KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-17
§-s 11 toodud hindamiskriteeriumid ja seda täpsustav EAS juhatuse 15.07.2004 kinnitatud hindamismetoodika, mis näeb alakriteeriumide kaupa ette kõik arvestamisele kuuluvad asjaolud ja hindamisskaalad. Kuna metoodikat rakendati võrdselt kõikide taotlejate puhul, on tagatud ka taotlejate võrdne kohtlemine. 3) Otsus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, selle tegemisel arvesse võetavaid kaalutlusi ja huve väärtustati lähtuvalt rahastatava meetme eesmärgist. Otsustav oli projekti sisu vastavus hindamiskriteeriumites toodud nõuetele ning projekti ja meetme eesmärkide kokkulangevus. Seega ei kaalu kaebaja projekti tugevused (nt hotelli tugev avamiseelne meeskond ja piirkondliku turunõudluse leevendamine kõrghooajal) üles märkimisväärseid nõrkusi (eeskätt turismitoote mitmekesistamise puudumine ja projekti suur sõltuvus võõrvahendeist). 4) Kuna otsuse tegemisel lähtuti konkreetsetest avalikest hindamiskriteeriumidest, oli EAS tegevus kõikidele läbipaistev ja taotlejatele võimalikult ettenähtav, millega olid tagatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted. Käesolevaks ajaks on turismi tootearenduse toetuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamise ja hindamise tähtaeg ammu möödunud ja tootearendustoetuse rahastamise eelarvelised vahendid parimatele taotlejatele välja jagatud. Seega ei ole reaalselt saavutatav kaebaja eesmärk saada taotluse uuesti läbivaatamise kaudu projekti rahastamine turismi tootearenduse toetusmenetluse raames. 5) Hindamiskriteeriumis nr 1 sai kaebaja taotlus kõrged 3,09 punkti (skaalal 0-4). Lähtudes hindamiskriteeriumidest hinnati toetuse mõju käibele oluliseks, mida metoodikas sisalduvast hindeskaalast nähtuvalt ei saa pidada väga heaks ega ka puudulikuks, vaid keskpäraseks. Kuna otsuses sedastati, et ettevõtte käiberentaablus jääb alla keskmise, mis juba lause grammatilist 3
(8)3-06-1754 sõnastust arvestades on pigem negatiivne asjaolu, ei saa see mõjuda koondhindele positiivselt. Hinnet tõstis otsusest nähtuvalt projekti mõju tööhõivele, mida hinnati väga heaks. Järgmiseks alakriteeriumiks oli projekti mõju teistele sama piirkonna ettevõtetele, mida otsuses hinnati heaks, samas toodi negatiivsena välja, et kõrghooajavälisel ajal mõjutab projekti elluviimisega kaasnev majutuskohtade lisandumine teiste Tartu linna majutusettevõtete täituvusele negatiivselt seoses madala nõudlusega. Projekti mõju ümbritsevale looduskeskkonnale käsitleti neutraalsena. Metoodika p-st 1.4 nähtuvalt on mõju neutraalne, kui ei suurene negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale, ent samas ka ei vähene ümbritsevale looduskeskkonnale tekitatav negatiivne mõju. Otsuses selgitati, et projekt ei näe ette olulisi meetmeid looduskeskkonna mõistlikuks kasutamiseks - maaküte, päikesepatareid, ökomaterjalid. 6) Hindamiskriteeriumi nr 2 hindamisel toodi otsuses taotluse suurima puudusena välja, et projekti elluviimine ei aita tagada meetme eesmärki, milleks 07.05.
§ 1lgst 3 tulenevalt on turismitoodete valiku mitmekesistamine.
