) § 35 lg 2 p 5, Rakvere linna bussiliinide avaliku liiniveo teenuse saamiseks korraldatud riigihankel nr 030097 pakkujana kvalifitseerimata AS X . Mittekvalifitseerimise oluliste põhjustena märkis maavanem ära pakkumise kutsedokumentide punktide 2.4.2, 2.4.4 ja 11.4.7 kohaste dokumentide ning väheoluliste põhjustena punktide 2.3.1 ja 2.4.1 kohaste dokumentide puudumise. Samal päeval vastu võetud korraldusega nr 197 tunnistas maavanem riigihanke edukaks pakkujaks AS A . 29.11.2006 esitas AS X Riigihangete Ametile vaidlustuse ja palus Lääne-Viru maavanema 20.11.2006 korraldused nr 196 ja 197 kehtetuks tunnistada. Riigihangete Ameti 14.12.2006 otsusega nr 193-06/030097 jäeti vaidlustus rahuldamata. 22.12.2006 esitas AS X halduskohtule kaebuse ja palus, et kohus tühistaks Lääne-Viru maavanema 20.11.2006 korralduse nr 196 punkti 1.6 ning selle nõude rahuldamisel ka LääneViru maavanema 20.11.2006 korralduse nr 197 ja Riigihangete Ameti 14.12.2006 otsuse nr 193-06/030097. Kaebuse kohaselt jäeti kaebaja pakkumine kvalifitseerimata ebaseaduslikult, sest ka pakkumise kutsedokumentide punktides 2.4.2, 2.4.4 ja 11.4.7 nimetatud dokumentide esitamata jätmine ja neist tulenevatele tingimustele mittevastavus on
Seda seisukohta põhjendas kaebaja liinivedude summaarset mahtu tõendava dokumendi osas väitega, et ostja oleks pidanud analüüsima kolme viimase aasta jooksul osutatud liiniveo teenuste loetelu ja jõudma lihtsa arvutustehte alusel järeldusele, et viimase kolme aasta jooksul on liinivedusid teostatud kordades suuremas mahus kui 600 000 km, samuti oleks saanud seda telefoni teel järele küsida Tallinna Transpordiametist. Kvaliteedi tagamise meetmete, sõiduõiguse kontrollimise ja bussijuhtide koolitusplaani tõendava dokumendi tähtsusetust põhjendas kaebaja väitega, et liiniveo kogemuse tõendamine ja sellega kaasnev liiniloa omamine kinnitavad piisava tehnilise kompetentsi olemasolu, ka tulnuks dokument esitada vabas vormis, mis ei taga, et tegelikkuses sellest tulenevaid kohustusi täidetakse. Pakkumise riigihanke tehnilisele kirjeldusele vastavust kinnitab pakkumise esitamine ning valmidust riigihanke teostamiseks saanuks järeldada ka dokumentidest, mis on esitatud kolmeaastase liiniveo kogemuse, busside jm oluliste asjaolude kohta, samuti lihtkirjalik kinnitus ei taga reaalset valmisolekut riigihanke teostamiseks. Maavanem ei ole korralduses nr 196 kaebaja kvalifitseerimata jätmist motiveerinud, on jätnud kohaldamata
lg 4 p 2 ning on rikkunud
§-des 35 lg 7 ja 43 lg 5 sätestatud selgitamiskohustust. Pakkuja kvalifitseerimata jätmine ei tähenda automaatselt pakkumise tagasilükkamist ning korralduse nr 196 punkti 1.6 alapunktides 3, 4 ja 5 on paljasõnalised väited, puuduvad aga viited õigusnormidele ja piisavad põhjendused, miks peetakse puuduvaid dokumente otsuse tegemisel oluliseks, ning seetõttu ei saa täidetuks lugeda ka informeerimise kohustust. Kohtuistungil väitis kaebaja ka, et
lg 2 p 5 kohaselt saavad kvalifitseerimise aluseks olla vaid need andmed ja dokumendid, mida on nõutud seaduse alusel, pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.2 seatud tingimust liiniveo mahu kohta
lg 2 loetletud juhtumid, millistel pakkujat ei kvalifitseerita, ning kehtestatud viiendas lõikes, et üheks põhjuseks on dokumentide või andmete esitamata jätmine, mida ostja on selle seaduse alusel nõudnud. Lääne-Viru maavanema 20.11.2006 korralduse nr 196 punktis 1.6 on Rakvere linna bussiliinide avaliku liiniveo teenuse saamiseks korraldatud riigihanke pakkujate kvalifitseerimisel ja pakkumiste vastavaks tunnistamisel jäetud AS X kvalifitseerimata ja nimetatud oluliste põhjustena ära pakkumise kutsedokumentide punktides 2.4.2, 2.4.4 ja 11.4.7 nõutud dokumentide puudumine. Kuigi kaebaja pakkumises pole eraldi dokumendina vormistatud kinnitust pakkumise tehnilisele kirjeldusele vastavuse kohta vastavalt pakkumise kutsedokumentide punktile 11.4.7, ei saa puudus olla kvalifitseerimata jätmise õiguspäraseks aluseks, sest pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning selle hindamiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ei sisalda sarnase kinnituse esitamise nõuet. Pakkumise kutsedokumentide punkt 2.4.4 kohustab pakkujat esitama ülevaate tema poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise ja sõitjate sõiduõiguse kontrollimise meetmete ning bussijuhtide koolitusplaani kohta. Kaebaja pakkumises selline ülevaade puudub ning esitatud dokumentide kogumis pole ka ühtegi muud dokumenti, kust vajalikud andmed selguksid. Seda, et nõutud andmeid pakkumises otseselt ei sisaldu ning neid pole võimalik avalike registrite vahendusel saada, möönis ka kaebaja. Kaebuses on peetud dokumendi esitamata jätmist
