehe asendajana (konkreetselt seoses volikogu kokku kutsumisega) määratletud aseesimees. 19.
2. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium on 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01 aktsepteerinud kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt. Viimatinimetatud seisukoht laieneb halduskohtu hinnangul ka olukorrale, kus volikogu esimees on volikogu istungi küll kokku kutsunud, ent keeldub seda alustamast, nagu see oli 02.02.2007 toiminud Loksa Linnavolikogu istungi puhul. Seega erines 02.02.2007 istung 01.09.2006 toimunud istungist selle poolest, et kui 01.09.2006 jätkas volikogu esimees O. Gogin istungi juhatamist, siis 02.02.2007 ta seda ei teinud. 19.
3. Kohus on veendumusel, et kuigi seadusest ja linna põhimäärusest tuleneb volikogu esimehele teatud eripädevus, ei tähenda see, et lubatav oleks volikogu esimehe meelevaldne käitumine volikogu istungite kokku kutsumisel või ära jätmisel. Volikogu näol on tegemist kollektiivse otsustusorganiga, mitte aga volikogu esimehe konsultatiivnõukoguga. Volikogu esimehe suva ei tohi hakata takistama kohalikul omavalitsusel seadusest tulenevate ülesannete täitmist ning seetõttu peab linnavolikogul olema võimalus tegutseda ka juhul kui volikogu esimees seda oma meelevaldse käitumisega takistada püüab. Seejuures on oluline, et antud juhul ei nähtu ühtegi objektiivset põhjust, miks O. Gogin 02.02.2007 kokku kutsutud volikogu istungit juhatama ei asunud. Samuti leiab kohus, et olukorras, kus O. Gogin ei asunud täitma 02.02.2007 kokkukutsutud istungi ajaks volikogu esimehe kohustusi, tuleb ta lugeda Loksa linna põhimääruse kohaselt äraolijaks ning sel juhul oli tema asendamise pädevus volikogu aseesimehel, kelleks oli 02.02.2007 V. Fjodorov. 19.
4. Volikogu 02.02.2007 istungil otsustati kutsuda 09.02.2007 kell 15.00 kokku uus volikogu istung. Volikogu liikmetele anti kätte kutsed 09.02.2007 volikogu istungiks. 09.02.2007 istungit juhatas V. Fjodorov, kuna O. Gogin istungile ei ilmunud. Päevakorra kohaselt hääletati umbusalduse avaldamine senisele linnapeale A. Kaarmannile, valiti uueks linnapeaks Helle Lootsmann ning kinnitati uue linnavalitsuse koosseis ja otsustati eelmise linnavalitsuse liikmete teenistusest vabastamine. 19.
5. Eelnevast tulenevalt tuleb 09.02.2007 istungil vastu võetud otsuseid käsitleda kehtivatena: eelpoolviidatud halduskohtu otsustes esitatud argumentatsiooni 01.09.2006 otsuste tühisuse kohta 09.02.2007 otsustele eeltoodud asjaoludel kohaldada ei saa. Kohus ei saa käesolevas asjas hinnata 09.02.2007 otsuste õiguspärasust, kuna see ei ole käesoleva haldusasja esemeks, ent S. Pajupuul on võimalus vaidlustada 09.02.2007 toimunud teenistusest vabastamine eraldi. Samas ei mõjuta 09.02.2007 otsusele antav hilisem hinnang käesolevas asjas tehtavat otsust: nimelt välistab 09.02.2007 otsus nr 21 S. Pajupuu ennistamise Loksa abilinnapea ametikohale käesoleva kohtuotsuse alusel. Seejuures on teenistusse ennistamise küsimus võimalik uuesti tõstatada vaidluses 09.02.2007 otsuse nr 21 õiguspärasuse üle. 10
6. Hüvitis töölt sunnitult puudutud aja eest 20.
7. Vastavalt ATS § 135 lõikele 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda ka tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuse nr 42 punktiga 4 vabastati kaebaja abilinnapea ametist. Volikogu otsuse vastuvõtmise päeva tuleb ühtlasi käsitleda ka seadusevastase teenistusest vabastamise päevana, kuivõrd otsusest ei nähtu kaebaja vabastamist mingist muust kuupäevast. Teistkordselt vabastati S. Pajupuu abilinnapea ametist volikogu 09.02.2007 otsusega nr
8. Seega asub kohus seisukohale, et S. Pajupuu puudus töölt sunnitult 01.09.2006 kuni 09.02.
9. 20.
10. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ametipalk oli ametist vabastamise hetkel 12 100 krooni. 20.
11. Kaebaja puudus sunnitult töölt terve
12. aasta septembri, oktoobri, novembri ja detsembrikuu ning
13. aasta jaanuari: iga nimetatud kuu töötasu oli 12 100 krooni, kokku seega 5 x 12 100 = 60 500 krooni. 20.
15. aasta veebruaris puudus S. Pajupuu sunnitult töölt 7 tööpäeval, kokku oli selles kuus 20 tööpäeva, mis teeb ühe tööpäeva tasuks 12 100 : 20 =605 krooni ning
16. aasta veebruaris sunnitult töölt puudutud aja eest on tasuks seega 605 x 7 =4235 krooni. 20.
17. Kokku on sunnitult töölt puudutud aja eest makstavaks tasuks seega: 60 500+4235=64 735 krooni. 20.
18. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et töölt sunnitult puudutud aja eest tasu maksmine ei ole õigustatud seetõttu, et S. Pajupuu reaalselt sel ajal abilinnapea ülesandeid ei täitnud. ATS näeb töölt sunnitult puudutud aja eest tasu maksmise ette just seoses sellega, et isikul ei võimaldatud vastaval ajal oma töö või teenistuskohustusi täita ning selle tasu väljamõistmise eelduseks ei saaks niisiis kuidagi olla teenistusülesannete reaalne täitmine. 20.
19. Vastavalt

