2-06-27831/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-27831 Tsiviilasi KM`e hagi E-MK`i vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KM (ik XXX, elukoht XXX) Kostja: E-MK (ik XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
3. oktoober
4. a, Kentmanni Kohtumaja hageja esindaja AK, kostja E-MK ja kostja esindaja E B RESOLUTSIOON
5. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
6. Välja mõista E-MK`ilt (ik XXX) KM`e (ik XX) kasuks igakuine elatis 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates elatisehagi kohtusse esitamisest s.o 05.10.
7. a kuni XXX Gümnaasiumi lõpetamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kuu 30.-ndaks kuupäevaks.
8. E-MKi poolt pärast hagi kohtuse esitamisest KM`ele tasutud elatis kogusummas 22 800 (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada) krooni tasaarvestada väljamõistetud elatisega.
9. Välja mõista E-MK`ilt riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXX Hansapangas, viitenumber XXX ning selgitusse märkida kohtu nimi, tsiviilasja number ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud 05.10.
11. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt elatis 4000 krooni kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamisest. Hageja sai XXX täisealiseks. Hageja õpib XXX Gümnaasiumis ja on ülalpeetav kuni õpingute lõpetamiseni juunini
12. a. Hageja täisealiseks saamise järel on ainult ema hagejat üksi materiaalselt toetanud ja ülal pidanud. Kostja on teadlik, et hageja õpib ja vajab ülalpidamiseks elatisraha. Hageja ema töötab vanemettekandjana töötasuga 8000 krooni kuus brutos ja on igapäevaseks äraelamiseks sunnitud tegema väga palju ületööd. Kostja on materiaalselt väga hästi kindlustatud, kelle sissetulekud ja varanduslik seis kohustab ka tütrele maksma normaalset ja kõrgendatud elatisraha. Kostja töötab ja omab 50% osalust firmas, mille põhitegevusaladeks on suhtekorraldus ja konsultatsioonid, kinnisvara haldus ja hooldus, investeerimine, kinnisvara ost-müük. Hagejale teadaolevalt realiseeris kostja aastatel 2005-2006 suures mahus kinnisvara XXX ja XXX ning omab ka praegu 7 kinnisvara Harjumaal. Hageja ei oma iseseisvaid sissetulekuid, millega katta õppetööks ja igapäeva eluks vajalikke kulutusi. Hageja ema omab kinnistut XXX, millel lasub 220 000 kroonine hüpoteek panga kasuks. Kostja on alles
13. aastane ja see asjaolu ei saa olla põhjuseks tema poolt vanemlike kohutuste täitmata jätmiseks. Kostjal ei ole teisi alaealisi ega ülalpeetavaid. Hageja igakuised väljaminekud on 6200 krooni, millest eluasemele ja elektrile kulub 1500 krooni, telefonile, internetile 600 krooni, toidule 1000 krooni, koolitoidule 400 krooni, koolitarvetele 400 krooni, riietele 300 krooni, jalatsitele 300 krooni, kultuuriüritustele, raamatutele 300 krooni, treeningutele 1000 krooni, hügieenile 100 krooni, ühistranspordile 100 krooni, arstiabile ravimitele 200 krooni. Elatisraha määr ja koormus peaks olema jaotunud lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja leiab, et kostja võimaluste juures võiks tema poolt makstava elatusraha määr olla proportsionaalselt tema varandusliku seisuga mitmeid kordi suurem, kui füüsilisest palgatööst elava ema panus. Elatisraha saamisel puhul tuleb arvestada, et selle tegelik väärtus hagejale väheneb veel tulumaksu võrra. Tõendid: sünnitunnistusi, isaduse tuvastamise tunnistus, XXX Gümnaasiumi tõend, Rahvastikuregistri osakonna tõend, äriregistri tõend, Arcturus 2005 aasta majandusaruanne, kinnistusregistri väljavõtted, notariaalakt 08.02.
14. a., korteri üürileping, kommunaalkulude arve, maksekorralduse koopia, Eesti Energia arve, AS Starmani arve, AS Ordi arve, MTÜ Ratsaspordiklubi tõend, Dr Hambaravi OÜ arved, ostutšekk kauplusest „Mosaic“, kontsertide ja teatrietenduste piletid, raamatute arved, hageja ema töötasu tõend, Tallinna XXX tõend. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist alates hagiavalduse esitamisest 05.10.
15. a kuni 31.12.
16. a 1500 krooni igakuiselt ning alates 01.01.
