KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 7. november 2006, Tallinn Haldusasja n

) alusel ei ole hoiatusmenetluse puhul võimalik pärast menetluse lõpuleviimist materjalidega tutvuda ja nendest koopiaid teha. 2. L. Ruus esitas halduskohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna hoiatamismenetluses koostatud protokolli koopia väljastamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamiseks ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse esitajale on selgusetu, miks teabenõude esitajal ei ole taotlevale teabele juurdepääsuõigust ja miks on nõutud teabele kehtestatud juurdepääsupiirang.

§ 53

lg-s 2 ei ole sätestatud ülekuulamisprotokolli koostamist ega allkirja võtmist selle kohta, et menetlusalune isik on nõus hoiatamismenetlusega, kui menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Suulise hoiatuse tegemine tähendab hoiatusotsuse tegemist, sest menetleja põhjendab, miks piirdutakse suulise hoiatusega. Politsei kogub ebaseaduslikult isikuandmeid ja kannab need arvutisüsteemi. Juhtumi sisestamine politsei arvutisüsteemi on vastuolus isikuandmete kaitse seaduse §-ga 1. Kui L. Ruus peaks veel rikkuma mingit liikluseeskirja sätet, siis tuginedes arvutisüsteemis tehtud sissekandele arvestab politsei eelnevat kui raskendavat asjaolu. Nooremkonstaabli koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on õigustühine. 3. Tallinna Halduskohtu 04.04.2006 otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised.

1. a)Keeldumine protokolli koopia väljastamisest ei olnud õiguspärane. Isikul, kelle suhtes protokoll koostatakse, on õigus sellega tutvuda ja vajadusel saada koopia. Kaebuse esitaja palus põhjendatult protokollist koopiat, kuna soovis õiguskantslerilt selgitusi hoiatamismenetluses protokolli koostamise õiguspärasuse kohta.
2. b)Suulise hoiatamise korral ei võimalda seadus menetluse uuendamist kiir- või üldmenetluse korras. Suuline hoiatamine ei ole karistus, see on preventiivne haldussunnivahend, mida võib kohaldada vähetähtsa väärteo puhul ja isiku nõusolekul juhul, kui rikkumise toimepanemise üle vaidlus puudub ja seda ei kanta karistusregistrisse. Koostatud protokoll on menetlusdokument, milles fikseeritakse toimunu. Samas on selline dokument vajalik isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamise kinnitamiseks. Ülekuulamise protokollist nähtub, et rikkuja nõustus hoiatamismenetluse läbiviimisega, mida kinnitas oma allkirjaga. Menetlusdokumendi koostamine iseenesest ei riku menetlusaluse isiku õigusi ega piira tema vabadusi. Suulist hoiatust ei ole võimalik tühistada, kuna selle kohta ei koostata hoiatamisotsust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. L. Ruusi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata, ja teha uus otsus, millega kaebus selles osas rahuldada. Apellant jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde ja lisab, et kohus jättis hindamata asjaolu, kas pandi toime väärtegu. Kohtuväline menetleja ei esitanud pädevust tõendavat tunnistust (

§ 10lg 4).

Menetlusosaline ei saanud tõendatud informatsiooni õigusvastase teo toimepanemise kohta. Menetlusdokumendi koostamine ei saa olla õiguspärane, kui isik ei ole

§ 108p 1 mõttes pannud toime väärteo tunnustele vastavat tegu.

Protokollis ei ole märgitud menetlustoimingu aluseks olevat menetlusõiguslikku sätet (

§ 49lg 2 p 9).

Suulise hoiatamise protokollimine ei ole vajalik. Protokolli näidisvormi ei ole justiitsministri poolt kehtestatud. 5. Põhja Politseiprefektuuri vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 114

lg 2 kohaselt kaebust ei saa esitada

§ 54sätestatud otsuse peale.

Halduskohtus ei vaielnud menetlusosalised selle üle, kas kaebuse lahendamine apellatsioonimenetluses vaidlustatud osas allub halduskohtule. Ringkonnakohtu arvates ei ole väärteomenetluses menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamine vaidlustatav eraldi väärteomenetluses tehtud lõplikust otsusest.

§ 114lg 2 piirang hõlmab ka menetlustoimingute vaidlustamise.

Riigikohtu erikogu 10.04.2002 määruses nr 3-3-4-2-02 leiti: „Kui isik on pöördunud halduskohtusse vaidluses, mille lahendamine pole seaduse järgi halduskohtu pädevuses, ja halduskohus on kaebuse vastu võtnud ning protsessiosalised ei ole esimese astme halduskohtu otsuse tegemiseni halduskohtu pädevust vaidlustanud, siis ei pea erikogu, lähtudes vajadusest lahendada vaidlus mõistliku aja jooksul, mõistlikuks tühistada kohtuotsus üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele halduskohtus.“ Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegu teistsuguse olukorraga, sest välistatud ei ole mitte ainult halduskohtu pädevus, vaid kohtulik kontroll üldse. Asudes kaebust protokolli peale läbi vaatama, on halduskohus sisuliselt jätnud

§ 114lg 2 kohaldamata.

Kohus ei ole aga

§ 114lg 2 põhiseaduslikkust kahtluse alla seadnud.

1. Apellandi väide, et suulise hoiatuse vaidlustamise piirang kohtus on vastuolus põhiseaduse §-ga 15, ei ole põhjendatud. Hoiatamismenetluses suulise hoiatuse tegemisel piiratakse menetlusaluse isiku õigusi suulise hoiatuse näol vähesel määral. Seadustes ei ole ette nähtud isiku õigusi kitsendavaid tagajärgi pärast suulise hoiatuse tegemist. Karistusregistri seaduse § 4 lg 1 p 2 kohaselt suulist hoiatust karistusregistrisse ei kanta. Riigikogu 08.05.2002 istungi stenogrammist väärteomenetluse seadustiku arutamisel nähtub, et hoiatamismenetlus, sh suuline hoiatus nähti ette mittekaristusliku vahendina avaliku korra tagamiseks. Suulise hoiatusega nõustumise kohta andis apellant allkirja ülekuulamise protokollis. Protokollist ei nähtu otseselt, et isikul kaebeõigust suulise hoiatuse peale ei ole. Asjaolu, et isikule tähtaega hoiatamismenetlusega nõustumiseks ei antud, vaid nõusolek tuli anda kohe ilma kaitsja osavõtuta või väärteomenetluse seadustikuga tutvumise võimaluseta, ei too kaasa kaebeõiguse piirangu põhiseadusvastasust. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kuna suulise hoiatusega ei piirata isiku õigusi, siis ei ole põhiseaduse kohaselt nõutav kaebeõiguse andmine sellise toimingu peale.
2. Halduskohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 1 ning § 46 lg 1 p 5 alusel. Ivo Pilving Viive Ligi Oliver Kask 3