lg 5 tuginedes pakkumise kvalifitseerimisel väheoluliseks ja väidetud, et kolmeaastane liiniveo teostamise kogemus ise tõendab piisavat tehnilist kompetentsi reisijate teeninduskvaliteedi tagamisel. Dokumendi olulisuse hindamisel põhineb ka maavanema korralduse nr 196 punkt 1.6. Nii kaebajal kui maavanemal on jäänud tähelepanuta asjaolu, et
lg 5 kehtestatu tugineb kahele erinevale sama paragrahvi teises lõikes nimetatud kvalifitseerimata jätmise alusele ja korralduses viidatud
lg 2 p 5 kohaldamisel on ostjale antud võimalus kaaluda üksnes selle üle, kas avalikust registrist andmete saamise kulud on olulised või mitte. Seda, et ostja saaks kaaluda ka tema enda nõutud dokumentide või andmete olulisust, nimetatud sättest ei tulene ja selline õigus oleks otseses vastuolus ka sama seaduse § 31 lg 2 kehtestatuga, mis lubab nõuda vaid pakkuja kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni.
lg 2 tulenevalt on riigihanke korraldamise eesmärgiks saada esitatud hindamiskriteeriumite suhtes kõige soodsam pakkumine. Avalikuks kasutamiseks mõeldud teenuse ostmisel on teenuse kvaliteedil eriliselt suur tähendus. Seega on igati põhjendatud, et maavalitsus on kasutanud
lg 4 p 6 antud õigust ja lülitanud 3 pakkumise kutsedokumentidesse nõude esitada ülevaade kvaliteedi tagamise meetmete, sõiduõiguse kontrollimise meetmete ja bussijuhtide koolitusplaani kohta. Pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.2 on ühe pakkujate tehnilisele kompetentsusele esitatava tingimusena kehtestatud, et pakkuja viimase kolme aasta liiniveo summaarne maht peab olema vähemalt 600 000 km, ning märgitud, et pakkuja peab esitama kutsedokumentide lisa 1 vormi VI kohase osutatud liiniveo teenuste loetelu koos andmetega maksumuse, osutamise aja ja tellijate kohta. Kaebaja on täitnud lisa 1 vormi VI, kuid dokumenti, millest nähtuks viimase kolme aasta liiniveo summaarne maht, ta esitanud ei ole. Kaebaja kohtuistungil esitatud väide, et liiniveo summaarse mahu kohta andmete nõudmine ei tulene seadusest, on iseenesest õige.
Kaebuse lahendamisele ei saa see asjaolu aga mingit tähendust omada, sest
lg 2 kohaselt tuleb vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta esitada enne, kui ostja pakkumised avab ja kaebaja pole seda teinud. Pakkumise kutsedokumente ei ole ta vaidlustanud ka hiljem Riigihangete Ametile esitatud vaides ja halduskohtule esitatud kaebuses. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et riigihanke korraldaja pidi pakkujate kvalifitseerimisel üle vaatama kõik pakkumise kutsedokumentides esitatud nõuded ja hindama nende vastavust seaduses sätestatule, ei ole kaebuse nõude rahuldamine võimalik.
lg 2 p 5 nimetatud kvalifitseerimata jätmise alus on kohaldatav ka ühe esitamata dokumendi või andme puhul ja kaebaja pole pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.4 nimetatud ülevaadet esitanud. Selle nõudmise õigus tuleneb
§-s 34 lg 4 p 6 sätestatust ning nõutud andmeid ei ole võimalik saada avalike registrite vahendusel.
lg 8 kohaselt ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja edasises pakkumismenetluses. Kaebaja jäeti pakkujana kvalifitseerimata ning seega ei saa tema suhtes rakenduda
§-s 43 kehtestatud pakkumiste vastavaks tunnistamise või tagasi lükkamise menetlus. Kaebuses esitatud vastavate väidete ekslikust möönis kaebaja esindaja kohtuistungil ka ise. Põhjendamatud on väited ka põhjendamise ja selgitamise kohustuste rikkumisest. Maavanema korraldus nr 196 sisaldab kaebaja osas nii viiteid õigusaktidele kui ka faktilisi põhjendusi ning korralduse vastuvõtmisest on kaebajat juba samal päeval teavitatud. Kuna kaebus jääb maavanema 20.11.2006 korralduse nr 196 punkti 1.6 tühistamise nõude osas täies ulatuses rahuldamata, ei ole alust rahuldada ka kaebaja alternatiivseid nõudeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 5.
