Obsah (6)

§ 90§ 67§ 63§ 100§ 65§ 101

3-07-1032 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 14.11.2007.a.; Tallinn Haldusasja number 3-07-1032 Haldusasi V.U. (avaldaja

) § 67 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele (p 1) ja mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid (p 2). Lähtuvalt

§ 90lg 1 kehtib sama ka vahistatute suhtes.

Kaebuse esitaja on oma allkirjaga kinnitanud tutvumist vangla sisekorraeeskirja ja Tallinna Vangla kodukorraga (t.l. 62-63). Käskkirjaga nr 328-d karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks selle eest, et 23.03.2007.a. ei allunud V.U. vanglaametniku seaduslikule korraldusele rivistuda loenduseks määratud kohas ning takistas korralduse andmist teistele kambris viibinud kinnipeetavatele (t.l. 12). Kaebuse esitaja peab käskkirjas kirjeldatut tegelikkusele mittevastavaks, sest avaldaja ei takistanud ametnikku ja tõusis loenduseks püsti, vastasel korral oleks teda sunnitud seda tegema (kohtuistungi protokoll, t.l. 88, lõpus). Vastustaja leiab, et rikkumise toimepanemine on tõendatud vanglaametnike ettekannetega (kohtuistungi protokoll, t.l. 89, ülal). Tallinna Vangla direktori

1. juuli 2005.a. käskkirjaga nr 4 28 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (edaspidi - kodukord, avaldatud Tallinna Vangla kodulehel) p 4.9 kohaselt tähendab rivistus seda, et kinni peetavad isikud on kohustatud joonduma selleks vanglaametniku poolt ettenäidatud kohas kambris, sektsioonis või väljaspool hoonet v.a raviarsti poolt määratud voodihaiged. Kodukorra p 4.10 sätestab, et rivistus on kinni peetavale isikule kohustuslik. Rivistuse ajal ei ole lubatud ringi liikuda ja omavahel vestelda. 23.03.2007.a. on valvur K. Jääger koostanud ettekande nr 547 sama päeva hommikul toimunud intsidendi kohta, mis oli käskkirja nr 328-d andmise aluseks. Intsidendi toimumist K. Jäägeri kirjeldatud kujul kinnitab ka valvur L. Tšurilova (t.l. 60-61). 10.04.2007.a. õiendist nähtub, et kaebuse esitaja keeldus eespool nimetatud ettekande kohta selgitusi andmast (t.l. 59). 19.04.2007.a. on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll, mis haakub valvurite ettekannetega ja seda on kaebuse esitajale tutvustatud (t.l. 58). Käskkirjaga nr 342-d karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks selle eest, et 30.03.2007.a. takistas V.U. vanglaametnikul läbi viimast hommikust loendust käies mööda kambrit ringi ning väljendades end vanglaametniku suhtes ebaviisakalt (t.l. 13). Kaebuse esitaja eitab talle süüksarvatava teo toimepanemist (kohtuistungi protokoll, t.l. 89). Vastustaja leiab, et rikkumise toimepanemine on tõendatud vanglaametnike ettekannetega (kohtuistungi protokoll, t.l. 89). Tallinna Vangla kodukorra p 13.6 kohaselt peab kinnipeetav suhtlemisel teenistujatega või teiste isikutega järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid sõnu ega kahemõttelisi ning inimväärikust riivavaid väljendeid. Valvur L. Tšurilova on koostanud 30.03.2007.a toimunud intsidendi kohta ettekande nr
2. Intsidendi toimumist L. Tšurilova kirjeldatud viisil kinnitab ka valvur A. Taštšajev (t.l. 50-51). 10.04.2007.a. õiendist nähtub, et kaebuse esitaja keeldus eespool nimetatud ettekande kohta selgitusi andmast (t.l. 48). 19.04.2007.a. on koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll, mis haakub valvurite ettekannetega ja seda on kaebuse esitajale tutvustatud (t.l. 47). Käskkirjaga nr 435-d karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 25 ööpäevaks selle eest, et 18.04.2007.a. kasutas kaebuse esitaja inspektor-kontaktisiku R. Nugisega vesteldes ebatsensuurseid väljendeid (t.l. 24). Kaebuse esitaja selgitas, et väljendas rahulolematust viimasel ajal toimunud sekelduste üle, kuid mingit solvamist ei olnud (kohtuistungi protokoll, t.l. 89). Vastustaja leiab, et rikkumise toimepanemine on tõendatud vanglaametnike ettekannetega (kohtuistungi protokoll, t.l. 89). Kodukorra p 13.6 kohaselt peab kinnipeetav suhtlemisel teenistujatega või teiste isikutega järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vestluses ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid sõnu ega kahemõttelisi ning inimväärikust riivavaid väljendeid. 18.04.2007.a. on inspektor-kontaktisik R. Nugis koostanud ettekande nr 733 ning kirjeldanud kaebuse esitaja poolt kasutatud väljendeid, mida võib lugeda ebatsensuurseteks. Intsidendi toimumist R. Nugise poolt kirjeldatud kujul kinnitab ka inspektor-kontaktisik T. Kuusk (t.l. 54). Kaebuse esitaja on kirjutanud seletuskirja, milles eitab toimunut (t.l. 55). Distsiplinaarmenetluse käik, sh süüksarvatav tegu, tõendite loetelu ja karistusettepanek on fikseeritud distsiplinaarmenetluse protokollis, mis haakub ettekandega ja seda on kaebuse esitajale tutvustatud (t.l. 53). Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub vastustajaga, et vanglaametnike ettekanded ja distsiplinaarmenetluse protokollid kinnitavad rikkumiste toimepanekut kaebuse esitaja poolt. Käskkirjade nr 328-d ja nr 342-d andmise aluseks olevad distsiplinaarmenetlused viis läbi inspektor-kontaktisik R. Nugis. Käskkirja nr 435-d andmise aluseks oleva distsiplinaarmenetluse viis läbi K.-S. Jaago, kuid see sai alguse R. Nugise ettekandest, ajendatuna omakorda tema suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamisest. Kaebuse esitaja on 5 seisukohal, et R. Nugisel oli kambri nr 345 suhtes, kus viibis ka avaldaja, teatav pahameel, sest viimasel ajal oli esitatud väga palju avaldusi ja taotlusi (kohtuistungi protokoll, t.l. 89, keskel). Vastustaja esindaja sõnul ei ole neil mingeid andmeid selle kohta, et R. Nugisel oleks olnud põhjust olla kaebuse esitaja suhtes ebaobjektiivne (t.l. 89). Ka kohtul puudub alus kahelda distsiplinaarmenetluse aluseks olnud tõendite usaldusvääruses või distsiplinaarmenetluse läbiviija objektiivsuses. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja rivistusega seotud nõudeid ka varem rikkunud ning teda on selle eest 07.12.2006.a. distsiplinaarkorras karistatud (t.l. 75-76). Viidatud juhul olid nii ettekande koostajaks kui distsiplinaarmenetluse läbiviijateks hoopis teised ametnikud (t.l. 77-81) ning seega ei ole usutav, et kõik eespool nimetatud ametnikud olid mingil põhjusel kaebuse esitaja vastu meelestatud ning see takistas neil ametikohustusi objektiivselt täitmast. Tõendamata on ka see, et enne kaebuse esitaja paigutamist kambrisse nr 345 suhtus vastustaja loendusega seonduvate kodukorra nõuete täitmisesse formaalselt. Kuid isegi kui see tõepoolest nii oleks, ei muudaks see käskkirju ainuüksi seetõttu õigusvastaseks, sest distsiplinaarkaristuse aluseks olevad tegude näol on tegemist