Kaebaja projekti üks põhieesmärke on vastava hinnaklassi majutuskohtade puuduse leevendamine kõrghooajal. Eeltoodu ei ole aga Eesti turismi arengu kitsaskohaks riiklikul tasandil. Kaebaja projekti käigus arendatav toode – hotell ja tervisekeskus – ei mitmekesista turismitoodete valikut, kuna analoogseid majutus- ja terviseteenuse pakkujaid on Eestis teisigi ja see ei too asjatundjate hinnangul täiendavat turistidevoolu. Kaebuses võrdsustati meelevaldselt mõisted „mitmekesistama“ ja „täiendama“, mis oma keelelis-grammatiliselt sisult ei ole kindlasti samatähenduslikud. Meetme eesmärkides sisalduva mõiste „toote mitmekesistamine“ all peeti silmas toodet, mis motiveeriks turistide sissevoolu ja pikendaks siinviimist ning mitmekesistava toote all peeti silmas teistest eristuvaid ja uuenduslikke tooteid (see on vastand “ühekülgsele tootele”). Taotluse hindamisel saab lähtuda üksnes konkreetse taotleja poolt esitatud konkreetsest projektist, mille elluviimine on ka taotleja mõjusfääris. Konverentsikeskuse rajajaks ei ole taotleja, vaid kolmandast isikust äriühing. Kolmandate isikute tahtest ja suvast lähtuvatest asjaoludest sõltumine vähendavad oluliselt projekti edukust, mida ka otsuses välja toodi. Projektist nähtuvalt ei hakkaks ka hotelli kavandatavat tervisekeskust opereerima ja terviseteenuseid osutama mitte taotleja ise, vaid OÜ Tartu Tervisekeskus, mistõttu ei sõltu terviseteenuste kvaliteet taotlejast. Eelarve on taotlusest nähtuvalt koostatud eelprojekti alusel, mistõttu võivad tegelikud kulutused osutuda märkimisväärselt erinevaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.05.
§ 11
lg-st 1 tulenevalt on EAS juhatusel õigus kaasata taotluse hindamiseks eksperte, mida ka tehti. 7) Kriteeriumis nr 3 hinnati taotleja võimekust projekti teostamisel. Kuna projekti teostamine hõlmab ka projekti reaalset elluviimist, on selge, et ei piisa üksnes projekti avamiseelse meeskonna määratlemisest ja tähtsust omab ka see, milline on hotelli avamisjärgne meeskond (selle juhtivliikmed). Kaebaja märkis taotluses projekti lõppkuupäevaks 31.12.2006, samas arvestati projektimeeskonna tegevuse lõppemiseks 2006. aasta august. Seetõttu ei ole võimalik hinnata taotleja võimekust projekti teostamisel isegi kuni projekti lõppkuupäevani. 8) Kriteerium 4 – arendatava toote rahvusvaheline konkurentsivõime (2,35 punkti). Selle puhul oli kaebaja projekti peamiseks puuduseks asjaolu, et projekti raames arendataval tootel (majutus- ja tervisekeskuse teenusel) puudub innovatiivsus ning toode on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline vaid hinna ja kvaliteedi suhtes. Arusaadavalt avaldasid need asjaolud taotleja projektile antavale hindele negatiivset mõju. 9) Jätkusuutlikkuse kriteeriumi (nr 5) puhul hinnati taotleja finantsolukorda, prognoositavaid rahavoogusid ja finantseerimise olemasolu. Peamise puudusena toodi välja finantsseisundi rahuldavus (finantsseis ei ole hea) seoses suure sõltuvusega laenuvahenditest (omafinantseering tagatakse üksnes laenuga). Negatiivne on ka eelarve ebaselgus, kuna kohustuste võimalik kasv avaldab täiendavat negatiivset mõju projekti jätkusuutlikkusele. Eeltoodud ja otsuses täiendavalt käsitletud asjaolusid arvestades on oht likviidsusprobleemide tekkimiseks suur. 10) Kriteerium 6 – riskianalüüs ja tulemuste saavutamise realistlikkus (2,0 p). Selle hindamisel toodi peamise miinusena välja projekti tulemuslikkuse liigset sõltuvust AS Emajõe Ärikeskuse majanduslikust võimekusest ja viimase arendusplaanide edukusest (nimetatud äriühingust 4