lg 5 ei sätesta ostjale kaalutlusõigust dokumendi avalikust registrist kättesaamise kulude olulisuse/mitteolulisuse küsimuses, vaid esitatud tingimustele mittevastavuse olulisuse/mitteolulisuse küsimuses. Kui pakkuja jätab mingi asjaolu kohta pakkumise kutsedokumentides nõutud dokumendi esitamata, siis on tegemist esitatud tingimustele mittevastavusega
Seejärel peab ostja pakkumismenetluse eesmärki (ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine) ja mõtet silmas pidades
lg 5 alusel hindama, kas esitatud tingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise või mitteolulise mittevastavusega. Kui mittevastavus on väheoluline, tuleb 4 pakkuja kvalifitseerida, sest väikestel formaalsetel põhjustel pakkujate kvalifitseerimata jätmine riivaks oluliselt pakkumismenetluse eesmärki. Samas, kui ostja arvates on tegemist olulise mittevastavusega, peab pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsus kui kaalutlusotsus olema põhjalikult motiveeritud ja otsus peab õigusliku aluse osas tuginema
lg 2 p 6.
lg 5 sätestatud ostja diskretsioonivolituste olemasolule viitab ka Riigikohus, sedastades kohtuotsuse nr 3-3-1-5-06 punktis 15, et hankemenetluse kujundamisel peab ostja teostama oma sellekohast diskretsioonivolitust õiguspäraselt, sealhulgas arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke. Ostja tegevus hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne. Kohus on
lg 5 tõlgendamisel omistanud dokumendi esitamisele, sõltumata selle sisust, iseseisva õigusliku tähenduse. Nii
lg 2 p 5 kui ka § 35 lg 5 kasutavad sõnu “esitamata andmed või dokumendid”.
lg 2 p 5 ja § 35 lg 5 grammatilise ja süstemaatilise tõlgendamise teel on võimalik jõuda järelduseni, et pakkuja esitab pakkumise kutsedokumentides nõutud dokumente mitte sellepärast, et ostja neid dokumente nõudis, vaid sellepärast, et tõendada mingit pakkumise kutsedokumentides nõutud asjaolu. Seega ei ole võimalik eristada olukorda, kus pakkuja esitab dokumendi, millest ei nähtu nõutud andmed, ning olukorda, kus pakkuja ei esita nõutud dokumenti, sest mõlemal juhul puudub ostjal informatsioon asjaolude kohta, mille kohta informatsiooni saamist ostja vajalikuks pidas, ning järelikult on mõlemal juhul tegemist esitatud tingimustele mittevastavusega
lg 2 p 6 alusel, mille olulisust/mitteolulisust peab ostja tulenevalt
Kohtu tõlgendus ei põhine seadusel ainuüksi seetõttu, et
lg 5 sätestab ostja õiguse pakkuja kvalifitseerida, viidates selgelt, et
lg 5 kohaselt võib ostja kaaluda just pakkuja kvalifitseerimise küsimuse, mitte dokumentide kättesaadavuse kulukuse üle. Õige ei ole ka kohtu seisukoht, et tingimustele mittevastavuse olulisuse/mitteolulisuse hindamine oleks vastuolus
lg 2 sätestatuga, mis lubab nõuda vaid pakkuja kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni. Esiteks ei ole võimalik väita, et vajalik informatsioon on tingimata oluline informatsioon, ja teiseks ei ole välistatud, et ostja lülitab pakkumise kutsedokumentidesse väheolulisi tingimusi. Osa pakkumise kutsedokumentide tingimusi on olulisemad või suurema kaaluga kui teised. Pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.4 sätestatud vabas vormis kinnitus pakkuja kvaliteedi tagamise meetmete, sõitjate sõiduõiguse kontrollimise meetmete ning bussijuhtide koolitusplaani kohta ei saa olla oluline asjaolu, mille esitamata jätmisel saaks jätta pakkujat kvalifitseerimata olukorras, kus pakkuja vastab kõikidele ülejäänud tingimustele ning ülejäänud pakkuja kvalifitseerimata jätmise alused on ära langenud. Vabas vormis kirjelduse esitamine ei tähenda seda, et pakkuja tegelikult antud tingimustele vastaks. Juhul kui maavanem oleks tegelikult pidanud pakkumise kutsedokumentide punkti 2.4.4 tingimuse täitmist oluliseks, oleks ta nõudnud pakkujatelt
Maavanem ei ole korralduse nr 196 punkti 1.6 alapunkti 4 kohaselt kontrollinud, kas pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.4 nõutud andmed on avaliku registri kaudu oluliste kulutusteta kättesaadavad või mitte; 2) kaebaja on korralduse nr 196 punkti 1.6 alapunktides 3 ja 4 vääral õiguslikul alusel jäetud kvalifitseerimata, mistõttu korraldus on punkti 1.6 alapunktide 3 ja 4 osas õigusvastane. Maavanem on pakkumise kutsedokumentide punktides 2.4.2 ning 2.4.4 sätestanud vastavalt
On ilmne, et kui pakkuja jätab esitamata pakkumise kutsedokumentides pakkuja tehnilise kompetentsuse kohta nõutud andmed, siis pakkuja ei vasta
Sel juhul peaks ostja pakkuja kvalifitseerimata jätmise küsimuse otsustamisel eelnevalt
lg 5 alusel diskretsiooni teostama ja hindama, kas tegemist on olulise või mitteolulise esitatud tingimustele mittevastavusega. Juhul kui tegemist on olulise mittevastavusega, peab ostja pakkuja
lg 2 p 6 alusel, mitte aga
Maavanem ei ole hinnanud, kas tehnilisele 5 kompetentsusele esitatud nõuetele mittevastavus on otsuse tegemisel oluline või on tegemist marginaalse mittevastavusega. Seega on maavanem jätnud sisuliselt diskretsiooni teostamata.
