lg 2 p 4 mõttes.
lg 1 tulenevalt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, 3 samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.
lg 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vangla direktor. Lukustatud kambrisse paigutamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel on vanglal avar kaalutlusruum. Meelevaldsete otsustuste vältimiseks peaks vastustaja suutma siiski alati ära näidata ka põhjuse, miks ta näeb julgeoleku tagamise proportsionaalse vahendina just täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Murru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal on kinnitanud kaebuse esitaja ümberpaigutamise eluosakonda nr 9 (lukustatud kambrisse) 07.02.2007.a. (tl 58). Õiendist nähtub, et ümberpaigutamine toimus julgeoleku kaalutlustel ja omal soovil. Vastustaja sõnul oli ümberpaigutamise aluseks kaebuse esitaja 17.12.2006.a. ja 20.12.2006.a. avaldused ning ka juba 28.09.2006.a. esitatud avaldus, milles kaebuse esitaja avaldas soovi kanda karistust kinnises kambris (tl 42, 46-48, 73). Murru Vangla on seisukohal, et kui ei ole teada isik, kes vangla julgeolekut ohustab, siis paigutatakse ümber see isik, kelle elu või tervis on ohus (kohtuistungi protokoll, tl 73). Siinkohal tuleb asuda seisukohale, et
Vangla julgeolek võib hõlmata nii kinnipeetava enda, kaaskinnipeetavate kui ka vanglateenistujate ohutust. Kuid üldjuhul tuleks paigutada lukustatud kambrisse siiski kinnipeetav, kes rikub eeskirju ja kes on seetõttu vangla julgeolekule ohtlik ning lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 107 ja 108 tuleks seejuures tugineda asjakohastele kaalutlustele ning motiveerida otsust ka isikule, kelle suhtes toiminguid teostatakse. Ei ole piisav kui lukustatud kambrisse paigutamise vajadus oli selge üksnes vangla direktori asetäitja jaoks (vt vastustaja seisukoht, tl 73). Kaebuse esitajale on lukustatud kambrisse paigutamise põhjusi kirjalikult selgitatud alles 08.03.2007.a. (tl 7). Selgitus on napisõnaline, viidates üldsõnaliselt julgeoleku tagamise ja edasiste konfliktsituatsioonide vältimise vajadusele. Samas nähtub vangla 08.03.2007.a. vastusest, et vanglaametnike seletuste kohaselt ei ole eluosakonnas nr 8 konfliktide toimumist kinnipeetavate vahel tuvastatud. Seega on vangla selgitused vastuolulised – kui konflikte ei olnud, siis ei oleks pidanud olema põhjust ka kaebuse esitaja ümberpaigutamiseks eraldi lukustatud kambrisse. Lukustatud kambrisse paigutamise ühe põhjusena on nimetatud üleviimise õiendis kaebuse esitaja sellekohast sooviavaldust. Avaldaja kinnitas kohtuistungil, et ei ole lukustatud kambrisse paigutamise avaldust esitanud ja et vanal, 28. septembri avaldusel, ei saanud olla enam tähendust. Kaebuse esitaja 17.12.2006.a. ja 20.12.2006.a. avaldustes aga omal soovil lukustatud kambrisse paigutamise taotlust ei sisaldu. Lukustatud kambrisse paigutamise taotluse on kaebuse esitaja tõepoolest esitanud, kuid see toimus enam kui neli kuud enne vaidlustatavat toimingut (tl 48). Sellist avaldust ei saa käsitleda kui kaebuse esitaja igakordset ja piiramatuks ajaks antud nõusolekut lukustatud kambrisse paigutamiseks, kui selline toiming vangla arvates vajalikuks osutub. Selline käsitlus ei oleks kooskõlas ka hea halduse tavaga. Kaebuse esitaja hilisematest pöördumistest vangla juhtkonna poole nähtub, et avaldaja soovis pigem kambrikaaslase J. A. ümberpaigutamist, kes väidetavalt kaebuse esitajalt ja teistelt kambris viibinud isikutelt raha välja pressis (tl 46-47). Isegi siis kui vanglal ei õnnestunud kindlaks teha, kas väljapressimine ka tegelikult aset leidis, ei saanud sellest järeldada, et kaebuse esitaja soovib vabatahtlikult lukustatud kambrisse minna. Avaldaja väitel oli lukustatud kambrisse paigutamise ajaks raha juba välja pressitud ning selle kohta oli algatatud ka kriminaalasi (kohtuistungi protokoll, tl 73). Selles, et jaanuaris vastavat kriminaalasja alustati, menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole (kohtuistungi protokoll, tl 72). 4 Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus rahuldada. Lukustatud kambrisse paigutamise sisulised motiivid haldusasja materjalis piisavas ulatuses ei kajastu ning toimingu hilisem põhjendamine-sisustamine oma eesmärki, vähemalt mitte täiel määral - enam ei täida. Otsustuse tegemisel ilmnes ka selge kaalutlusviga, sest lukustatud kambrisse paigutamise ühe põhjusena on toodud kaebuse esitaja sellekohane soov, kuid kaebuse esitaja ei ole seda peale vastava kriminaalasja alustamist enam soovinud. Kahtluste korral oleks vastustaja võinud avaldajalt tema (võimaliku) sooviavalduse kohta täiendavalt üle küsida, kuid haldusasja materjalist ei nähtu, et seda oleks tehtud. Arvestades asjaolu, et üldjuhul tuleks paigutada lukustatud kambrisse siiski need kinnipeetavad, kes rikuvad eeskirju ja on seetõttu vangla julgeolekule ohtlikud (
lg 1), mitte aga need, keda oht võib ähvardada - siis oleks üldreeglist vastupidine otsustus eeldanud ka vastavasisulisi põhjendusi. Mõnikord võivad põhjendused olla vajalikud veel ka selleks, et haldusorgan saaks teostada täiendavat enesekontrolli ja veenduda vastava motivatsiooni kirjalikul esitamisel, et otsustus on kehtiva õigusega igati kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. Enno Loonurm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.