Obsah (4)

§ 15§ 80§ 11§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1773 Haldusasi AS A&P Mets kaebus Metsak

) § 15 lg 1 nõuetele, millisest tulenevalt koostatakse metsamajandamiskava kinnistute kaupa. AS A&P Mets esitas halduskohtule kaebuse MMK 05.06.2007 otsuse tühistamise nõudes. 1 Kaebaja seisukohad

§ 15

lg-st 1 tuleneb, et metsamajandamiskava koostamine toimub kinnisasjade kaupa, sellist nõuet ei ole aga kehtestamisele, mistõttu ei ole haldusaktis märgitud õiguslik alus kooskõlas haldusaktis toodud järeldusega - eelviidatud säte ei anna võimalust enne

1. maid 2004 koostatud metsamajandamiskava kehtestamata jätmiseks juhul, kui metsamajandamiskava on koostatud kinnisasja osas, milline on hiljem jagatud kaheks eraldi kinnistuks, enne metsamajanduskava kehtestamist. Eeltoodut kinnitab ka keskkonnaministri 21.12.2006 määruse nr 81 Metsamajandamiskava kehtestaja ja metsamajandamiskava kehtestamise kord (Kord) lisa 2 Taotluse vorm, millises taotleja peab märkima „pärast metsamajandamiskava koostamist toimunud maaüksuse piiride muudatused". Seega on võimalik kehtestada ka enne
2. maid 2004 koostatud metsamajandamiskava, kui selle koostamise järgselt on toimunud maaüksuse piirides muudatused. Nimetatu on põhjendatud ka seetõttu, et metsamajandamiskavad kehtestatakse kuni 10 aastaks, käesoleval juhul kehtestati metsamajandamiskava aastateks 2002-
3. Arvestades sedavõrd pikka metsamajanduskavade kehtivusperioodi, ei saagi eeldada, et enne 01.05.2004 koostatud metsamajandamiskavades toodud inventeerimisandmed on täpselt samad nii koostamise kui kehtestamise hetkel, kuivõrd vahepeal on muutunud nii takseerimisele kuuluvad nõuded, metsa parameetrid, teostatakse raiet jne. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta on täitnud kõik metsamajandamiskava kehtestamise eeltingimused. Kord eristab enne
4. maid 2004 koostatud metsamajandamiskavasid ning pärast seda koostatud metsamajandamiskavasid, sätestades nende kehtestamise taotlustele erinevad nõuded. Korrast ega

-ist ei tulene, et enne

1. maid 2004 koostatud metsamajandamiskavad tuleks uuesti koostada, seadus sätestab expressis verbis vaid nimetatud kavade kehtestamise. Kõnealune metsamajanduskava on koostatud Rumbi kinnistule, milline jagati 15.04.2003 kaheks eraldi kinnistuks - Kristo kinnistu kuulub kaebuse esitajale ning Rumbi kinnistu T.L.ele. Kaebuse esitaja poolt esitatud taotlus puudutab üksnes temale kuuluvat Kristo kinnistut ning sellel kasvava metsa majandamiskava kehtestamist. Asjaolu, et
2. eraldis on poolitatud, ei too Rumbi kinnistu omanikule T.L.ele mingeid õigusi ega kohustusi, kuivõrd sellele eraldisele ei ole kava kohaselt ette nähtud kehtestamist vajavat raiet. Eraldisel 7 oli ette nähtud üksnes sanitaarraie (vastav asjaolu nähtub vastustajale esitatud metsamajandamiskavast), milline ei kuulu eraldi kehtestamisele ning millisele ei väljastata ka raieluba (

§ 15lg.