lg 2 kohaselt peavad riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid lisaks riigihangete seadusest tulenevatele vorminõuetele vastama ka haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele (HMS § 54; § 56 lg 1, 2). Kui maavanem on märkinud korralduse nr 196 punkti 1.6 väära õigusliku aluse, siis on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga, mis kuulub HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistamisele. Lisaks ei ole maavanem kvalifitseerimata jätmist põhjalikult motiveerinud ega kaalutlenud. Korralduse nr 196 punkti 1.6 alapunktist 4 ei nähtu maavanem kaalutlused, millest ta kaebaja kvalifitseerimata jätmisel on lähtunud. Kui kaebaja ei vasta
lg 2 p 6 alusel esitatud tingimustele, oleks maavanem pidanud
lg 5 alusel kontrollima, kas esitatud tingimustele mittevastavus on oluline või väheoluline. Maavanem ei ole seda teinud. Haldusakti motiveerimata jätmise tagajärjeks on haldusakti õigusvastasus. Seega on ebaõige ka kohtu seisukoht, et korraldus nr 196 sisaldab nii viiteid õigusaktidele kui faktilisi põhjendusi, mistõttu kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, kuna kohus on tähelepanuta jätnud, et kaebaja kvalifitseerimata jätmine oleks saanud tugineda vaid
§-le 35 lg 2 p 6, mitte aga
§-le 35 lg 2 p 5. Kohtu hinnangul on ostjal
lg 5 alusel õigus kaaluda andmete avalikust registrist saamise kulude olulisuse/mitteolulisuse üle. Maavanem on kaalunud dokumendi olulisuse/mitteolulisuse üle kvalifitseerimisel. Seega on maavanem kohtu seisukoha järgi läbivalt korralduse punktis 1.6 teostanud diskretsiooni vääralt; 3) kaebaja ei pidanud pakkumise kutsedokumentide tingimusi
Kohus on nõustunud kaebaja seisukohaga, et maavanem ei saanud
lg 4 p 2 alusel nõuda viimase kolme aasta jooksul osutatud teenuste summaarse mahu tõendamist. Seega ei saanud maavanem
lg 2 p 5 ning pakkumise kutsedokumentide punkti 15.2.5 alusel jätta kaebajat korralduse nr 196 punkti 1.6 alapunktis 3 kvalifitseerimata. Ostja on lisaks
lg 2 p 5 sätestatule, mille kohaselt saab ostja jätta pakkuja kvalifitseerimata vaid õiguspärase pakkumise kutsedokumentide tingimuse kohta andmete esitamata jätmisel, PS § 3 alusel seotud ka õigusriigi põhimõttega. Liiatigi oli pakkumise kutsedokumentide punkti 2.4.2 õigusvastasusele tuginev vaid üks kaebuse põhjendus, miks korralduse nr 196 punkti 1.6 alapunkti 3 alusel kaebaja kvalifitseerimata jätmine on õigusvastane. Kaebaja on kohtule 02.02.2007 esitatud menetlusdokumendi punktis 2 motiveerinud, miks ta on pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.2 antud andmed maavanemale esitanud, mistõttu korraldus nr 196 on punkti 1.6 alapunkti 3 osas õigusvastane. Kohus antud väiteid analüüsinud ei ole; 4) kohus on vääralt tõlgendanud
lg 7.
lg 7 sätestab, et kirjalik teade pakkujate kvalifitseerimise, pakkujate kvalifitseerimata jätmise või pakkujate pakkumiselt kõrvaldamise ja selle põhjuste kohta toimetatakse pakkujale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Seega tuginedes
lg 7 grammatilisele ja teleoloogilisele tõlgendamisele üksnes kaaskirja saatmisest ei piisa. Pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsus tuleb vormistada kirjalikus haldusaktis, mis peab olema põhjalikult motiveeritud.