17. a 1800 krooni igakuuliselt. Hageja ei ole põhjendanud miks ta ei ole taotlenud elatusraha väljamõistmist oma emalt või miks tema ema peaks kostjaga ühisele lapsele igakuuliselt kulutama väiksema summa kui kostja. Kostja on pensioniealine, kuid hageja ema täis elujõudu naine. Seega on kahtlematult hageja emal kohustus võimaldada oma tütrele piisavaks sissetulekuks normaalne sissetulek. Kostja ei pea õigeks tasuda kooliõpilasest tütrele igakuuliselt 4000 krooni elatist, saamata tütrelt vähimatki tagasisidet kooliõpilase kohta ülisuure summa kasutamise suhtes. Sotsiaalministeerium on oma uuringus kindlaks määranud, et terve 19-aastase linnalapse ülalpidamiskulud on kuus keskmiselt 3504 krooni. Kui see summa jagada PkS § 49 alusel kaheks, siis tuleks kostjal kui ka hageja emal kulutada tütre ülalpidamiseks võrdselt 1752 krooni. Selle summale lisandub veel peretoetus 3000 krooni. Kostjal ei ole kinnisvara ega kinnistuid XXX. Kostja on tõepoolest ühe osaühingu omanik, kuid need osad ei ole müüdavad isegi mitte nominaalväärtusega. Kostja leiab, et hageja on ka oma ema kaudu piisavat kindlustatud, mistõttu puudub mistahes vajadus mingeid ülisuuri summasid kostjalt nõuda. 31.10.
18. a toimunud kohtuistungil on kostja nõus maksma hagejale elatist 2000 krooni kuus. Kostja üürikulusid 1500 krooni ei tunnista. Kostja tunnistab kommunaalmakseid jagatuna kolmega, s.o 498 krooni. Kostja tunnistab telefonikulusid 133 krooni, toidurahale vastu ei vaidle. Koolitoidurahale vaidleb kostja vastu, kuna see on tegelikult 280 krooni ja hageja tegelikult ei söögi. Koolitarvete kuludeks tunnistab kostja 100 krooni kuus, riiete kulule vastu ei vaidle, jalatsitele tunnistab 150 krooni kuus ja raamatutele 30 krooni kuus. Ratsutamistrenni kuludele vaidleb kostja vastu. Hügieenikuludega ja transpordikuludega on kostja nõus. Tervisele ei ole nõus kulutama 200 krooni. Tõendid: andmed kooli toiduraha kohta, kinnistusregistri väljavõte, maksekorraldused elatise tasumise kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud ja hinnanud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Asja sisulise arutamise käigus on leidnud tõendamist, et hageja sai 03.10.
19. a täisealiseks ja jätkab õpinguid Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud igakuised kulutused toidule 1000 krooni, riietele 300 krooni, jalanõudele 300 krooni, hügieenile 100 krooni, raamatutele ja kultuuriüritustele 300 krooni, ühistranspordile 100 krooni ja ravimitele 200 krooni. Kohus ei nõustu eluaseme, elektri kuludega 1500 krooni. Tulenevalt asjaolust, et hageja elab koos ema ja vennaga, tuleb nimetatud kulutused jagada kolmeks ja hageja osa on 5000 krooni. Kohtule esitatud Starmani arvega on tõendatud, et telefoni ja interneti arve märtsis
20. a oli 527,28 krooni ja hageja osa on ühes kuus ca 175,76 krooni. Koolitoidule arvestab kohus 280 krooni. Hageja poolt näidatud koolitarvete kulu 400 krooni igakuiselt on liiga suur ja kohus peab mõistlikeks koolitarvete kuluks 200 krooni kuus. Kohus ei nõustu ratsutamistundidele kuluva 1500 krooniga, kuna MTÜ Ratsaspordiklubi tõend on välja antud 29.05.
21. a. ja ei tõenda, et hageja osaleks käesoleval ajal ratsutamistundides. Seega kulub hageja ülalpidamiseks kokku kuus 3455.76 krooni. Vanemate kohustus last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Eeltoodust tulenevalt on hageja ülalpidamiskulud ühes kuus summas 3455.76 krooni igati mõistlikud ja kummagi hageja vanema kanda jääb ülalpidamiskuludest 1727 krooni. Kohus peab vajalikuks ka märkida asjaolu, et Sotsiaalministeerium on tellinud 2004 valminud uurimuse „lapse ülapidamiskulude kohta“. Nimetatud uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil http://www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf. Nimetatud uurimuse kohaselt kulub terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis
22. –
23. aastat 3210 krooni. Sotsiaalministeeriumi uuringut arvestab oma lahendites ka Riigikohus. Kohus arvestab asjaoluga, et uuring on aastast
24. a, vahepeal tõusnud elukallidusega ja asjaoluga, et PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1800 krooni. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Eeltoodust tulenevalt on kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele elatis 2000 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates elatisehagi kohtusse esitamisest, s.o alates 05.10.
25. a. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja tasus hagejale elatist 21.05.
26. a 1800 krooni, 08.05.
27. a 900 krooni, 02.04.
28. a 900 krooni, 04.05.
29. a 900 krooni, 12.06.
30. a 1800 krooni, 13.06.
31. a 1800 krooni, 23.07.
32. a 7500 krooni, 22.08.
33. a 3600 krooni, 22.10.
34. a 3600 krooni. Kokku on kostja pärast elatisehagi kohtusse esitamist tasunud hagejale elatist 22 800 krooni. Kohus leiab, et elatis tuleb kostjalt välja mõista alates 05.10.
35. a ja kostja poolt pärast hagi kohtusse esitamist hagejale tasutud elatis kogusummas 22 800 krooni tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega. Kohtukulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind krooni (9 x 2000 = 18 000). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 18 000 krooni riigilõivu 1250 krooni. Maie Seppo kohtunik