10). Seega on otsuses ilmselgelt ületähtsustatud 7 eraldise poolitamist, kuivõrd metsa majandamise seisukohalt ei oma see mingisugust tähendust. Sisuliselt ei ole metsamaa osas pärast Rumbi kinnistu eraldamist kaheks eraldi kinnistuks midagi muutunud ning seega ei ole metsamajandamiskava kehtestamata jätmine põhjendatud ega kooskõlas viidatud õigusaktide sätetega. Kaebuse esitajale teadaolevalt on vastustaja kehtestanud metsamajandamiskavasid maatükkidel, millistel on metsamajandamiskava koostatud enne 01.05.2004 ning millised on enne kehtestamist jagatud mitmeks kinnistuks (Sika, Simmu ja Illise maaüksused). Lähtudes eeltoodust on põhjendamatu kaebuse esitaja ebavõrdne kohtlemine isikutega, kelle metsamajandamiskavad on kehtestatud, vaatamata asjaolule, et kinnistu on jagatud. Riigikohtu lahendist haldusasjas nr 3-3-1-65-06 tuleneb, et võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kehtestamata jätmisel ei saa lähtuda mitte üksnes eraldise poolitamise faktist, vaid tuleb lähtuda tegelikust tekkinud olukorrast ning juhul, kui ka enne 01.05.2004 koostatud metsamajandamiskava saab kasutada kavas olevate ja veel tegemata metsatööde teostamiseks, siis ei tohiks kava jätta kehtestamata. Metsamajandamiskava kehtestamata jätmine, tuginedes sedavõrd kitsendavale

§ 15

lg 1 tõlgendamisele, on metsaomanikule äärmiselt koormav, tuues talle kaasa olulisi täiendavaid kulutusi seoses uue metsamajandamiskava koostamisega, samas kui tegelikkuses on olemas 2 metsamajandamiskava, milline vastab faktilisele olukorrale. Vastustaja seisukohad Vastustaja ei saa kaebaja

§ 15lg-le 1 antud tõlgendusega nõustuda.

Enne 01. maid 2004 koostatud metsamajandamiskavade kehtestamiseks näeb kehtiv

ette rakendussätte (

§ 80

lg 2), mis sätestab kaalutlusõiguse piirid metsamajandamiskavade kehtestamise otsustamisel: metsamajandamiskava kehtestaja peab kontrollima metsamajandamiskava vastavust kehtivatele nõuetele ning teatama selle kehtestamisest või kehtestamata jätmisest. Sätet täpsustab Korra § 6 lg

1. Metsamajandamiskava kehtestajale on enne
2. maid 2004 koostatud metsamajandamiskavade osas antud kava kehtestamise või kehtestamata jätmise diskretsioon, mille teostamisel peab hindama metsamajandamiskava kehtestamise võimalikkust mh lähtuvalt metsamajandamiskavale esitatavatest kehtivatest nõuetest. Kaebaja poolt vahe tegemine metsamajandamiskava koostamise ja kehtestamise nõuete vahel on kunstlik ja põhjendamatu. Metsamajandamiskavade kehtestamise eesmärk on kontrollida, kas kavad on koostatud kehtivaid nõudeid järgides ning kas enne
3. maid 2004 koostatud metsamajanduskavasid on kehtivaid nõudeid arvestades võimalik kehtestada. Haldusorgan saab kehtestada vaid sellise kava, mis vastab nõuetele. Vaidluse esemeks olev metsamajandamiskava on koostatud Rumbi maaüksusele katastritunnusega 69701:005:
4. Sellist kinnisasja enam ei eksisteeri. Kaebajale kuulub Kristo kinnistu, mis moodustab osa endisest Rumbi kinnistust. Ülejäänud osa endisest Rumbi kinnistust kannab sama nime ning on registreeritud katastritunnusega 69701:005:
5. Uus Rumbi kinnistu kuulub kolmandale isikule. Metsamajandamiskava on regulatiivse toimega haldusakt, mis koostatakse lähtuvalt kinnisasjal valitsevast reaalsest olustikust, metsa kaitse ja arendamise vajadustest ning mis tekitab metsaomanikule õigusi ja kohustusi. Metsamajandamiskava koostatakse, arvestades kinnistul asuvaid metsa eraldisi, inventeerimisandmeid, metsamaa plaani, seaduslikke või planeeringulisi kitsendusi, määratletakse uuendusraie ja harvendusraie pindala maksimaalne suurus, metsa kaitse vajadusest lähtuvad soovitused ja abinõud. Kava koostamise aluseks on mõõdetavad näitajad, mis muutuvad, kui kinnistu jagatakse kaheks ja sellest üks osa eraldatakse. Sama kehtib kavas sisalduvate raiemahtude kohta. Endise Rumbi kinnistu suhtes koostatud metsmajandamiskava ei ole võimalik kehtestada uue Kristo kinnistu suhtes, kuna metsamajandamiskava koostamise aluseks olevad faktilised asjaolud ei vasta enam olulisel määral reaalsele olustikule. Metsamajandamiskava järgimine ja järgimise kontrollimine oleks võimatu. Kuna metsamajandamiskava koostamise aluseks olnud faktiline olustik on oluliselt muutunud, tuleb koostada uus metsamajandamiskava. Rumbi maaüksuse suhtes koostatud metsamajandamiskava hõlmab nii kaebajale kuuluva Kristo kinnistu alasid kui uue Rumbi kinnistu alasid, mis ei kuulu kaebajale. Metsamajandamiskava regulatiivne toime laieneks seega selle kehtestamisel ka kaebajale mittekuuluva Rumbi kinnistu suhtes ning puudutaks kinnistu omaniku õigusi ja kohustusi. Metsamajandamiskava koostamisse peab olema kaasatud selle adressaat - kinnistu omanik. AS A&P Mets taotleb metsamajandamiskava kehtestamist, mis hõlmab ka kolmandale isikule kuuluvat kinnistut. Antud juhul ei olnud uue Rumbi kinnistu omanik kaasatud metsamajandamiskava koostamise menetlusse. Seega, kuna metsamajandamiskava ei puuduta ainult kaebaja õigusi, vaid tekitaks õigusi ja kohustusi ka uue Rumbi kinnistu omanikule, ei ole kaebaja taotluse alusel võimalik metsamajandamiskava kehtestada. Samuti ei oleks selline haldusakt kinnistu jagamist arvestades piisavalt selge ja arusaadav. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku T.L.e seisukoht Kolmandal isikul ei ole pretensioone
6. aastal koostatud metsamajandamiskavale. Kolmas isik ei ole endale kuuluval kinnistul olnud huvitatud metsa majandamisest ja sellepärast ei ole 3 ta taotlenud enda kinnistu osas metsamajandamiskava kehtestamist. Kuna kolmanda isiku nõusolekuta ei saa vastustaja väitel metsamajandamiskava kehtestada, siis esitas kolmas isik vastustajale taotluse kava kehtestamiseks ka oma kinnistu osas. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Kaevatud otsus on antud