§ 99

lõike1 p 1 kuulub otsus kuni kahe kuupalga (s.o 24 200 krooni) väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele.

1. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsused nr 34 ja 41 21.
2. Kaebaja taotlenud Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsuste nr 34 ja 41 tühistamist või tühisuse tuvastamist. Otsusega nr 34 avaldati umbusaldust linnapea Andres Kaarmannile, otsusega nr 41 valiti Loksa linnapeaks Helle Lootsmann. Kumbki nimetatud otsustest ei riku iseenesest kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu on välistatud nende tühistamisnõude rahuldamine ning seega ei ole S. Pajupuul

§ 7

lõike 1 kohaselt õigust pöörduda halduskohtu poole nimetatud otsuste tühistamise nõudega, kaebeõiguse puudumine tingib antud juhul sellise nõude rahuldamata jätmise. 21.2. Mis puudutab alternatiivsena esitatud nõuet samade otsuste tühisuse tuvastamiseks, siis märgib kohus, et tühisuse tuvastamise nõude näol on formaalselt tegemist

§ 6

lg 3 punktis 3 nimetatud tuvastusnõudega, mille esitamine eeldab

§ 7lg 1 teise lause kohaselt kaebaja põhjendatud huvi olemasolu.

Nagu kohus eelpool juba märkis, hõlmab teenistusest vabastamise seadusevastasuse nõue ka teenistuse vabastamise aluseks olevate haldusaktide õigusvastasuse (või lausa tühisuse) tuvastamise nõuet. Kuivõrd kaebaja ei ole toonud välja Loksa Linnavolikogu otsuse nr 34 (linnapea Andres Kaarmannile umbusalduse avaldamine) ja otsuse nr 41 (Helle Lootsmanni valimine Loksa linnapeaks) tühisuse tuvastamiseks muud põhjendatud huvi peale enda teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamise ning teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu saamise, asub kohus seisukohale, et kaebajal ei ole nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks sellist põhjendatud huvi, mille realiseerimiseks oleks vajalik tuvastada nende otsuste tühisus 11 kohtuotsuse resolutiivosas. Seetõttu jäävad kaebaja nõuded 01.09.2006 otsuste 34 ja 41 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. 22. Menetluskulud 22.1. Kaebaja menetluskulud 22.1.2. Kaebaja on esitanud taotluse vastustajalt kohtukulude summas 5900 krooni väljamõistmiseks. Tasutud riigilõivu vastustajalt väljamõistmist kaebaja ei taotle. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude koosseisu ega suuruse osas vastuväiteid. Kohus leiab, et kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised. 22.1.3.

§ 92lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega on kaebaja taotluse rahuldamise peamine õiguslik eeldus täidetud. 22.1.4.

§ 93

lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et menetluskulu näol on tegemist õigusabikuluga.

§ 83kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Lõike 4 punkti 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus

§ 83järgi lubatav.

22.1.5. Esitatud arvest-kviitungist nr 21 nähtub, et kaebaja on nimetatud summa tasunud OÜle Kull Advokaadibüroo 16.10.2006 (II kd lk 45). Seega on tegemist reaalselt kantud menetluskuluga. 22.1.6.