§ 67sätestatud nõuete rikkumistega.

Avaldaja on viidanud ka sellele, et karistus on järjest täitmisele pööratud (t.l. 31 ja 49, 56 ja 64), kuid see ei ole vastuolus vangistusseadusega. Lähtuvalt

§ 63

lg 1 p 4 võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks ning

§ 100

lg 1 p 3 kohaselt võib vahistatu suhtes kohaldada kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks.

§ 63

lg 3 ning § 100 lg 3 kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult ühte distsiplinaarkaristust.

§ 65

lg 1 ja § 101 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Vahistatu suhtes ei olekski võimalik distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata kui seda ei ole tehtud ühe kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest (

§ 101

lg 3).

§ 65

lg 6 kohaselt on distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise üldiseks tähtajaks 8 kuud. Seega ei ole distsiplinaarkaristuste järjestikune täitmisele pööramine seadusest tulenevalt välistatud, vastasel korral võib tekkida olukord, kus pidevate rikkumiste korral tuleks jätta osa distsiplinaarkaristusi täitmisele pööramata. Teisalt ei saa distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine muutuda ka eesmärgiks omaette ja tulenevalt kinnipeetavate tervislikust seisundist või muudest olulistest asjaoludest võib pidev kartseris hoidmine ka õigusvastaseks muutuda, kuid antud juhul ei ole taolistele võimalikele erandlikele asjaoludele viidatud ning haldusasja materjalist seda ka ei nähtu. Avaldaja kõiki distsiplinaarkaristusi vaidlustanud ei ole, kuid jäi kindlaks käskkirjade nr 328-d, 342-d ja 435-d õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde, tuues välja ka vastavasisulise põhjendatud huvi (kohtuistungi protokoll, t.l. 88). Antud juhul ei ole aga vastustaja nimetatud distsiplinaarkaristuste määramisel seaduses nimetatud ülempiiri vastu eksinud. See ületuks mõnevõrra vaid kõigi kolme karistuse järjestikuse täitmisele pööramise korral, mida aga vangistusseadus ei välista. Lähtuvalt eeltoodust ja hinnates kogu haldusasja materjali ning esitatud tõendeid nende kogumis, tuleb jätta kaebus rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik