← Eesti

2-05-2047/19

Ärakiri KOHTUOTSUS (OSAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-2047 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi Nxxx Pxxx hagi Axxx P

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast (2 680 krooni) ei või väljamõistetud elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Käesoleval aastal moodustab elatise miinimummäär 1 800 krooni (kuupalga alammäär 3 600 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis kolmele lapsele summas 2 500 krooni. Kostjale on hagiavalduse koos lisadega 07. juulil 2005 isiklikult kätte saanud, samuti on kostjale seoses kostja elukoha muutumisega menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult. Kostja hagiavaldusele 2

(3)vastuväiteid esitanud ei ole. Seega loeb kohus, et kostja on nõus laste ülalpidamiseks maksma elatist summas 2 500 krooni. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada elatise nõude osas hageja poolt nõutud summa s.o. 2 500 krooni ulatuses. Vastavalt

§ 70

lg 1 kohaselt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4; § 70 lg 1.rahuldab kohus hagi elatise nõude osas ning jätkab menetlust abielu lahutamise nõude osas. Menetluskulud TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 23. mail 2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 30 000 krooni. Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 2 100 krooni väljamõistmisele kostjalt. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.