lg 2 p 3 järgi võib võlgniku määruskaebus tugineda sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Maksekäsu kiirmenetluse eeldused on sätestatud
lg-s 1, mille järgi teise isiku vastu esitatud eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõude lahendab kohus avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses. Seega on üks maksekäsu kiirmenetluse kohaldamise eeldusi vastava avalduse esitamine. Avalduse tingimused on sätestatud
§-s 482, kus on loetletud, milliseid andmeid peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama. Üldise menetlusõiguse printsiibi järgi peab isikul olema võimalik kontrollida tema vastu esitatud nõudeid ning esitada neile omapoolsed vastuväited. Antud juhul ei ole võlgnikule edastatud algset maksekäsu kiirmenetluse avaldust, vaid ta on vastava avalduse esitamisest saanud teadlikuks alles Tartu Maakohtu 04.04.2007 määrusega, mille võlgnik sai kätte 07.04.2007. Kuivõrd võlgnik ei ole saanud maksekäsu kiirmenetluse avaldust, ei ole tal võimalik võtta seisukohta, kas
§-s 482 sätestatud eeldused on olnud täidetud ning vajaduse korral esitada vastuväide. Kuivõrd
lg 2 p 3 sätestab maksekäsu kiirmenetluse eelduste puudumise iseseisva määruskaebuse esitamise alusena, siis ei pidanud võlgnik esitama vastavat vastuväidet
Esialgse avalduse kontrollimise võimatus on piisavaks aluseks maksekäsu tühistamiseks, millisel juhul on hagejal õigus esitada oma nõue hagimenetluses; 2) on ebaõigesti jäetud arvestamata, et võlgnik on esitanud vastuväite maksekäsu kiirmenetluse raames 02.05.2007 nr 2/125-T. Vastuväide esitati vastuväite tähtaega ületades, samas oli selline ületamine - kaks päeva - minimaalne ning ei saanud olla asja otsustamisel määrav. Kuni 01.01.2007 kehtinud
lause järgi loeti vastuväiteks maksekäsule ka hilinemisega esitatud vastuväidet makseettepanekule, mis esitatakse enne maksekäsule vastuväite esitamise tähtaja möödumist. Seega kuni 01.01.2007 ei olnud maksekäsu kiirmenetlus niivõrd formaliseeritud ning võlgniku õiguste kaitse oli märkimisväärselt suurem. Ehkki
formaalselt maksekäsu ettepanekule esitatud vastuväite arvestamise kohustust maksekäsu kontekstis enam ette ei näe, on võlgniku hinnangul sellise vastuväite näol tegemist asjas olulise asjaoluga, mida tuleks arvesse võtta ka maksekäsu peale esitatud kaebuses. VASTUSTAJA VASTUVÄITED OÜ Karla Auto O.K. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 2 1) ei nõua seadus maksekäsu kiirmenetluse avalduse edastamist võlgnikule. Seaduse kohaselt on makseettepanek igati nõuetekohane, kui selles kajastub seaduses sätestatud vajalik hulk avalduse andmeid.
lg 2 kohaselt peavad ettepanekus sisalduma maksekäsu kiirmenetluse avalduse
lg-s 1 nõutavad andmed; 2) on meelevaldne väide, et kohus oleks siiski pidanud arvestama hilinenult esitatud vastuväidet maksekäsu kiirmenetluse avaldusele. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse andmete kohtulikule kontrollile seab piirid
lg 4 ja
lg 2 p 2, mille kohaselt makseettepanekus peab sisalduma selgitus, et kohus pole põhjalikult kontrollinud, kas avaldaja võib nõude esitada. Järelikult ei nõua maksekäsu kiirmenetlus kaebaja väidetava kohtuliku abistamiskohustuse põhimõtte järgimist, vaid tegemist on menetlusökonoomiat taotleva spetsiifilise menetlusega, kus makseettepaneku tegemise ajal ei peagi kohus avaldaja esitatud väiteid põhjalikult kontrollima. Põhjalik kohtulik kontroll võib küll järgneda hagimenetluses ja seda juhul kui võlgnik esitab õigeaegselt vastuväite. Antud juhul kaebaja õigeaegset vastuväidet ei esitanud.
kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista.
lg 1 kohaselt võib kohus ennistada tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal mõjuv põhjus ära langes. Antud juhul pole kaebaja tähtaja möödalaskmise põhjust üldse märkinud, vaid esitab oma meelevaldse käsitluse nagu olnuks tähtaja ületamine „minimaalne“ ja „ebaoluline“. Kaebuse asjaolude kohaselt ei esitanud võlgnik ka 14 päeva jooksul (oma makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja rikkumisest teadasaamisest arvates) tähtaja ennistamise taotlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.
§-s 4891 lg 2 p 3 kohaselt võib määruskaebuses võlgnik tugineda sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Määruskaebusest tulenevalt ei olnud maksekäsu kiirmenetluse eeldused täidetud, kuna võlgnikule ei saadetud maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse nimetatud seisukoht on ekslik.
49. peatükki sätted, millised reguleerivad maksekäsu kiirmenetlust, ei näe ette maksekäsu kiirmenetluse avalduse saatmist võlgnikule.
lg 1 kohaselt kui kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldab, teeb ta määrusega makseettepaneku. Sama paragrahvi
§-s 482 lg 1 nimetatud andmed ning makseettepanek on määruskaebuse esitajale kätte toimetatud (t.l 24). Seega oli määruskaebuse esitajale tagatud võimalus kontrollida tema vastu esitatud nõudeid ning vajaduse korral esitada omapoolsed vastuväited. Seega olid maksekäsu kiirmenetluse eeldused täidetud ning puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja tuginemine kuni 01.01.2007 kehtinud
§-le 490. 3
kohaselt tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ning sellest sättest on maakohus ka juhindunud. Asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud tähtaja ennistamise taotlust ning seetõttu ei ole asjakohane väita, et vastuväite esitamine kaks päeva tähtaega ületades ei ole määrav. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda.
Andra Pärsimägi Egon Konsand 4 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.