lg 7 ei mõelda sõna “teade” all haldusakti, millega pakkuja jäeti kvalifitseerimata, vaid eraldi vormistatud teadet, mis sisaldab kvalifitseerimata jätmise põhjendusi. Informeerimiskohustuse täitmine on seda olulisem, et korralduse nr 196 punkt 1.6 on täielikult motiveerimata. Kirjalik teade täidab ka halduse enesekontrolli funktsiooni, kuna teistkordsel pakkuja kvalifitseerimata jätmise põhjendamisel võib ostja leida, et tema esialgsed põhjendused ei ole õiged. Maavanem ei ole
lg 7 nõutud teadet vormistanud, millega on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust. Seega on kaebaja jaoks arusaamatuks jäänud ka tema kvalifitseerimata jätmise põhjused; 6 5) kohtuotsus on vastuoluline ega ole seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole üheselt mõistetavalt põhjendanud, miks kohus on pidanud kaebaja väiteid tema õigusvastase kvalifitseerimata jätmise kohta pakkumise kutsedokumentide punkti 2.4.2 alusel õigeks, kuid seejärel vastuoluliselt sedastanud, et see ei oma kaebuse rahuldamise seisukohast tähendust. Kui kohus on leidnud, et
lg 5 kohaselt on ostjal kaalutlusõigus üksnes selle üle, kas dokumendi avalikust registrist kättesaamise kulud on olulised või mitteolulised, siis oleks kohus pidanud kaebuse rahuldamata, kuna maavanem on vääralt kaalutlusõigust teostanud – maavanem on kaalunud, kas dokument on kvalifitseerimise seisukohalt oluline või mitte. Liiatigi ei ole korralduse nr 196 punkti 1.6 alapunkti 4 kohaselt (erinevalt alapunktist 3) maavanem kontrollinud, kas dokument on avaliku registri kaudu kättesaadav või mitte. Kohus ei ole vastavalt HKMS § 25 lg 3 välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega lahendanud küsimust, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohus oleks pidanud leidma, et isegi juhul, kui on alust kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks, oleks pakkumise kutsedokumentide punktides 2.4.2 ja 2.4.4 sätestatud tingimustele mittevastamisel põhinev kvalifitseerimata jätmine pidanud tuginema
§-le 35 lg 2 p 6, mitte aga
§-le 35 lg 2 p 5, mistõttu korraldus nr 196 on punkti 1.6 alapunktide 3 ja 4 osas väära õigusliku aluse tõttu õigusvastane ja kuuluks tühistamisele. Kohus on sisuliselt tuvastanud, et pakkumise kutsedokumentide punktide 11.4.7 ja 2.4.2 alusel kaebaja kvalifitseerimata jätmine on õigusvastane. Kohus peaks olukorras, kus kaebus on 2/3 ulatuses põhjendatud, rahuldama kaebuse haldusakti tühistamiseks HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel osaliselt, korralduse nr 196 punkti 1.6 alapunktide 3 ja 5 osas. 6. Lääne-Viru maavanem vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväited: 1) oluline on kohtu hinnang, et kaebaja ei kuulunud kvalifitseerimisele.
lg 5 erinevad tõlgendusvariandid ei mõjuta kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsust. Kaebajal oli esitamata pakkuja kvalifitseerimiseks nõutud kvalifitseerimisel olulisi andmeid ja dokumente, need ei olnud kättesaadavad avaliku registri kaudu, mistõttu pakkuja jäeti kvalifitseerimata; 2) kaebaja ei väitnud halduskohtule esitatud kaebuses, et otsus peaks õigusliku aluse osas tuginema
Apellant ei ole põhjendanud, miks ta esitab apellatsioonkaebuses uusi väited; 3)
lg 2 p 5 sätestab, et pakkujat ei kvalifitseerita, kui pakkuja ei ole esitanud andmeid või dokumente, mida ostja on käesoleva seaduse alusel nõudnud.
lg 2 p 6 sätestab, et pakkujat ei kvalifitseerita, kui pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema majanduslik seisund või tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele.
lg 5 sätestab, et sama paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 6 sätestatud juhtudel võib ostja pakkuja kvalifitseerida, kui esitamata andmed või dokumendid on ostjale oluliste kulutusteta avaliku registri kaudu kättesaadavad või kui esitatud tingimustele mittevastavus on otsuse tegemisel väheoluline. Seega kvalifitseerimata jätmise aluseks, kui pakkuja ei ole esitanud andmeid või dokumente, on
Sel juhul on oluline, kas kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud andmed või dokumendid on avalikust registrist kättesaadavad.
