← Eesti

2-07-31061/5

Obsah (6)§ 415§ 317§ 142§ 444§ 173§ 162

2-07-31061 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2007. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus m

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE

  1. augustil
  2. a. esitas hageja Tartu Maakohtusse hagi K. AS vastu 1 337 179,20 krooni nõudes. 2006.a. aasta novembris teostas hageja vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele kostjale kuuluval Vahtramäe kinnistul pinnase koorimise töid, mille maksumuseks koos käibemaksuga oli 8 779,20 krooni. Hageja esitas nimetatud tasu kohta kostjale 17.11.2006.a. arve nr 260162, mille kättesaamist on kostja esindaja enda allkirjaga kinnitanud. 03.05.2007.a. sõlmisid pooled kirjaliku töövõtulepingu nr 5/07, mille alusel kohustus hageja ehitama Vahtramäe kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku. Nimetatud lepingu punkti 5 kohaselt oli töövõtu hind koos käibemaksuga 944 000 krooni, millest 400 000 krooni kohustus tellija maksma ettemaksuna. 04.05.2007.a. esitas hageja kostjale arve nr 270060, mille alusel kohustus kostja tasuma 400 000 krooni ettemaksuna. Pärast 03.05.2007.a. sõlmitud töövõtulepingus nr 5/07 sätestatud tööde teostamist allkirjastasid pooled teostatud tööde akti ning hageja esitas 31.05.2007.a. kostjale arve nr 270074 lepingujärgsest tasust ülejäänud osa summas 544 000 krooni tasumiseks. Kostja ei ole ühtegi eelnimetatud arvetest tasunud. Töövõtulepingu nr 5/07 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt arvete tasumisega hilinemisel viivist 0,5% lepingu summast iga hilinetud päeva eest. 24.07.2007.a. esitas hageja kostjale kirjaliku nõude tasuda töövõtulepingu nr 5/07 järgne võlgnevus
  3. augustiks
  4. a. Kostja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud ega teatanud hagejale enda kohustuste täitmata jätmise põhjustest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse (koos viivisega) 1 337 179,20 krooni, viivise põhiosa võlgnevuselt (944 000 krooni) alates
  5. augustist
  6. a. kuni põhinõude täitmiseni 0,5% päevas ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne

(14)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on kohtu teate kätte saanud
  1. septembril
  2. a. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et 2 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 03.05.
  3. a. sõlmitud töövõtulepinguga nr 5/07, 17.11.
  4. a., 04.05.
  5. a. ja 31.05.
  6. a. hageja poolt kostjale esitatud arvetega, 31.05.
  7. a. allkirjastatud teostatud tööde aktiga ja 24.07.2007.a. kostjale edastatud teatega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, rahuldab kohus OÜ T. hagi K. AS vastu 1 337 179,20 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.