(8)3-06-1754 sõltub nii omafinantseering kui ka kõrvalkinnistule rajatava konverentsikeskuse äriidee teostumine). Kuna taotluse lahendamisel hinnatakse konkreetse projekti tulemuste saavutamise realistlikkust, mitte aga teisi võimalikke kaasnevaid projekte, ei saa kaebaja taotlusele kuidagi positiivselt mõjuda asjaolu, et projekti eesmärkide saavutamise tulemuslikkus on otseselt seotud teiste isikute mõjusfääris olevate projektide võimalikust realiseerumisest ja edukusest. 11) Kriteeriumi nr 7 all leiti, et projekti raames arendatav toode laiendab küll Tallinna linna koondunud turismiteenuste geograafiat, ent toetub vähesel määral klastri põhimõttele – ei loo suuri eeldusi lisateenuste väljaarendamiseks, ei motiveeri oluliselt turistide liikumist Eestis ega pikenda turistide külastusaega Eestis. Kuna projektis kirjeldatud turismitoode iseenesest ei mitmekesista olemasolevate turismitoodete valikut (majutus- ja tervisekeskuse tootel puudub uudsus), siis ei soodusta see asjatundjate hinnangul ka olulisel määral turistide liikumist väljapoole Tallinna ega anna mõjuvat põhjust pikemaks viibimiseks Eestis. 5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata. 6. Station Hotel AS märkis täiendavalt, et tema projekt vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.05.
§ 1
lg-s 3 sätestatud eesmärkidele, kuna avardab turistide võimalusi leida soodsat ja kvaliteetset majutusteenust Tartus. Samas soodustab kaebaja projekt konverentsiturismi arengut. EAS juhatuse otsus on ebapiisavalt motiveeritud, mis tõi kaasa diskretsioonivigade tekkimise ja taotlejate ebavõrdse kohtlemise. 8. Tallinna Halduskohtu 24.04.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebuse esitajalt mõisteti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks välja kohtukulud summas 28 633 krooni. Kohtu põhjendused: 1) Struktuuritoetus (toetus) on rahaline abi, mida antakse Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ art 2 lg-s 1 nimetatud struktuurifondide, sealhulgas EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ art 20 lg 1 p-des a ja d nimetatud Euroopa Ühenduse algatuse «Interreg», Euroopa Ühenduse algatuse «Urban» ja Euroopa Ühenduse algatuse «Equal» vahenditest ning EL Nõukogu määruse 1164/1994/EÜ alusel asutatud Ühtekuuluvusfondi vahenditest või mida annab Eesti riik sihtotstarbeliselt struktuuritoetuseks eraldatud vahenditest (STS § 2 lg 1). 2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.05.
§-s 11 on sätestatud taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord, mille lg 1 kohaselt hinnatakse vastavaks tunnistatud taotlusi. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Komisjonide koosseisunimestikud tuleb kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Tootearendustoetuse raames kuuluvad rahuldamisele parimad vastavaks tunnistatud taotlused, milleks loetakse sama paragrahvi lg-s 6 loetletud kriteeriumide alusel hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa tootearendustoetuse rahastamise eelarvet. Taotlusi hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub sama paragrahvi lg-s 6 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele kui selle koondhinne jääb alla 2,5 või kui vähemalt üks sama paragrahvi lg 6 p-des 1 kuni 6 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0 (lg 3). Tootearendustoetuse raames eelistatakse projekte, mille eesmärgiks on Tallinna linna koondunud turismiteenuste geograafia laiendamine kohalike turismitoodete väljaarendamise kaudu ning mille arendamine loob eeldused ettevõtluse arengule lisateenuste väljaarendamise kaudu, motiveerib turistide liikumist Eestis ning soodustab külastusaja pikenemist (klaster) (lg 8). 3) EAS juhindus rahastamisotsuste tegemisel hindamiskomisjoni ettepanekust, mis baseerus hindamisaruandele. Määruse § 11 lg 1 kohaselt on EAS-l õigus vajadusel kaasata taotluste hindamiseks eksperte. EAS kasutas temale seadusega antud õigust ja küsis oma ala asjatundjatelt objektiivset nõuannet taotluste lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. 07.05.2004 määrus nr 126 ega ka muud õigusaktid ei kohusta nõuande andmiseks kaasatud 5
(8)3-06-1754 ekspertide nimesid avalikustama. Otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta teeb EAS juhatus komisjoni ettepaneku alusel. Komisjoni koosseis moodustati 07.05.