lg 2 p 6 on kvalifitseerimata jätmise aluseks juhul, kui pakkuja on kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutava dokumendi esitanud, aga pakkuja ei vasta tingimustele, mille ostja on esitanud ja mille täitmist dokumendi alusel kontrollib. Samas juhul, kui kohus oleks leidnud, et tegemist on tingimustele mittevastavusega
lg 2 p 6 mõttes, ei kuuluks korralduse nr 196 punkt 1.6 tühistamisele, kuna tõendatud ei oleks tehnilise kompetentsuse vastavus ostja esitatud tingimustele; 7 4) kaebajal puudus viis pakkumise kutsedokumentides nõutud dokumenti. Ostja on kõigi esitamata jäetud dokumentide osas kontrollinud, kas need andmed sisalduvad mõnel teisel dokumendil, kas need on kättesaadavad avaliku registri kaudu, ning kaalunud, kas need on otsuse tegemisel olulised või väheolulised. Kahe dokumendi puudumist pidas ostja kvalifitseerimisel väheoluliseks. Vastustaja nõustub, et pakkumise kutsedokumentide punktis 11.4.7 nõutud vabas vormis kinnituse puudumine ei saa olla kvalifitseerimata jätmise õiguslikuks aluseks, nõue on seotud pakkumise vastavuse üle otsustamisega. Pakkumise kutsedokumentide punktides 2.4.2 ja 2.4.4 nimetatud dokumentide ja andmete esitamata jätmisel on aga tegemist oluliste dokumente ja andmete esitamata jätmisega. Andmed ei ole kättesaadavad avaliku registri kaudu.
§-s 35 lg 2 p 5 nimetatud kvalifitseerimata jätmise alus on kohaldatav ka ühe esitamata dokumendi või andme puhul. Pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4 nimetatud dokumentide nõudmise aluseks on
lg 1, mis sätestab, millised andmed vähemalt pakkumise kutsedokumentides peavad sisalduma.
lg 4 p 6 võimaldab nõuda andmeid pakkuja tehniliste võimaluste kohta.
lg 4 p 2 võimaldab pakkujalt nõuda viimase kolme aasta sarnaste teenuste loetelu. Pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.2 nõutud dokument selle kohta, et viimase kolme aasta summaarne liiniveo maht on vähemalt 600 000 kilomeetrit, on kvalifitseerimisel oluline.
lg 1 p 1 kohaselt peab ostja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel kontrollima, et pakkuja majanduslik seisund ja tehniline kompetentsus vastavad esitatud nõuetele. Põhjendatud ei ole kaebuse väide, mille kohaselt piisab, kui tõendatud on kolmeaastane liiniveo kogemus. See oli eraldi nõue pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.1. Tulenevalt avaliku liiniveo olemusest peab ostja olema veendunud, et pakkuja on suuteline teenust pakkuma. Viimase kolme aasta liiniveo maht iseloomustab pakkuja tehnilisi võimalusi. Väited, et vastustaja ei saanud nõuda viimase kolme aasta summaarse liinimahu tõendamist, on ajaliselt hiljaks jäänud, kuna tegemist on pakkumise kutsedokumentide vaidlustamisega. Pakkumise kutsedokumentide punktis 2.4.4 nõutud ülevaade kvaliteedi tagamise, sõiduõiguse kontrollimise ja bussijuhtide koolitusplaani kohta on samuti kvalifitseerimisel oluline, kuna tõendab pakkuja tehnilist kompetentsust riigihanke teostamisel. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-5-06 punkt 15 puudutab
Pakkumise kutsedokumentides sätestatud tingimused on sätestatud ostja poolt ja nende täitmine on ostjale oluline. Kaebaja väited, et esitamata jäetud dokumendid on väheolulised, on sisuliselt pakkumise kutsedokumentide vaidlustamine. Pakkumise kutsedokumente sai
Pakkuja ei ole vaidlustanud pakkumise kutsedokumente ettenähtud aja jooksul. Pakkumises on kaebaja andnud kinnituse, et on tutvunud pakkumise kutsedokumentide ja nende lisadega ning kinnitab, et nõustub täielikult ostja esitatud tingimustega. Apellant ei ole põhjendanud, miks on osa dokumente jäänud esitamata. Pakkujalt nõutavate dokumentide koosseisu otsustab ostja. Ostja on lähtunud pakkujate võrdse kohtlemise printsiibist, mille sätestab ka
. Võrdse kohtlemise printsiibiga ei oleks kooskõlas, kui ostja ühe pakkuja poolt esitamata jäänud dokumentide puudumist ei oleks arvestanud või oleks püüdnud puuduvat informatsiooni saada ametiasutustest telefoni teel. Maavanema korraldusega ei ole kaebaja õigusi rikutud ega huve kahjustatud; 5) õige ei ole apellandi väide, et kohus on vääralt tõlgendanud
lg 7.