§ 15

lg 1 alusel ja põhjusel, et „Rumbi kinnistu katastritunnusega 69701:005:2450 on peale kava koostamist jagunenud ning sellega seoses on moodustatud kaks kinnistut (katastritunnused 69701:005:0079 (Rumbi) ja 69701:005:0080 (Kristo)), mis jagab metsaeraldist 7. Rumbi kinnistu ei kuulu ülalnimetatud omanikule.“ Eelnevast tulenevalt annab kohus esmalt hinnangu, kas metsamajandamiskava kehtestamata jätmine

§ 15

lg 1 alusel oli põhjendatud (I) ning seejärel küsimusele, kas asjaolu, et Rumbi kinnistu ei kuulu kaebajale, sai kaasa tuua kaebajale negatiivse haldusakti (II). Kolmandana analüüsib kohus, kas vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet (III) ning neljandaks lahendab kohus vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotluse (IV). I Metsamajandamiskava kehtestamata jätmine

§ 15

lg 1 alusel Kohtu hinnangul on kaebaja tõlgendus

§ 15

lg-le 1 väär ning vastavalt õige on vastustaja lähenemine.

§ 15

lg 1 kohaselt koostatakse riigile mittekuuluva metsa jaoks metsamajandamiskava kinnisasjade kaupa või kinnisasjade omanike taotluse alusel ühist piiri omavatest kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa. Vastavalt § 80 lg-le 2 peab erametsaomanik või metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituse koostaja esitama enne

1. aasta
2. maid metsakorraldustööde tegevusloata isiku koostatud metsamajandamiskavad ja metsa majandamise soovitused keskkonnaministrile või tema volitatud asutusele kehtestamiseks. Korra § 6 lg 1 kohaselt teeb kehtestaja taotlusele lisatud andmete alusel ühe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamisest, arvestades metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituse kehtestamise võimalikkust, sealjuures metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituse vastavust kehtivatele nõuetele, kehtestamise momendil kehtivaid piiranguid ja kitsendusi, tehtud raieid, otsuse metsamajandamiskava või metsa majandamise soovituse kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta või annab alates
3. maist
4. a koostatud metsamajandamiskava kehtestamise taotlejale täiendava tähtaja metsamajandamiskavas esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse metsamajandamiskava kehtestamiseks tegi vastustajale AS A&P Mets ainuisikuliselt, nagu nähtub kaebusele lisatud taotlusest (tl 7-8). Kohtu arvates nähtub ülaltoodud

