KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- juunil 2007.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-5165 Tsiviilasi JB hagi OB vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JB(i k XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja:Ivo Kaurit (Õigusbüroo XXX) Kostja: OB(i k XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja E T –A (XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
- juuni 2007.a. RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OB igakuiselt elatusraha poja NB, sündinud XXX ülalpidamiseks JB kasuks perioodi 09.02.2007 – 31.05.2007.a. eest kokku 3780.-( kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend) krooni ( 4x945) ja alates 01.06.2007.a. 2745.- ( kaks tuhat seitsesada nelikümmend viis) krooni kuus kuni 20.06.2014.a., s.o kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
- Poolte abielust sündis XXX poeg NB. .
- Poolte kooselu lõppes .
- NB elab käesoleva ajal koos emaga. Hageja nõue ja põhjendused.
- 09.02.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha 4500.- krooni kuus ning alates 09.02.2006.a., s.o. tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi kohtusse esitamist. Hageja väidetel ei ole kostja täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust alates ajast mil poolte abielulised suhted lõppesid, s.o. alates 1998.a. Kostja on hageja väidetel maksnud vaid lapse treeningutasu 350.- krooni kuus.
- Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 6300.- krooni, millest ¾ ehk 4500.krooni peaks kandma kostja. Hageja põhjendab oma seisukohta sellega, et kostja varanduslik olukord on parem tema omast, mistõttu peab ta ka enda kanda võtma suurema osa lapse ülalpidamiskuludest. Hageja väidetel koosnevad igakuised kulutused lapsele järgmistest kuluartiklitest: kulust toidule summas 2500.- krooni, kulust riietele summas 2000.- krooni, kulust haridusele summas 600.- krooni, kommunaalkuludele 300.- krooni, hügieenitarvetele ja tervishoiule summas 200.- krooni, kulust treeningutest osavõtule summas 350.- krooni, transpordile summas 100.- krooni ja meelelahutusele summas 250.- krooni.
- Hageja väidetel on tema töötasu suuruseks 4000.- krooni kuus (netos), tal puudub vallas- ja kinnisvara ning eluasemeks üürib ta korterit. Kostja seevastu on ostnud oma uue elukaaslasega kinnistu, millele ehitab maja, ning kostja peab Lasnamäel autoremonditöökoda kus töötab ise autoremondilukksepana.
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, lapse elukohatõendi, oma pangakonto väljavõtted perioodil 01.01.2006-31.12.2006.a. ja 01.01.2007.a. – 08.02.2007.a., makseteatiste koopiad, mis tõendavad kommunaalkulude ja teiste eluaseme kasutamisega seotud teenuste tasumist, tõendi lapse treeningutasu suuruse kohta, oma palgatõendi ja üürilepingu koopia mille alusel hageja kasutab käesoleval ajal elamispinda. . Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja tunnistas tema vastu esitatud hagi summas 1800.- krooni kuus, kuid kostja oli nõus, et temalt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja väide sellest nagu poleks ta osalenud alates 1998.a. lapse ülalpidamisel õige. Kostja sõnul elas poolte alaealine poeg 2004.a. kevadest kuni 2006.a. jaanuarini kostja juures. Lisaks sellele on kostja andnud hagejale viimase nõudmisel oma tööjuures raha ning ostnud lastele ( pooltel on ka 1 täiskasvanud poeg) ka toiduaineid.
- Kostja on seisukohal, et põhjendamatu on hageja poolt märgitud alustel jätta ¾ lapse ülalpidamiskuludest tema kanda ja ¼ hageja kanda. Hageja seisukoht nagu oleks kostja tunduvalt rikkamal elujärjel kui hageja, ei ole õige. Kõigepealt müüs hageja ära 3-toalise korteri, mis pärast abielulahutust hagejale jäi. Kostja seevastu läks aga pärast abielulahutust elama oma emale AB kuuluvasse suvilasse XXX, võttis Sampo Pangast laenu ja asus suvilat renoveerima. Tulenevalt vajadusest ehitada omale Lk 2
(5)eluase, ei saagi kostja oma väidetel töötada täistööajaga, vaid töötab osalise tööajaga ja saab palka 2000.- krooni kuus.
- Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses märgitud lapse ülalpidamiskulu kuus summas 6300.- krooni on liialt suur. Hageja ei ole esitatud tõenditega tõendanud piisaval määral lapsele tehtavaid kulutusi. Tulenevalt Sotsiaalministeeriumi poolt 2004.a. tellitud uurimusest „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikast” kulub 7-13 aastase terve lapse ülalpidamiseks kuus linnas 2182.- krooni.
- Kostja esitas koos oma vastusega hagile järgmised dokumentaalsed tõendid: oma palgatõendi OÜ-st M , mille omanikuks ja juhatuse liikmeks ta ainuisikuliselt on, korteriomandi XXX müügilepingu, millega hageja müüs nimetatud korteri; laenulepingu, mis kostjal on sõlmitud AS-ga Sampo Pank; oma praeguse abikaasa JB palgatõendi F OÜ-st; kinnistusraamatu väljavõtte kostjale kuuluva kinnistu, asukohaga XXX kuuluvuse kohta; maksekorralduste koopiad, millest nähtub, et kostja on maksnud hagejale elatist igakuiselt 1800.- krooni kuus alates 2007.a. veebruarikuust kuni maini kaasaarvatud ja lasteaiamaksu kui poolte poeg veel lasteaias käis, kostja pangakonto väljavõtte Sampo Pangast, OÜ M Bkaardi väljavõtte ning äriühingu majandusaasta aruande ja raamatupidamisbilansi koos selle lisadega ning tõendi ARK-ist, mille kohaselt kostja sõidukeid ei oma. Kostja taotles üle kuulata kohtuistungil ka tunnistaja VB. Teiste tunnistajate ülekuulamisest kohtuistungil kohus keeldus. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud hagi põhistustega ja kostja vastuväidetega, uurinud poolte poolt kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid ning ära kuulanud kohtuistungil kostja poolt taotletud tunnistaja VB ütlused, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
- Vaidluse lahendamise materiaalõiguslikuks aluseks on PkS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 ja
- Tulenevalt PkS § 60 lg.1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg.1 ja lg. 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise suuruse kindlaksmääramisel juhindub kohus lisaks eelpool märgitud seadusesätetele ka PkS § 61 lg 4 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis alates 01.01.2007.a. on 3600.- krooni ning elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise põhjendatuse kontrollimisel PkS § 61 lg 6 sätestatust, mille kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused ning PkS § 70 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest (lg 1) või hageja nõudel ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid.
- Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on oma palaealise poja NB ülalpidamiskohustus. Pooled vaidlevad selle üle kui suured on lapse igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud, kui palju nendest kuludest peab kandma kostja ning alates mis ajast on põhjendatud kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista. . Lk 3
(5)Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas hageja on õigustatud nõudma tema poolt esiletoodud asjaoludel elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist või mitte. . Kohus on seisukohal, et ülekuulatud tunnistaja VB ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et kostja on hageja nõudmisel andud laste ülalpidamiseks raha nii hagejale endale kui lastele kostja töökohas, samuti ostnud laste jaoks toiduaineid. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste õigsuses. Ka hageja ise on hagiavalduses kinnitanud, et kostja on kandnud poja N treeningukulud aasta vältel enne hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt elatis välja tagasiulatuvalt, ei ole PkS § 70 lõikest 2 tulenevalt põhjendatud, sest kostja ei ole jätnud täitmata täielikult oma lapse ülalpidamiskohustust. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt on võimalik ainult erakordsete asjaolude esinemisel sest elatis on mõeldud laste igakuiste ülalpidamiskulude katteks ning nende kulude tagantjärele katmine ei ole võimalik. Seega tuleb elatis kostjalt välja mõista alates elatisehagi esitamisest. 