Ostja ei ole rikkunud
Riigihanke pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise teate edastamine on toimunud väljastusteatega tähtkirjaga 20.11.2006 nr 4.2-5/
§-d 30 lg 1, 3; 31 lg 1 p 1). Pakkuja kvalifitseerimata jätmine saab toimuda
Kohus on ammendavalt põhjendanud, et
lg 2 p 5 alusel tehtud pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsus on põhjendatud ja seaduslik juhul, kui pakkuja on jätnud esitamata kasvõi ühe dokumendi või selles dokumendis sisalduvad andmed, milliseid ostja on riigihangete seaduse alusel nõudnud.
lg 5 sätestatud kaalutlusõiguse kohaldamise eelduseks on, kui 1) esitamata andmed või dokumendid on oluliste kulutusteta avaliku registri kaudu kättesaadavad või 2) esitatud tingimustele mittevastavus on otsuse tegemisel väheoluline. Mittevastavuse väheolulisuse üle kaalutlemiseks peavad dokumendid või dokumentides sisalduvad andmed esitatud tingimuste täitmise ja neile pakkuja vastavuse kohta olema ostjale otsuse tegemiseks kättesaadavad. Teistel juhtudel ostjal isegi puudub õigus kaalutlusõiguse kasutamiseks. Kohtu esitatud tõlgendus
lg 5 osas ei ole kehtiva õigusega vastuolus, vaid valgustab selle ühte võimalikku kohaldamise aspekti. Kaebaja ei saa asuda ostja asemel kaalutlema pakkumise kutsedokumentides sätestatud tingimuse täitmise olulisuse või väheolulisuse üle. Vastavuses
lg 1 p 1 kontrollib ostja, et pakkuja majanduslik seisund ja tehniline kompetentsus vastavad esitatud nõuetele ning ostjale kuulub ka võimalus kaalutlusõiguse rakendamiseks või rakendamata jätmiseks. Ostja tuvastas, et kaebaja ei vasta pakkumise kutsedokumentide punktides 2.4.2 ja 2.4.4 esitatud tingimustele, pakkuja ei ole esitanud nõutud andmeid või dokumente ning sellega seoses jäeti kaebaja pakkujana kvalifitseerimata. Seega otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta
lg 2 p 5 alusel on nii seaduslik kui põhjendatud; 3) Maavalitsus on täitnud
lg 7 tuleneva kohustuse, saates kaebajale koos kaaskirjaga maavanema 20.11.2006 korralduse nr 196, millisest selguvad nii pakkuja kvalifitseerimata jätmise õiguslikud alused kui ka faktilised põhjendused. Sõltumata sellest, 9 kas
lg 7 nimetatud kohustus on täidetud moel nagu seda peab õigeks kaebaja või mitte, ei too see iseenesest kaasa aluseid viidatud korralduse punkti 1.6 tühistamiseks. Kaebaja on oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks argumenteeritult pöördunud nii Riigihangete Ametisse kui ka halduskohtusse; 4) Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-79-03 tuleneb selge seisukoht, et võimalik vaidlus pakkumise kutsedokumentide sätete õiguspärasuse üle tuleb läbida enne pakkumiste avamist ja kooskõlas
lg 2 sätetega ei saa pärast pakkumiste avamist vaidlustada pakkumise kutsedokumentide sätete õigusaktide nõuetele vastavust. Ostja ei saa ka kaalutleda pakkumise kutsedokumentides pakkujate kvalifitseerimiseks sätestatud kvalifitseerimistingimuste olulisuse või väheolulisuse üle, selleks puuduvad ostjal riigihangete seadusest tulenevad volitused; 5) kohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusnorme, on otsust ammendavalt põhjendanud ning selgitanud välja asjas tähtsust omavad asjaolud ja kohaldamisele kuuluvad õigusaktid. Asjaolu, et kohus on leidnud, et pakkumise kutsedokumentide punktis 11.4.7 sätestatud nõude alusel ei saaks pakkujat kvalifitseerimata jätta, ei muuda kaebaja pakkujana kvalifitseerimata jätmise kohta tehtud otsuse lõppjäreldust ebaõigeks. Kaebuse ka osaliseks rahuldamiseks oleks alust olnud vaid juhul, kui kaebaja oleks kuulunud pakkujana kvalifitseerimisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27. veebruari 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses väidetuga, et halduskohus on vääralt tõlgendanud
lg 5, kuid samas see asjaolu ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajate seisukohaga, et apellatsioonkaebus ei ole laekunud ringkonnakohtule 30-päevase tähtaja jooksul. Halduskohtu otsus tehti avalikult teatavaks
lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 5 sätestatud juhtudel võib pakkuja kvalifitseerida, kui esitamata andmed või dokumendid on ostjale oluliste kulutusteta avaliku registri kaudu kättesaadavad või kui esitatud tingimuste mittevastavus on otsuse tegemisel väheoluline. Seega on olemas kaks võimalust. Ostjal on kaalutlusõigus nii selles osas, kas andmed ja dokumendid on avalikust registrist kättesaadavad oluliste/mitteoluliste kulutustega ja kas esitatud tingimused on otsuse tegemisel olulised/mitteolulised.
