Obsah (4)

§ 100§ 101§ 108§ 113

2-06-940 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2007 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-940 Tsiviila

) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu arvete 43811, 45797, 46195, 50322 ja 54061 alusel summas 55 498,85 krooni. Hageja nõuab kostjalt eeltoodud arvetest tulenevalt võlalt ka viivist summas 6 063,51 krooni.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lõige 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 113

lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. märtsil 2005 sõlmisid hageja ja kostja kompromisslepingu, mille p-s 1.1 pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse ilma viivisteta hiljemalt 30.04.2005 intressiga 12 % aastas vastavalt reaalselt teostatud maksetele. Intressi hakatakse arvestama alates 04.03.
2. Et kostja tasumise tähtpäev oli tegelikult juba saabunud (arvetel oli märgitud tähtpäevaks 01.11.2004), võib kokkulepet käsitleda viivisekokkuleppena.
3. juulil 2005 tasus hageja osa võlast summas 5 045,85 krooni. Viivisearvestus on järgmine: Viivitatud Tasumata Viivis päevade summa (kroonides) (aastas) Periood arv Arvutuskäik Viivise summa 60 544,70 12 % 04.03.2005— 125 60 544,70 * 12 % / 365 * 125 2 488,14 krooni 06.07.2005 55 498,85 12 % 07.07.2005— 195 55 498,85 * 12 % / 365 * 195 3 558,01 krooni 17.01.2006 Kokku: 6 046,15 krooni Eeltoodud tabelist tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kompromisslepingu alusel välja viivise 6 046,15 krooni. 4 Poolte vahel on vaidlus kombaini müügilepingust tuleneva võla üle. Hageja müüs kostjale kombaini ja külviku ostuhinnaga 184 900 krooni, millest kostja on hagejale tasunud 10 000 krooni.
4. aastal tagastas kostja hagejale kombaini ning külviku. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, millal täpselt kostja nimetatud objektid tagastas. Hageja väitel tagastas kostja hagejale kombaini ja külviku
5. detsembril
6. Kostja väitel tagastas ta kombaini 30.08.2005 ja külviku 26.09.
7. Antud küsimuses on üle kuulatud ka tunnistajaid. Tunnistaja M.S. ütluste (tl 235—237) kohaselt toodi kombain hagejale novembri alguses 2005 ning oktoobri viimasel nädalal seda masinat seal veel ei olnud. Tunnistaja F.S. sõnul (tl 237—238) jõudis kombain hageja valdusse oktoobrisnovembris 2005, pärast sügisnäitust, mis toimub tavaliselt oktoobri keskel või lõpus. Tunnistaja A.P. väitis (tl 239—240), et viis külviku hageja hoovile septembri lõpu poole
8. Täpset kuupäeva ta öelda ei oska. Tunnistaja A.M. ütluste (tl 240—241) kohaselt viis tema kostja palvel kombaini hageja juurde vist
9. a augusti lõpus, igal juhul enne kartulivõtu aega. Tunnistaja M.S. sõnul (tl 241—243) võis kombain jõuda hageja hoovi septembris 2005, igal juhul oli see kohal 30.09.
10. Külvikut sel ajal veel hoovi peal ei olnud, vähemalt tunnistaja seda seal ei näinud. Kohus on tuvastanud, et kombaini ja külviku üleandmisel kostjalt hagejale ei ole koostatud üleandmis-vastuvõtmisakti. Akti olemasolu korral oleks üleandmisaja tõendamine lihtne, kuid et üleandmine toimus
11. aastal, ei ole ilma aktita (st üksnes poolte ja tunnistajate mälule tuginedes) täpset kuupäeva võimalik kindlaks teha. Kohus, lähtudes poolte väidetest ning tunnistajate ütlustest, arvestab, et nii kombain kui külvik olid kostjalt hagejale üle antud
12. septembriks
14. detsembril 2005 koostas OÜ F. kombaini hindamisakti (tl 31). Aktist tulenevalt on see koostatud fotomaterjalide ja telefonivestluse teel saadud informatsiooni alusel. Hindamisakti kohaselt on kombaini iga (17 aastat) ja üldilmet arvestades selle ostuhind 30 000—35 000 krooni. Lähtudes hindamisaktist teatas hageja