ja Korra regulatsioonist, et metsamajandamiskava kehtestamisele eelneb loogilise etapina metsamajandamiskava koostamine ning kui seadusandja on ette näinud nõude, et metsamajandamiskava tuleb koostada kinnisasjade kaupa, siis on selge, et sellele järgnev etapp ehk kehtestamine ei saa toimuda mingite muude üksuste kaupa. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja poolt kunstlikult loodud vahetegu metsamajandamiskava koostamise ja kehtestamise justkui erineva regulatsiooni vahel. Seejuures tuleneb Korra § 6 lg-st 1 ka üheselt, et metsamajandamiskava

nõuetele vastavuse hindamisel tuleb juhinduda

kehtivast regulatsioonist. Kohtu hinnangul on mõistlik seaduse regulatsioon, millest nähtuvalt tuleb metsamajandamiskavad koostada (ja ka kehtestada) kinnisasjade kaupa, kuivõrd kinnisasja õiguslik regulatsioon nii eraõiguslikult kui ka omaniku vastutuse osas on Eesti õiguses selge ja üheselt mõistetav.

ei räägi sõnagi metsamajandamiskava nö osalisest 4 kehtestamisest, mida kaebaja nõuab. Vastustaja on õigesti juhtinud tähelepanu ka eraldise mõistele seaduse regulatsioonis ning sellele, mida tähendab eraldise poolitamine.

§ 11

lg 2 kohaselt koosneb metsa korraldamine järgmistest toimingutest: 1) metsa inventeerimine; 2) metsamajandamiskava koostamine. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2006 määrusega nr 77 kehtestatud „Metsa korraldamise juhendi“ § 3 lg-le 1 on eraldis metsa kaardistamise ja kirjeldamise üksus. Eraldis on pindalalt terviklik metsaosa, mis on päritolu, koosseisu, vanuse, rinnaspindala, kõrguse, tagavara ja metsakasvukohatüübi poolest kogu ulatuses piisavalt ühetaoline. Eraldised piiritletakse metsa ülepinnalise takseerimise käigus. Sarnaseid metsaosi võib käsitleda sama eraldisena, kui need on teineteisest eraldatud sihi, kraavi, tee, liini, trassi või muu kuni 25 m laiuse joonelemendiga. § 4 lg 1 sätestab, et metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimise käigus seisneb metsa eraldise piiritlemises, puistu takseertunnuste määramises eraldisel ning takseertunnuste ja muude käesolevas juhendis nõutud andmete põhjal eraldise takseerkirjelduse koostamises. Seega nähtub eelnevast, et kogu vastavat temaatikat reguleeriv seadusandlus lähtub eraldisest kui tervikust ning kinnisasja jagamisel ei teki ühe eraldise asemel automaatselt kaks eraldist, vaid selleks on vajalik viia läbi metsa inventeerimise välitööd. Kaebaja on üle tähtsustanud metsamajandamiskava kehtestamise taotluse blanketil seisvat lahtrit „pärast metsamajandamiskava koostamist toimunud maaüksuse piiride muudatused.“ Sellise lahtri olemasolust ei saa teha järeldust, et metsamajandamiskava nö osaline kehtestamine oleks lubatud. Kohus peab võimalikuks hoopis, et selline märkus on taotluses ettenähtud seetõttu, et lihtsustada kava kehtestajal tööd kavade

nõuetele vastavuse kontrollimisel juhul, kui kinnistu piirid on kas maakorraldustööde, piiride ülemõõtmiste vms tõttu muutunud. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja on õigesti kohaldanud

§ 15

lg-t 1 ning keeldunud metsamajandamiskava kehtestamisest, kuna Rumbi kinnistu oli peale kava koostamist jagunenud ning kaks uut tekkinud kinnisasja jagasid metsaeraldist nr 7. II Rumbi kinnistu kuulumine kolmandale isikule