lg 2 p 5 alusel pakkujat ei kvalifitseerita, kui pakkuja ei ole esitanud andmeid või dokumente, mida ostja käesoleva seaduse alusel on nõudnud. Avalikuks kasutamiseks mõeldud teenuse ostmisel on teenuse kvaliteedil suur tähtsus. Lääne-Viru Maavalitsus on 10 kasutanud
§-s 34 lg 4 p 6 antud võimalust ja lülitanud riigihanke pakkumise kutsedokumentidesse nõude esitada ülevaade kvaliteedi tagamise meetmete, sõiduõiguse kontrollimise meetmete ja bussijuhtide koolitusplaani kohta. Lääne-Viru maavanema
lg 2 kohaselt saab pakkumise kutsedokumente vaidlustada enne, kui ostja avab pakkumised. Apellant seda võimalust ei ole kasutanud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, et apellant on korralduse nr 196 punkti 1.6 alapunktides 3 ja 4 vääral õiguslikul alusel jäetud kvalifitseerimata, mistõttu on korraldus selles osas õigusvastane. Seejuures on viidatud sellele, et ostja peaks
lg 5 alusel hindama, kas tegemist on olulise või mitteolulise esitatud tingimustele mittevastavusega. Maavanem on korralduse nr 196 punkti 1.6 alapunktides 3 ja 4 leidnud, et pakkumise kutsedokumentide punktides 2.4.2 ja 2.4.4 nõutud dokumendid on olulised, kuna ei võimalda hinnata, kas pakkuja vastab tehnilisele kompetentsusele esitatud tingimustele. Samuti on maavanem märkinud ka seda, et andmed ei ole kättesaadavad avaliku registri kaudu. Seega on alusetu apellandi väide, et maavanem on jätnud diskretsiooni teostamata. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga selles, et maavanem on märkinud korralduses nr 196 ebaõige õigusliku aluse ja tegemist on formaalselt õigusvastase aktiga, mis kuulub HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistamisele. Siinjuures on apellatsioonkaebuses viidatud sellele, et õiguslikuks aluseks peaks olema
lg 2 p 6, mitte aga
Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tegemist on uue asjaoluga, millele ei viidatud kaebuses halduskohtule. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole vale õigusliku alusega. Asjas puudub vaidlus selle üle, et nõustud dokumente apellandi poolt ei esitatud. Seega on tegemist
Õige on vastustaja seisukoht, et õigusliku alusena saaks märkida
lg 2 p 6, kui pakkuja poolt on esitatud mingid dokumendid, kuid neid analüüsides jõuab ostja järeldusele, et tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ja apellandiga, et liiniveo summaarse mahu kohta andmete nõudmine ei tulene seadusest.
lg 4 p 2 alusel esitatavate andmete alusel on võimalik tuvastada ka liiniveo summaarne maht. Seega ei ole sellise nõude esitamine seadusega vastuolus. Nimetatud nõude lugemisel ebaseaduslikuks on tegemist pakkumise kutsedokumentide vaidlustamisega, mis praegusel momendil pole enam võimalik, kuna möödunud on
Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda vastust selles osas esitatud väidetele. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud
lg 7.
lg 7 kohaselt kirjalik teade pakkujate kvalifitseerimise, pakkujate kvalifitseerimata jätmise või pakkujate pakkumiselt kõrvaldamise ja selle põhjuste kohta toimetatakse pakkujale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Apellandile on kaaskirjaga 20. novembril 2006 korraldus nr 196, mida apellant ei ole ka ise vaidlustanud. Ebaõige on apellandi väide, et kirjalikku teate all ei ole võimalik mõista haldusakti, millega pakkuja jäeti kvalifitseerimata. Ei ole alust väita, et korraldust nr 196 ei saa vaadelda sellise teatena ja sealt on võimalik välja lugeda ka kvalifitseerimata jätmise põhjused. 11 Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väidetuga, nagu oleks kohtuotsus vastuoluline ja seega ei ole see ka seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et
lg 2 p 5 alusel pakkujat ei kvalifitseerita, kui pakkuja ei ole esitanud andmeid või dokumente, mida ostja on käesoleva seaduse alusel nõudnud. Pakkujat on võimalik mitte kvalifitseerida ka juhul, kui esitamata on üksainus dokument. Seega ei too ka ühe pakkumise kutsedokumendi nõudmise ebaõigeks tunnistamine kaasa korralduse nr 196 punkti 1.6 tühistamist. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on selgitanud välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Kuigi apellatsioonkaebuses on väidetud, et need on välja selgitamata, siis puuduvad täpsemad viited nendele asjaoludele, mis on jäetud välja selgitamata. Alusetu on apellandi väide, et kohus ei ole välja selgitanud seda, millist õigusakti tuleb kohaldada. Korraldus nr 196 punkt 1.6 oli antud
Halduskohtus seda keegi ei vaidlustanud. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et vaidlustatud haldusakt on antud õigel seaduslikul alusel ja puudub alus selle tühistamiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellatsioonimenetluses kantu menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustajad menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 12 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.