§ 11lg 1 alusel ja kõik selle liikmed on avalikustatud.
4) Hinnates kõiki taotlejaid ühtsete hindamiskriteeriumide alusel, asus EAS juhatus komisjoni ettepanekul seisukohale, et kaebaja projekt ei mitmekesista turismitoodete valikut ega kasvata võrreldes teiste taotlustega Eesti turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel, samuti oli projekt liigselt sõltuvuses võõrvahenditest ja teiste isikute tahtele allutatud tegevusest (eeskätt konverentsikeskuse rajamise osas). Hindamisel võeti aluseks 07.05.2004 määruse §-s 11 toodud hindamiskriteeriumid ja EAS juhatuse 15.07.2004 kinnitatud hindamismetoodika (kättesaadav ka EAS koduleheküljel). Kuna metoodikat rakendati võrdselt kõikide taotlejate puhul, tagati ka taotlejate võrdne kohtlemine. Kohus nõustus vastustajatega, et riik on seadnud meetmete finantseerimisel eelarvelised piirid ja lähtudes hinnatud projektide pingereast ei olnud võimalik kaebaja projekti rahastada. EAS-l oli võimalik rahuldada üksnes 9 parimat taotlust vastavalt pingereale, mille madalaim hinne oli 2,62 (kaebajal 2,50, ta asus pingerea
- positsioonil). Kohus nõustus vastustajaga, et hindamine toimus õiguspäraselt ja projektidest moodustatud pingerida tulenevalt hindamiskriteeriumidele omistatud hinnetega oli korrektne. 5) Kohus nõustus vastustajatega, et struktuuritoetuse andmise üldprintsiip on anda arengutõuge nendele piirkondadele, kus elatustase ja sotsiaalmajanduslik areng jäävad oluliselt alla Euroopa Liidu keskmise. Struktuuritoetuse ülesanne on kõrvaldada turutõrked ettevõtete turule sisenemiseks, mitte asendada ettevõttele kättesaadavaid muid finantseerimisallikaid (nt pankade poolt pakutavaid laene). Meetme eesmärk on suunata ressursid riigi turismituru arengut takistavate kitsaskohtade likvideerimiseks. Põhiideeks on toetada motivaatoreid, mis kutsuksid ja hoiaksid külastajaid sihtkohas. Hotelli lisandumine iseenesest ei motiveeri turiste Tartu linna külastama. 6) Kuna hindamiskriteeriumid ja metoodika on avalikud ning neid käsitleti põhjalikult taotlejatele korraldatud infopäeval, ei saanud kaebajale arvesse võetavad kriteeriumid olla teadmata. Kuna EAS lähtus taotluste lahendamisel avalikest hindamiskriteeriumidest, oli tema tegevus läbipaistev ja taotlejatele võimalikult ettenähtav. Sellega olid tagatud ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted. Taotluse esitamine iseenesest ei tingi selle igal juhul rahuldamist, toetuse taotlejaid on palju ja nende hulgast valitakse välja vaid parimad. 7) EAS otsuses on hinnatavate kriteeriumide kaupa piisavalt põhjalikult, üheselt mõistetavalt ja eesmärgipäraselt motiveeritud taotluse tugevaid ja nõrku külgi ning üksikutele kriteeriumidele antud hindeid. Vaidlustatud otsustes on piisavalt motiveeritud, miks kaebaja projekti ei olnud võimalik pidada rakendatava meetme eesmärkidele vastavaks. 8) Vastustaja selgitas, et turismi tootearenduse toetuse saamiseks esitatud taotluste hindamise tähtaeg on möödunud ja tootearendustoetuse rahastamise eelarvelised vahendid parimatele taotlejatele välja jagatud. Seega ei ole saavutatav kaebaja eesmärk saavutada taotluse uuesti läbivaatamise kaudu projekti rahastamine turismi tootearenduse toetusmenetluse raames. 