lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.08.2007. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilme ka poolte muudest avaldustest. Hagimaterjalidest nähtuvalt on Elisa Mobiilsideteenused AS-i (Radiolinja AS õigusjärglane) ja kostja vahel 29.06.1999.a sõlmitud Q GSM leping nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 1855,60 krooni ja viiviseks 2 1855,60 krooni. Võlgnevuse põhisumma tuleneb kostjale esitatud arvetest nr 0020568009, 0020603736, 0020642846, 0020684759 ja 0020730045 ja 0020778570 tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 1855,60 krooni. Kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, tuleb eeldada hageja poolt hagis esitatud asjaolude omaksvõttu ning seega ka tõendatust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on omaks võtnud ja seega on tõendatud asjaolud, et hagejal oli sõlmitud Elisa Mobiilsideteenused AS-iga (Radiolinja AS õigusjärglane) 29.06.1999.a Q GSM leping nr XXX ning et tal oli lepingust tulenev kohustus tasuda talle osutatud sideteenuste eest ning et ta on saanud ka arved nr 0020568009, 0020603736, 0020642846, 0020684759 ja 0020730045 ja 0020778570, mis on esitatud summas 1855,60 krooni ja mis on kostja poolt tasumata. Seega leiab kohus, et kostja on jätnud oma lepingulise kohustuse - tasuda sideteenuste eest - võlausaldaja ees täitmata summas 1855,60 krooni. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Nähtuvalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjale pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tuleb eeldada, et kostja on omaks võtnud ning seega on tõendatud ka asjaolu, et poolte vahel oli eelmärgitud ulatuses kokku lepitud viivise maksmise kohustus ning et viivis põhivõlalt on 1855,60 krooni, mis on tasumata. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et nõue on Elisa Mobiilsideteenused AS-i poolt loovutatud koos viivisega OÜ-le A12.05.2005, mistõttu on ka nõude loovutamine hagejale kostja vastu tõendatud. Viimase kinnituseks on hageja esitanud ka omapoolse teatise 12.05.2005. Nõudeõiguse loovutamine on lubatav alates 01.07.2002 kehtiva VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Eeltoodut kogumina hinnates, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1855,60 krooni ja viivis 1855,60 krooni, kokku 3711,20 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni ja 200 krooni kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast, s o 185,56 krooni. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.