5. Vastavalt
lg 4 on pooled pooled kokku leppinud, et lühendavad käesoleva kompromissi alusel tehtava tehtava kohtumenetluse lõpetamise kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani määruse poolte esindajatele kättetoimetamisest alates. II Seoses poolte vahel saavutatud kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina. III Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus vastavalt poolte kokkuleppele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamisest - 5 päeva jooksul esindajate poolt määruse kättesaamisest alates Viru Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Poolte hagi/vastuhagi hagi/vastuhagiavaldustes /vastuhagiavaldustes esitatud nõuded, nõuded, poolte taotlus ja põhjendid: põhjendid: selle Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetluses on alates 18.02.2005 tsiviilasi nr.2-05-511 H M hagis L M vastu ühisvara jagamise nõudes. Avalduse kohaselt kuulub ühisvara hulka ka xxxx asuvast elamust (majavaldus) 1/3 osa. Elamu on L M nimel oleva kinnisasja, kinnistu nr xxxx, lahutamatu osa. Poolte abielu lahutati xxxx, kuid ühisvara ei jagatud. Hagiavalduses taotleb H M elamust xxxx ühisvarasse kuulunud 1/3 osa jagamist ning vastavalt 1/6 osas väärtuse, s.o. 116 666.65 krooni väljamõistmist kostjalt. Kostja oma vastuses 29.03.2005 hagi ei tunnista. 08.04.2005 esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt alusetu rikastumise alusel saadu hüvitamist (kinnistu koguväärtusest 1/6 – 100 000 krooni), samuti kostja valduses olevatele vallasasjadele omandiõiguse tunnustamist ja nende väljanõudmist kostja valdusest. Hagiavaldusele on lisatud vara nimekiri, mis hõlmab hulgaliselt mitmesuguseid tööriistu, raamatuid, treeningvahendeid, varuosasid ja remondimaterjale, ka mööbliesemeid jne. 30.09.2005 esitas L M vastuhagi ühisvara jagamise nõudes, taotledes xxxx asuva elamu tema lahusvaraks tunnistamist või siis ühisvara jagamise võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumisel 0,5% elamu 1/3 osast H M osaks tunnistamist, 3 kuna peale lahutust on elamu tema vahendite arvel renoveeritud. Samuti taotles L M .H M enamsaadud ühisvara arvelt rahalist hüvitust summas 71 279.80 krooni. L M kinnitas ka, et ei tee mingeid takistusi H M tema tööriistade, raamatute jm vallasvara äraviimiseks. Vastuhagis leiab L M , et xxxx asuv elamu 1/3 mõttelises osas omandati abielu ajal vallasvarana, mistõttu vastavalt Riigikohtu seisukohtadele tuleb vara väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda hoonete, mitte aga kinnistu väärtusest. Samuti on tema oma vahendite arvel peale abielu lahutamist teinud kulutusi maja remondiks ja parendanud selle väärtust. Vastuhagi kohaselt jäi osa ühisvarast (masinad, varuosad jne) abielu lahutamisel H M valdusesse, kuid varalised kohustused (pangalaenud) jäid üksnes L M kanda. H M vastuhagi ei tunnistanud, märkides, et varalised kohustused ei kuulu jagamisele, kuna pangalaenud võeti L M kuuluva talu hoonete ehitamiseks ja tehnika soetamiseks, samuti ei jäänud tema valdusesse vastuhagis märgitud vallasvara ning elamu xxxx osas tuleks lähtuda üksnes kinnisasja väärtusest käesoleval ajal. Kohtumenetluse käik Kohtumenetluse ajal on H M kostja L M nõusolekul ja kohtu ettepanekul viinud L M elukohast ära oma raamatuid, tööriistu jm vallasvara. Kohus on 11.04.2007 rahuldanud ka L M taotluse ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisi teostas riiklikult tunnustatud ehitusekspert Toivo Rattasepp. Vastavalt eksperdi arvamusele olid ehitusremonditööd tõstnud ehitise xxxx jääkväärtust 180 000 krooni võrra ning elamu käibemaksuga jääkväärtus hindamise aja seisuga (juuni 2007) on 580 000 krooni; kogu kinnistu väärtus – 880 000 krooni. Vastastikuste nõuete osas poolte vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena saavutati kohtuistungil 09.01.2008 kompromiss, mis vormistati kirjalikult kompromissilepinguna ning esitati kohtule kinnitamiseks. Vastavalt kompromissile kohustub L M tasuma enamsaadud ühisvara arvelt H M hüvitisena kogusummas 20 000 krooni, tasudes selle summa osamaksetena igakuiselt summas 1 666.70 krooni 12.kuupäevaks H M arveldusarvele. Esimese osamakse tasumise päevaks on 12.03.2008 ning viimase osamakse tasumisel - 12.02.2009. Kokkuleppe kohaselt jäävad kummagi poole menetluskulud selle poole kanda, kes nad on kandnud või võtnud endale kohustuse kulu kandmiseks. Pooled paluvad esitatud kompromissileping kohtul vastu võtta ja see kinnitada määrusega ning lõpetada asjas menetlus, kinnitades, et kompromissiga võetud kohustuse (hüvitise summa osamaksete tasumise) nõuetekohasel täitmisel, puuduvad pooltel teineteise suhtes nõuded. Kohtu määruse põhistus: Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ja esitatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte esitatud tingimustel on kompromiss täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumise korral on hagejal õigus vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 pöörata kompromissis märgitud nõue kostja vastu täitmisele. Kohtuistungil 09.01.2008 on pooltele kohtu poolt selgitatud kompromissi kinnitamisega ja asjas menetlus lõpetamisega seotud õiguslikke tagajärgi.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
kohaselt võib menetlust lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 2 vastavalt on hagimenetluses menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
lg 4 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kompromissi saavutamisel leppinud kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevale määruse kättesaamisest alates. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige: Nooremreferent Ingrid Opmann Kohtumäärus jõustus: 23.jaanuaril 2008.a. Nooremreferent Ingrid Opmann
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.