9) EAS otsus on diskretsiooniotsus, mis allub vaid osaliselt kohtu kontrollile. Kohus ei tuvastanud diskretsiooni piiride ületamist ja leidis, et EAS otsus on piisavalt motiveeritud, arusaadav ja kontrollitav, kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne, seega õiguspärane. 10) Vaideotsuses toetatakse vaid EAS otsuse motiive taotluse rahuldamata jätmisel. Vaideotsus iseseisvalt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. 11) Kaebaja taotles EAS-lt 40 870 krooni menetluskulu väljamõistmist. EAS taotles 42 159,93 krooni menetluskulude hüvitamist topeltesinduse eest. Kohus leidis, et EAS menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt advokaat Madis Pätsi osas summas 28 633 krooni. Kohtus oli esindusfunktsioon tervikuna M. Pätsi kanda ja esimeses aruandes märgitud ajakulu kokku 1135 minutit ei ole lahti kirjutatud õigusabiteenuste osutamine esindajate poolt eraldi. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- Station Hotel AS apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus osas, millega mõisteti 6
(8)3-06-1754 Station Hotel AS-lt EAS kasuks välja menetluskulud summas 28 633 krooni ning teha vastavas osas uus otsus, millega jätta EAS menetluskulud tema enda kanda. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt toetab riik ettevõtlust ettevõtluse arendamiseks või ettevõtluse ja elamumajanduse arendamiseks loodud sihtasutuste kaudu, mille asutajaõigusi teostab majandus- ja kommunikatsiooniminister. EAS asutajaks on Eesti Vabariik. EAS on sisuliselt Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusinstitutsiooniks, kes pakub peamiselt ettevõtjale suunatud teostus- ja arendusprogramme. Riigikohus märkis 24.04.2001 otsuses nr 3-3-1-19-01, et isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi. Riigikohtu 30.11.2005 otsuses nr 3-3-1-70-05 leiti, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Kaebajalt vastustaja kasuks 28 633 krooni ulatuses menetluskulude väljamõistmine on kaebaja kaebeõigust piirav ning ei ole seetõttu põhjendatud. Käesolevas asjas oleks vastustaja pidanud suutma enda poolt langetatud diskretsiooniotsuseid kaitsta ka ilma kahe advokaadi abita. Kaebaja asus seisukohale, et EAS ei olnud oma haldusakti piisavalt motiveerinud. Kohtueelses menetluses nõustus ka majandus- ja kommunikatsiooniminister kaebaja vaidega ja tegi EAS-le ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. Kuna EAS asja teistkordsel läbivaatamisel ei muutnud otsust sisuliselt, vaid lisas mõned põhjendused, oli kaebajal piisav alus uue vaide ja seejärel kaebuse esitamiseks. Alles kohtus esitas EAS põhjaliku argumentatsiooni kaebuses püstitatud küsimustele, mistõttu kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kaebajal ei olnud võimalik asjade sellist käiku ette näha ja seetõttu on EAS menetluskulude väljamõistmine selgelt ebaõiglane. Kaebaja soovis menetluskulude kokkuhoidmise huvides asja lahendamist kirjalikus menetluses, millega kohus ka nõustus, kuid hiljem määras kohtuistungi, mistõttu menetluskulud suurenesid.