15. Edasi analüüsib kohus poolte poolt esitatud tõendeid ja võtab seisukoha kui suured on poolte alaealise poja põhjendatud igakuised kulud ja kui suure osa peaks sellest kandma kostja. Lapse vajaduste kindlaksmääramisel arvestab kohus hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, mis lapsele tehtavaid kulutusi tõendavad. Kohus on seisukohal, et põhjendamatu on asuda seisukohale, et poolte lapse NB ülalpidamiskuludeks tuleb arvestada 2182.- krooni seetõttu, et Sotisaalministeeriumi poolt tellitud ja 2004.a. koostatud uurimuse kohaselt oli terve, linnas elava 7-13 aastase lapse ülalpidamiskuluks just nimetatud summa. Kohus leiab, et võrreldes 2004.aastaga on elukallidus Tallinnas käesolevaks ajaks olulisel määral kasvanud, mistõttu nimetatud uurimuse tulemusel saadud andmetega käesoleval ajal arvestada ei saa. Hageja väidetel kulub tal lapse ülalpidamiseks kuus 6300.krooni. Kostja vaidlustab hageja poolt märgitud kulud toidule ja riiete ja leiab, et nende kohta ei ole hageja esitanud piisavalt tõendeid Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab igapäevaselt toitu ja riideid on üldtuntud asjaolu. TsMS § 231 lg 1 kohaselt üldtuntud asjaolu tõendada ei ole vaja. Samas leiab kohus, et hageja väide nagu kuluks tal lapsele riiete ostmiseks igakuiselt 2000.- krooni, on ilmselt ülepaisutatud. Arvestades lapse vanust ja asjaolu, et NB on teismeline kes vajab täisväärtuslikku toitu ja kasvab kiiresti, peab kohus põhjendatud kuluks lapsele toidu ostmiseks 2000.- krooni kuus ja riiete ostmiseks 700.- krooni kuus. Kuna teisi hageja poolt märgitud kulutusi lapse ülalpidamiseks kohus ülepaisutatuks ei pea, on kohus eeltoodu alusel seisukohal, et põhjendatud NB ülalpidamiskuluks kuus on 4500.- krooni. 16..Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on kohtule esitatud poolte palgatõendid, kinnistusraamatu väljavõte kostjale kuuluva kinnistu kohta, ning poolte pangakontode väljavõtted Eesti Vabariigi krediidiasutustelt. Arvestades dokumentaalsete tõenditega, mis tõendavad poolte varalist seisukorda, leiab kohus, et poolte alaealise lapse ülalpidamiskulud on põhjendatud jagada poolte vahel võrdselt pooleks. Kohus on seisukohal, et esitatud dokumentaalsed tõendid ei anna kohtule alust jätta ¾ lapse ülalpidamiskuludest kostja kanda nagu taotleb hageja. Samas ei anna kostja enda poolt oma palga suuruse kohta välja antud palgatõend alust elatist välja mõista lapse ülalpidamiseks ka miinimumsummas nagu leidis kostja. Hageja ei saa kuus 4000.- krooni palka nagu ta väidab, vaid tema keskmise palga suuruseks oli kuuel viimasel kuul 6003,50 krooni (bruto). Kohus on seisukohal, et kostja poolt esiletoodud põhjendus sellest, et ta ei saa täis tööajaga töötada kuna renoveerib suvilat ümber majaks, ei ole tõsiseltvõetav. Kohus on seisukohal, et kostja ei toonud esile ühtki mõjuvat põhjust mis takistaks tal teenimast Lk 4
(5)vähemalt Eesti Vabariigi keskmist palka, millest tal oleks piisaval määral võimalik täita oma alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kohtu arvates kinnitab pealegi asjaolu, et kostja renoveerib suvilat majaks ja et tal on pangalaen, seda, et tema majanduslik olukord ei ole nii halb nagu ta kohtule näidata üritas. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades ka asjaoluga, et hageja kui füüsiline isik on kohustatud maksma kohtuotsuse alusel saadavalt elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista igakuine elatusraha hageja kasuks summas 2745.- krooni kuus. Elatise väljamõistmisel arvestab kohus sellega, et kostja on maksnud hagejale alaealise lapse ülalpidamiseks elatist 2007.a. veebruarikuu kuni maikuu eest ja lahutab makstud elatise väljamõistetavast summast. 17. Tulenevalt riigilõivuseaduse §-s 22 lg 1 p 2 sätestatust kohtukulusid käesolevas kohtuvaidluses ei ole. Pooled kohtuväliste kulude jaotamist menetlusosaliste vahel ei taotlenud. Kohtunik: Lk 5
(5)