Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (
lg 1) Käesoleva määruse peale võib
lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (
Avalduse sisu Avalduse kohaselt jäi alaealine VV ilma seadusliku eestkosteta 25.02.2007.a., kui tema ema LV suri opiaatide tarvitamise tagajärjel. V sündis XXX. ning lapse ema LV kasvatas oma tütart üksi. Laps elas koos emaga puudutatud isiku juures aadressil XXX. VV viibis Tallinna Lastekodu Imikute ja Puuetega laste Keskuse turvarühmas ajavahemikul XXX, mil laps läks tagasi bioloogilisse perre ja järelevalve eest asusid vastutama tüdruku vanavanemad. Teisel korral sattus laps turvarühma XXX., mil LV läks sõltuvusravile ning ei saanud sel ajal lapse hooldamisega hakkama. Last käis turvarühmas vaatamas ja tegeles regulaarselt tema vanaema, kes võttis tüdruku nädalavahetusteks ka enda juurde koju. Turvarühma töötajatel etteheiteid T. H tegevusele lapse hooldamisel ei ole. Puudutatud isiku alaealine tütar AK on kirjalikult oma nõusoleku eestkoste määramiseks andnud, samuti tegeleb ta ise õetütrega palju. Puudutatud isik TH töötab R AS-is alates 2003.a. pakendite sorteerijana. Iseloomustuse kohaselt on ta kohusetundlik töötaja, kelle tööga ollakse rahul. Iseloomult on sõbralik ja abivalmis ning kaastöötajatega läbisaamine on hea. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes Perekonnaseaduse § 92-96, palub avaldaja määrata alaealise VV´ile eestkostjaks tema emapoolne vanaema TH. Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel TH avaldas, et jääb nõusoleku juurde, enda määramiseks VV´ile eestkostjaks. Alates augustist elab laps vanaema juures. Lapse hoidmisel aitavad teda tema vend ja vanem tütar. V isa tuleb vanglast välja veebruaris, kui palju isa lapse vastu huvi tunneb, ei tea. Isakanne lapse sünniaktis puudub. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja Helen-Lumelille Tomberg leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab kohtu poolt avalduse rahuldamist. Alates sünnist elas V koos oma ema ja bioloogilise isa DŽ TH juurde XXX. LV oli pikka aega sõltuvuses narkootilistest ainetest. Sai oma ema TH toel ja rahastamisel korduvalt ravi sõltuvusest vabanemiseks, pärast ravikuuri suutis mõne aja olla narkootikumideta, kuid langes iga kord tagasi ja asus uuesti aineid tarvitama. Mõni kuu enne V sündi vahistati lapse isa DŽ, kes sellest ajast on olnud vangistuses. L ja Dl oli määratud abiellumise ja lapse sünniakti isakande tegemiseks ühise avalduse esitamise tähtpäev vanglas, kuid L surma tõttu jäid mõlemad ära. L võimetuse tõttu üheaegselt hoolitseda lapse eest ja ravida oma sõltuvust paigutati V XX Tallinna Lastekodu Imikute ja Puuetega laste Keskuse turvarühma. TH külastas last lastekodus regulaarselt, tegeles temaga palju ja võttis nädalavahetuseti koju. Kuna TH pidi ja peab täisajaga tööl käima, et anda kohast ülalpidamist oma 11-aastasele tütrele, ei olnud tal võimalik Vt varem enda kasvatusele võtta. T.H lapsega koju jääda ei saanud, oma vanuse tõttu last lasteaeda panna ei olnud võimalik ning lapsehoidja palkamiseks vahendid puudusid. Alates 2007.a. augustikuust elab laps alaliselt koos THga. Augusti lõpust käib laps kodulähedase Tallinna XXX Lasteaia sõimes ning on seal hästi kohanenud. Perekonna koduks on 4-toaline korter Tallinnas XXX. Lisaks T.Hle ja Vle elab nendega ka T.H 11-aastane tütar AK. A õpib Tallinna XXX 4B klassis, hinded on head ja väga head. Kodus on Vle tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. Lapse kasutada on kõik talle eluks vajalik. Vanaema ja noore „tädi“ A suhtumine tüdrukusse on hell ja hoolitsev. A tegeleb ja mängib Vga palju, vajadusel viib hommikuti lasteaeda, kui T.H tööpäev varem algab. TH on lesk. Töötab alates 2003.aastast AS-s R, tööandja poolt iseloomustatakse teda hästi. Perekond suhtleb tihedalt T.H venna perega, eriti vennatütre OL perekonnaga. O kasvatab ka ise oma abikaasaga 3-aastast last, võtab tihti Vt enda juurde mängima, käivad koos suvilas, puhkekodus. Vajadusel aitab venna pere T.Ht ka materiaalselt. Omavahelised suhted on lähedussuhted. 2008.a. veebruaris vabaneb vangistusest ka V bioloogiline isa DŽ. D.Ž on avaldanud soovi ja T.H on avaldanud nõusolekut, et D.Ž asub uuesti elama T.H korterisse, hakkab osalema oma tütre kasvatamises ja andma talle ülalpidamist. Esindaja leiab, et vanaema määramine lapse eestkostjaks on kooskõlas lapse huvidega. TH poolt korraldatuna on V igapäevane elu praegu sellise stabiilsusega, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Vastavalt LkS § 24 lg-le 1 on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond. Kuna T.H on koos oma tütrega loonud Vle normaalse perekeskkonna, tuleb lapse huvides eelistada perekonnas kasvamist tema kasvamisele lastekodus. Lapse esindajana leiab, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid T.H määramise eestkostjaks. T.H kasvatusel elades on Vle tagatud hoolitsuse adekvaatsus, ta täidab tüdruku suhtes vanema kohuseid vastutustundlikult ja südamega. Oma isikuomaduste poolest on sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Esindaja leiab, et kuivõrd käesoleval ajal on laps 2aastane ega või teha mingeid tehinguid, kuid alates 7-aastaseks saamisest võiks eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni või selle ekvivalendis. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. Tallinna Perekonnaseisuametis XXX. koostatud sünniakti nr XXX kohaselt on VV´i emaks LV, isa kohta kanne puudub. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealine VV jäänud ema surma ja isa vanglas viibimise tõttu ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud oma vanaema TH juurde. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isiku, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele VV´ile eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse vanemate poolt on jäänud lapsele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud pärast VV´i ema surma lapse vanaema TH. PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. TH on avaldanud soovi hakata alaealise VV´i eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 19). Ärakuulamisel kohtus jäi TH avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealist kasvatama. TH alaealine tütar AK on nõus ema määramisega õetütre eestkostjaks. Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning TH soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise VV´i huvides on jätta ta ka edaspidi elama oma vanaema juurde, st keskkonda, mis on kujunenud tema jaoks koduks ja kus tema eest on hoolitsetud. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud oma ema surma ja isa vanglas viibimise tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud pärast ema surma vanaema TH, mis on lapsele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on lapse huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et TH, kes on täitnud pärast lapse ema surma vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma V V ´i eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata VV´i eestkostjaks TH, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.Tulenevalt
lg 1 p.-st 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval ajal on laps kaheaastane ega saa teha mingeid tehinguid. Kohus leiab, et lapse 7-aastaseks saamisel võib laps eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni.
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Liili Lauri Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.