§ 93

lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja esitatud kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja esitas ka kaks korda esialgse õiguskaitse taotluse. Vaatamata asjaolule, et asja sisuline arutamine lõpetati ühe istungiga, oli tegemist keeruka ja aeganõudva menetlusega, kus esitati palju taotlusi ja kus mitmed asjaolud muutusid menetluse kestel. 22.1.7.

§ 92

lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus langetas otsuse peamises vaidlusaluses küsimuses – kas kaebaja vabastati linnapea ametikohalt ebaseaduslikult – kaebaja kasuks. Siiski jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse ametisse ennistamiseks ja Loksa Linnavolikogu otsuse nr 41 tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks ning osaliselt töölt sunnitult puudutud aja eest teenistustasu väljamõistmiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb rahuldada kahe kolmandiku ulatuses. Vastustajal tuleb hüvitada kaebajale 3933 (kolm tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) krooni. 22.

1. Vastustaja menetluskulud 22.2.
2. Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt menetluskulude summas 18 585 krooni väljamõistmiseks. Kaebaja hinnangul on kaebaja teinud õigusabile ülemäära suuri kulutusi. Kohus leiab, et vastustaja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised. 22.2.
3. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosneb kulu õigusabikuludest. Seega on kaebaja esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus

§ 83järgi lubatav.

22.2.3. Esitatud maksekorraldustest nähtub, et Loksa Linnavalitsus on nimetatud summa tasunud Advokaadibüroole Seppik&Sirel osade kaupa 10.11.2006 (II kd lk 50), 21.12.2006 (II kd lk 52), 21.02.2007 (II kd lk 54). Seega on tegemist reaalselt kantud menetluskuluga. 12 22.2.4.

§ 93

lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja esitatud kantud õigusabikulud ei ole nõutud summas vajalikud ja põhjendatud. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 otsusega nr 87 on kinnitatud Loksa linna ametiasutuste struktuur, teenistujate koosseisud ja ametikohtade nimetused. Otsuse puntki 4.1.1 kohaselt on linnakantselei juhiks linnasekretär. Loksa Linnavalitsuse 21.09.1998 määrusega nr 8 kinnitatud linnakantselei põhimääruse punkti 3.

1. kohaselt korraldab linnakantselei linnavalitsuse ja volikogu juriidilist nõustamist ja punkti 3.
2. kohaselt linna esindamist kohtus. Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse § 55 lõikele 2 võib valla- või linnasekretäriks nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Valla- ja linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. KOKS § 55 lõike 4 punkti 6 kohaselt on valla- või linnasekretäri ülesandeks valla kohtus esindamine. Seega on iga linna- või vallavalituse koosseisus olemas vähemalt üks jurist: valla- või linnasekretär. Linnasekretärile saab volituse linnavolikogu kohtus esindamiseks anda volikogu esimees. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustajal tingimata vajalik võtta menetluses endale esindajaks advokaati. Et aga vastustaja otsustas siiski õigusabile kulutusi teha, kuuluvad need kaebajalt väljamõistmisele vaid osaliselt. Arvestades ühelt poolt asjaolu, et volikogu oleks võinud esindada vastava volituse saanud omavalitsusteenistuja - linnasekretär, teisalt aga seda, et vaidlus oli õiguslikult keerukas ja et üldiselt teadaolevalt on Loksa võimuorganitel hetkel pooleli arvukalt kohtuvaidlusi, loeb kohus vastustaja poolel käesolevas asjas põhjendatud õigusabikuludeks 4000 (neli tuhat) krooni. 22.2.5.

§ 92

lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leidis otsuse punktis 20.1.7., et vastustaja peab kandma kaebaja menetluskuludest kaks kolmandikku.

§ 92

lõike 2 mõtte kohaselt peab kaebaja käesolevas haldusasjas omakorda hüvitama vastustaja menetluskuludest ühe kolmandiku. Seega tuleb kaebajal hüvitada vastustajale 1334 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend neli) krooni. 22.2.

1. Kuna kaebaja nõue vastustaja vastu ületab vastustaja menetluskulude nõuet kaebaja vastu, siis toimub nõuete vahel tasaarveldus ja kaebaja nõue vastustaja vastu väheneb 1334 krooni võrra. 22.
2. Kolmandad isikud õigusabikulude väljamõistmist ei taotlenud. Kadriann Ikkonen kohtunik 13