15. detsembril 2005 kostjale (tl 32), et tasaarvestab hageja ja kostja vahelisi kohustusi kombaini arvelt kogusummas 35 000 krooni. Seega vähenes kostja võlg kombaini ja külviku eest 184 900 – 10 000 – 35 000 = 139 900 kroonini.
16. juunil 2006 teatas hageja kohtule, et vähendab haginõuet 5 000 krooni võrra seoses sellega, et tal õnnestus pärast 30.03.2006 müüa kolmandale isikule külvik müügihinnaga 5 000 krooni (arve tl 154). Seega vähenes kostja võlg kombaini ja külviku eest 139 900 – 5 000 = 134 900 kroonini. Lisaks märgib hageja, et suutis kombaini tegelikkuses müüa üksnes 20 000 krooni eest (arve tl 153), nii et tasaarvestus oli kostja jaoks isegi soodne. Kostja leiab, et kombaini ja külviku väärtus
17. aasta sügisel oli suurem kui 40 000 krooni. Tunnistaja M.S. väitel on vaidlusaluse kombaini hinnaklass praegu suurusjärgus 30 000 krooni. Tunnistaja F.S. väitis, et kombaini turuhind oleks olnud 35 000 krooni juhul, kui ta oleks olnud töökorras, aga selle tegelik väärtus oli 20 000 krooni, sest masin ei olnud töökorras. Tunnistaja A.P. arvates võis vaidlusaluse külviku väärtus
18. aasta sügisel olla 35 000—40 000 krooni. Tunnistaja M.S. väitel oli
19. aastal samasugust kombaini võimalik müüa nii 50 000 kui ka 150 000 krooniga. M. S selgitas, et kui on hea pildimaterjal, siis on võimalik teha hindamisakt telefonivestluse ja pildimaterjali põhjal; sellist praktikat kasutatakse. F. on tunnistaja arvates usaldusväärne firma, kelle tehtud hindamisakti ta usaldaks. Tegemist on Don kombainide maaletooja ja varuosadega tegelejaga. 20 000 krooni tundub M. S liiga väikese hinnana, aga see on üksnes oletus. Kostja ei ole suutnud tõendada, et kombaini ja külviku väärtus oleks olnud suuremad kui hindamisaktiga tuvastatud ning objektide müümisel selgunud hind. Lisaks on kostja möönnud, et püüdis ka ise vaidlusaluseid masinaid müüa (kõrgema hinnaga), kuid see ebaõnnestus. Seetõttu loeb kohus kombaini väärtuse 35 000 krooni ja külviku väärtuse 5 000 krooni tõendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kombaini ja külviku müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 134 900 krooni. 5 Hageja nõuab kostjalt kombaini ja külviku müügihinna tasumisega viivitamise eest ka viivist. Kombaini müügilepingu p 4.4 järgi pidi kostja tasuma hagejale kombaini ja külviku eest viljaga hiljemalt 10.11.
20. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole hagejale nõutavat summat tasunud. Lepingu p 4.5 alusel kohustub klient tasuma tasumata osa pealt müüjale intressi 1 % kuus.

§ 113lg 1 alusel loetakse see viivise määraks.

Järgnevalt esitab kohus viivisearvutuse. Tasumata summa Viivis (kroonides) (kuus) Periood 174 900,00 1 % 11.11.2004— 30.09.2005 134 900,00 1% 01.10.2005— 17.01.2006 Viivitatud kuude arv 10 kuud ja 20 päeva e 10 2/3 kuud 3 kuud ja 17 päeva e 3 17/31 kuud Arvutuskäik 174 900 * 1 % * 10 2/3 Viivise summa 18 656,00 krooni 134 900 * 1 % * 3 17/31 4 786,77 krooni Kokku: 23 442,77 krooni Et hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise üksnes summas 19 967,59 krooni, mõistab kohust kostjalt hageja kasuks kombaini ja külviku müügilepingu alusel välja viivise 19 967,59 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 55 498,85 + 6 046,15 + 134 900 + 19 967,59 = 216 412,59 krooni. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, jäi välja mõistmata üksnes ~17 krooni, kusjuures vahe tuleneb ilmselt arvutusveast viivisearvutusel. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 6