) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama § lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, lg 5 ja 6 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust vähendada alla 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3
lg 4 nimetatud asjaoludest, puudub kohtul alus mõista elatist välja alla
Kohus leiab, et ka kostja väited tema ebapiisava sissetuleku kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, püsivat töövõimetust ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku (praegusest kõrgemat) sissetulekut. Kohus leiab, et üksnes kostja töötasu suurus ei ole asjaolu, mis kinnitaks tema võimetust omada suuremat sissetulekut ning täita seega poja ülalpidamiskohustust lubatust (1600 krooni kuus) suuremas ulatuses. Kohtu arvates ei ole asjakohane kostja osundamine 16 aastat tagasi aset leidnud silmavigastusele, kuna kostja töötab keevitajana, mis viitab üheselt asjaolule, et silmavigastus ei ole takistuseks sissetuleku hankimisel. Kohtu käsutuses puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kostjal esineks töövõime püsiv kaotus või puue või et ilma silmavigastuseta oleks kostjal võimalik teenida suuremat sissetulekut. Kostja on küll hagejale ette heitnud, et ta ei ole tõendanud lapse jaoks tehtavaid kulutusi, kuid jätnud samas ka ise tõendamata enda poolt tehtavad kulutused, piirdudes vaid nende mainimisega. Kostja ei ole andnud täielikku ja usutavat ülevaadet oma väljaminekute kohta, mis omakorda tekitavad kohtul kahtlusi tema sissetulekute õigsuses ja tegelikkusele vastavuses. Kostja ei ole selgitanud, kellest koosneb tema uus, väidetavalt kolmest isikust koosnev perekond. Kohus loeb ebareaalseks kostja poolt nimetatud igakuised kulutused kolmetoalises korteris kolmest liikmest koosnevas peres. Kostja on kirjalikus vastulauses nõustunud elatise välja mõistmisega 1600 krooni suuruses summas, kuid kohtus 1500 krooniga, miks näitab kohtu arvates kostja valearvestusi ja ebajärjekindlust. Kohus on teinud registripäringu ja saanud teada, et kostja omanduses on sõiduauto XXX (reg nr XXX), millele registreerimistunnistus on välja antud 17.06.2005. Auto ehitusaasta on 1983. Üldiselt teada on, et auto eeldab paratamatult kulutusi. Siiski leiab kohus, et elatis tuleb mõista kostjalt välja väiksemas ulatuses kui hageja poolt nõutu. Kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks rahuldada elatusraha väljamõistmine kostjalt summas 2300 krooni kuus, mis sisaldab ka elatisest tasumisele kuuluvat tulumaksu. Kohus leiab, et elatis summas 2 300 krooni on piisav rahuldamaks kostja 13-aasta vanuse poja põhjendatud vajadusi. Lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi muutmisel on hagejal võimalus esitada
lg 3 alusel nõue elatise suuruse muutmiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.