- EAS vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude osalise väljamõistmise võimalust kaebajalt vaidluses, kus ta ettevõtjana pöördus kohtusse riigilt rahalise toetuse saamise nõudes, ei saa pidada põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse efektiivset kasutamist ülemäära piiravaks. Menetluskulude väljamõistmisel kaebajalt tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11 teine lause), mis on tagatud piisaval määral HKMS § 93 lg-s 5 sätestatuga, mida antud juhul on arvestatud. EAS-l kui eraõiguslikul juriidilisel isikul, kes täidab halduse funktsioone halduslepingu alusel puudub piisav õiguslik teenistus, mis võimaldaks ilma välise õigusabi tellimiseta tagada EAS-i piisavat ja kvalifitseeritud esindatust kohtumenetlustes. Arvestades antud vaidluse keerukust ja ka eelnimetatud asjaolu, peab EAS antud asjas õigusabi tellimist advokaadilt põhjendatuks. Kaebaja menetluskulude hulka kuulunud õigusabikulude suurus antud vaidluses on samas suurusjärgus EAS kulutustega, mistõttu puudub ka alus käsitada EAS kulusid ülemäärastena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kaevatava halduskohtu otsusega jäeti rahuldamata Station Hotel AS kaebus EAS juhatuse 01.06.2006 otsuse nr 1-19.7/8191 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.08.2006 käskkirja nr 1.1-6/15 tühistamiseks ja EAS-i kohustamiseks kaebaja taotlust turismi tootearendustoetuse saamiseks uuesti läbi vaatama. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud kaebuse rahuldamata jätmise osas ega EAS kasuks menetluskulude osaliselt välja mõistmata jätmise osas. Kaebaja taotleb kohtuotsuse tühistamist EAS menetluskulude osaliselt enda kanda jätmise osas. 7
(8)3-06-1754 HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Seega käib ringkonnakohtus vaidlus üksnes selle üle, kas kaebajalt 28 633 krooni suuruste menetluskulude väljamõistmine EAS kasuks oli põhjendatud.
- Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-48-05 p 10, 3-3-116-07 p 13, 3-3-1-24-07 p 16, 3-3-1-52-07 p 10, 3-3-1-58-07 p 13) rõhutanud, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusorgani haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Riigikohtu halduskolleegium on ka märkinud (lahend 3-3-1-48-05), et haldusorganil ei ole halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, ent sellisel juhul tuleb arvestada, et hoolimata kaebuse rahuldamata jätmisest ei pruugi kohus kaebajalt haldusorgani kasuks menetluskulusid välja mõista. Seega võib haldusorgan välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusekandja kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-19-01, 3-3-1-11-01, 3-31-75-03 ja 3-3-1-78-03, 3-3-1-36-07).
- Tuginedes eeltoodud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites väljendatud seisukohtadele ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu arvamusega, et käesolev kohtuasi oli piisavalt keerukas ja halduskandja poolt välise õigusabiteenuse kasutamine vältimatu. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. EAS (hoolimata oma eraõiguslikust vormist) osaleb menetluses seoses halduslepingu alusel omandatud haldusülesande täitmisel tekkinud vaidluse lahendamisega. Käesolev kohtuasi ei ole EAS-i igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, samuti ei esine muid kaalukaid ja erandlikke asjaolusid selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist kaebuse esitajalt. Kuigi kaebuse esitaja majanduslik olukord võimaldaks kanda vastustaja kasuks välja mõistetud menetluskulusid, ei saa see asjaolu tingida veel menetluskulude väljamõistmist. Halduskohus ei ole tuvastanud kaebuse esitaja käitumise pahatahtlikkust kaebuse esitamisel. Tulenevalt eeltoodust ei ole haldusekandja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine antud juhul põhjendatud.
- Neil põhjendustel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ja jätta EAS menetluskulud tema enda kanda. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 8
(8)