KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht
- november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-944 Haldusasi H.Ma kaebus Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni 23.04.2007 otsuse tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes vaidlustatud haldusakti tagasitäitmiseks Tallinna Halduskohtu 29.06.2007 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev H.Ma apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – H.M Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 29.06.2007 kohtuotsus haldusasjas nr 3-07-944 muutmata ja H.Ma apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 23.04.2007 Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni istungi protokollilise otsusega nr 12 jäeti rahuldamata H.Ma taotlus toimetulekutoetuse saamiseks
- aasta aprillikuu eest. Otsuses märgiti, et H.Ma omandis olevad kinnisasjad võimaldavad tagada temale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.
- H.M esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni istungi protokolliline otsus nr 12 ning teha vastustajale ettekirjutus vaidlustatud haldusakti tagasitäitmiseks. Linna hoolekandekomisjon on põhjendamatult jätnud arvestamata kaebaja väited selle kohta, et vara realiseerimine või kasutusse andmine ei ole võimalik. Viimased üürnikud olid kaebaja x korteris 2000.aasta veebruaris-aprillis. Üürnikud jätsid kaebaja psüühikasse sügava negatiivse jälje, sest üürnike tegevuse tõttu pidi kaebaja korduvalt pöörduma nii politsei kui ka kohtu poole. Kaebajal on probleeme esinenud ka teiste üürnikega. 3-07-944 Kaebaja selgituste kohaselt on ta pidevalt stressis ning ta on sunnitud tarvitama ravimeid, tal tuleb vältida olukordi, mis võivad põhjustada stressi, samas juba mõte üürnikest tekitab väga tugevaid negatiivseid emotsioone. Sotsiaalosakond oma nõudmistega korteri väljaüürimiseks tekitab pidevat stressi ja sellest on tingitud kaebajal esinevad tervisehäired.
- Pärnu Linnavalitsus kaebust ei tunnistanud. Kaebajal on kaks korterit ning ½ mõttelist osa talukohast Hanila vallas. Nimetatud vara on kaebajal võimalik vara kasutada viisil, mis tagaks talle toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Sotsiaaltöötaja on kaebajale selgitanud, et korteri üürimine on üks võimalikest variantidest oma toimetuleku parandamiseks ning tutvustanud kaebajale nõustamise käigus erinevaid vara kasutamise võimalusi. Kaebuse esitajat on eelnevalt teavitatud, et hoolekandekomisjon võib olemasolevatel asjaoludel toimetulekutoetust mitte määrata.
- Tallinna Halduskohtu 29.06.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduse § 223 lg 3 võib valla- või linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata, kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Viidatud paragrahvi lg 42 kohaselt ei tohi valla- või linnavalitsus jätta toimetulekutoetust määramata juhul, kui toimetulekutoetuse taotleja kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed. Kaebaja omandis on järgmine kinnisvara: Pärnus korterid x ja y ning ½ m.o maatulundusmaast Läänemaal Hanila vallas. Vaidlustatud otsuse kohaselt elab kaebaja Pärnus y asuvas korteris ning kasutab x korterit asjade hoiupaigana. Käesoleval juhul puuduvad alused sotsiaalhoolekande seaduse § 223 lg 42 rakendamiseks. Komisjoni 29.03.2007 istungil vastu võetud otsuses on põhjalikult analüüsitud kaebajale kuuluva vara elatusvahendite saamiseks kasutamise võimalusi ning kaebaja vastuväiteid selle osas. Komisjonil ei ole õigust otsustada, kas ja kuidas isik peab oma vara kasutama, kuid arvestades seda, et toimetulekutoetus on sihtotstarbeline ning on mõeldud üksnes sotsiaalabi vajavatele isikutele, tuleb komisjonil taotluse lahendamiseks kaaluda, kas taotlejal on õigus toimetulekutoetuse saamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus komisjoni soovitusega x asuva korteri üürile andmise osas ning et väidetavalt tekitatakse talle viidatud nõuannetega stress, ei muuda kaevatavat otsust ja selles antud soovitust õigusvastaseks. Kaebajal on alati võimalus kaaluda teisi võimalusi talle kuuluva vara arvelt elatusvahendite hankimiseks. Sotsiaalhoolekandel on vaid abistav funktsioon isiku toimetulekuraskuste ennetamisel, kõrvaldamisel või kergendamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Apellatsioonkaebuses palub H.M tühistada Tallinna Halduskohtu 29.06.2007 otsused haldusasjas nr 3-07-870 ja 3-07-
- Apellant leiab, et asja kirjalikus menetluses talle täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks antud aeg oli liiga lühike. Samuti on kohus asja lahendamisel jätnud arvestamata enne eelpool nimetatud tähtaja möödumist 14.juunil 2007 kohtule esitatud vastuväidete kokkuvõtte ning täiendavad dokumendid – Pärnu Politseiprefektuuri ja Justiitsministeeriumi kirjad. Apellant on kohtule esitanud tõendid, mis kajastavad tema korteri väljaüürimisel tekkinud probleeme. Aastatel 1994-2000 üüris apellant välja korteri aadressil x. Hoolekandekomisjon ja halduskohus oleksid pidanud arvestama, et apellant korteri väljaüürimisest tulu ei saanud. 2
(4)3-07-944 Apellandi korter ja tema ema matuserahad arestiti neljaks aastaks, sest apellant ei saanud ka kohtutäituri vahendusel kätte üürnikelt saamata jäänud raha. Halduskohtu seisukoht, et apellandil on kaks aastaringselt elamiseks kasutatavat eluruumi, on väär. Korter aadressil y asub amortiseerunud nelja korteriga elumajas, kus ei ole tehtud remonti ning kus ei ole külmal ajal normaalne elutegevus võimalik.
- Pärnu Linnavalitsus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on kõiki H.M poolt haldusasjas nr 3-07-944 esitatud väiteid igakülgselt analüüsinud. Apellandi poolt viidatud 14.juuni 2007 avaldus ja dokumendid on tegelikult uus kaebus, mis on kohtus registreeritud numbri 3-07-1220 all. Apellandile kuulub 3 kinnisasja: ½ m.o maatulundusmaast Läänemaal, Hanila vallas x külas ning korteriomandid Pärnus x ja y. Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel analüüsinud, kas ja kuidas H.M omandis olevad kinnisasjad saaksid tagada temale toimetulekuks piisavad elatusvahendid – võimalik on vara tasu eest rendile või üürile anda või võõrandada. Asjaolu, et apellandil on varem olnud negatiivseid kogemusi korteri välja üürimisel, ei saa olla takistuseks vara kasutamisel oma toimetuleku tagamiseks. Apellandil on võimalus valida, kuidas oma vara otstarbekamalt kasutada. Sotsiaaltöötaja on nõustamise käigus tutvustanud apellandile erinevaid võimalusi. Apellant on võimaldanud Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna sotsiaaltöötajatel kohapeal tutvuda x korteriga. Korter on kõigi mugavustega, keskküttega ja heas seisukorras. Kuigi apellant ei võimaldanud sotsiaaltöötajal y korterit külastada, usub vastustaja, et see on elamiskõlbulik, sest apellant kasutab seda korterit oma alalise elukohana samal ajal, kui tal oleks võimalik kasutada kõigi mugavustega x korterit. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Halduskohus on kõiki käesoleva haldusasja menetluse käigus esitatud asjaolusid ja tõendeid hinnanud. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
- Kaebaja väitel esitas ta 14.juunil 2007 kohtule käesoleva asja juurde asjaolude kokkuvõtte ning kaks täiendavat tõendit – Pärnu Politseiprefektuuri 16.02.2001 vastuskirja ning Justiitsministeeriumi 18.11.2002 vastuskirja. Tegelikult selgub apellatsioonkaebuse juurde lisatud eelpool märgitud dokumentidega tutvumisel, et tegemist on iseseisva kaebusega, milles H.M vaidlustab Pärnu Linnavalitsuse hoolekandekomisjoni 17.05.2007 otsuse, ning kaebusele lisatud tõenditega. Kaebus on kohtuinfosüsteemi andmete kohaselt registreeritud numbriga 3-071220 ja lahendatud kohtuotsusega. Seega ei ole korrektne kaebaja väide, et kohus jättis täiendavalt esitatud dokumendid hindamata, täiendavaid dokumente käesolevas asjas kaebaja ei esitanud. Kuna kaebaja ei ole väitnud, et tal täiendavate avalduste esitamiseks antud lühikese tähtaja tõttu jäi mingi avaldus või tõend esitamata, ei saanud eelnimetatud lühike tähtaeg mõjutada asja otsustamist ega rikkunud kaebaja protsessiõigusi.
- Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et ükski objektiivne põhjus ei takista kaebajal teenimast äraelamiseks vajalikku tulu temale kuuluva kinnisvara arvelt. Objektiivse põhjusena ei saa käsitleda hirmu võimalike probleemide ees. Hoolekandekomisjon nõustas kaebajat eelnevatel kuudel võimalustest, kuidas tagada oma toimetulek kaebaja omandis oleva kinnisvara arvel. Kaebaja ei ole selles osas midagi ette võtnud. Kui isik ei soovi midagi ette võtta selleks, et realiseerida võimalus teenida tema omandis olevatelt kinnisasjadelt tulu, puudub riigil abi andmise kohustus. Sotsiaalhoolekande seadus näeb ette abi andmise kohustuse üksnes juhul, kui isiku enda võimalused toimetulekuks ei ole piisavad (§ 3 lg 1 p 3). 3
(4)3-07-944 Kaebaja väide, et y korter on elamiskõlbmatu, on paljasõnaline ega ole usutav. Kõigepealt ei ole kaebaja lubanud sotsiaaltöötajal eelnimetatud korteri elamistingimusi kontrollida ja teiseks elab ta ise selles korteris ja kasutab teist kõigi mugavustega korterit üksnes asjade hoidmiseks. Apellatsioonkaebusele lisatud Looma heaolu hindamise akt 30.augustist 2006 ei lükka ümber kohtu järeldust, et kaebaja ei lubanud sotsiaaltöötajal oma elamistingimustega tutvuda. Aktist nähtuvalt kontrolliti naabrite kaebuse alusel kaebaja kasside heaolu. Kontrolli juures on küll viibinud Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalkonsultant, kuid kaebaja elamistingimuste kontrollimist aktist ei nähtu. Akti põhjal võib väita üksnes seda, et augustis 2006 olid kaebaja kasside elamistingimused head. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 4
(4)