§ 15

lg 1 kohaselt koostatakse riigile mittekuuluva metsa jaoks metsamajandamiskava kinnisasjade kaupa või kinnisasjade omanike taotluse alusel ühist piiri omavatest kinnisasjadest koosnevate majandamisüksuste kaupa. Korra § 3 lg 2 sätestab, et kui mitme kinnisasja omanikud tellivad ühise metsamajandamiskava, on selleks vaja kõigi osalejate kirjalik nõusolek. Käesoleval juhul esitas taotluse metsamajandamiskava nö osaliseks kehtestamiseks üksnes AS A&P Mets, taotlusest nähtuvalt ei olnud kaastaotlejaks T.L., ka ei olnud lisatud T.L.e vastavat nõusolekut. Seega sai vastustaja lähtuda sellest, et kaebaja soovib kehtestada metsamajandamiskava, mis on koostatud ka kolmanda isiku kinnistu osas. Nii kolmanda isiku hilisemat kaastaotlust kava kehtestamiseks ega kohtumenetluses antud nõusolekut ei olnud kaevatud otsuse andmise ajal olemas ning seega ei saanud vastustaja nendega ka arvestada. Akti õiguspärasuse hindamisel saab kohus lähtuda akti andmise ajahetkel kehtinud olukorrast. Seega saab kohus järgmisena kontrollida, kas vastustaja pidi ise nõudma kolmandalt isikult metsamajandamiskava kehtestamiseks vastava taotluse esitamist.

§ 1

lg 2 kohaselt kohaldatakse

-iga sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, võttes arvesse

erisusi. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kohtu arvates ei saa eelnevast teha järeldust, et uurimisprintsiibist tulenevalt pidanuks haldusorgan hakkama tegema kolmandale isikule ise ettepanekuid metsamajandamiskava kehtestamise taotluse esitamiseks või küsima selleks tema kirjalikku nõusolekut.

sätetest tulenevalt on taotlemiskohustus kinnisasja omanikel endil ning haldusorgani uurimispõhimõte ei ulatu nende tahteavalduste sisusse. Seega oli 5 taotluse esitamine kinnisasjade omanike õigus ning haldusorgan ei saanud kedagi sellise avalduse esitamiseks kohustada. Haldusorganile seisuga 05.06.2007 esitatud dokumentide põhjal sai vastustaja õigesti järeldada, et taotlus oli esitatud metsamajandamiskava kehtestamiseks, mis kehtestamise otsustamise ajaks hõlmas kahte kinnistut, kusjuures ühe kinnisasja omaniku taotlust ega nõusolekut ei olnud esitatud. Nii on vastustaja põhjendatult viidanud kaevatud otsuses keeldumise alusena, et Rumbi kinnistu ei kuulu kaebuse esitajale. III Võrdse kohtlemise põhimõtte väidetav rikkumine Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et samadele tingimustele vastavaid juhtumeid tuleb kohelda võrdväärselt. Kohtu hinnangul on kõik kaebaja poolt toodud näited erinevate kinnistute (Sika, Simmu ja Illise) kohta metsamajandamiskavade kehtestamisest erinevad Kristo ja Rumbi kinnistu juhtumist. Vastustaja on oma vastulauses piisava põhjalikkusega ära näidanud iga konkreetse juhtumi eripärad. Seetõttu ei saa kaebaja poolt toodud näidetest teha järeldust, et teda koheldakse ebavõrdselt. Teiseks ei saaks isegi juhul, kui toodud näited oleksid võrreldavad meie haldusasjaga, kohustada vastustajat jätkama nende näidete põhjal võimalikku väärpraktikat, kuna see oleks lihtsalt ebaseaduslik. Käesoleva haldusasja raames ei saa kohus võtta seisukohta, kas Sika, Simmu ja Illise maaüksuste metsamajandamiskavad on kehtestatud õiguspäraselt või õigusvastaselt, kuid kohus saab öelda, et konkreetne MMK 05.06.2007 otsus on olnud õiguspärane. Kõike eelnevat kokku võttes saab kohus asuda seisukohale, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte ülejäänud väidetele ei pea kohus vajalikuks seisukohta anda, kuivõrd need ei saa asja lahendamisel omada olulist tähendust. IV Menetluskulude jagamine HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks kaebaja poolt. Kohus nõustub kaebajaga selles, et käesoleval juhul alused selleks puuduvad. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusekandja kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Käesolev vaidlus ei välju MMK igapäevase põhitegevuse valdkonnast, samuti on vastustajal küllalt pädevaid ametnikke enda esindamiseks kohtus. Puuduvad kaalukad ja erandlikud asjaolud, miks õigusabikulud tuleks vastustajale hüvitada, kuivõrd vastustajal puudus vältimatu professionaalse õigusabi kasutamise vajadus. Maret Altnurme Kohtunik 6