← Eesti

3-04-17/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2007, Tartu Haldusasja number 3-04-17 Haldusasi AS P kaebus Maksu- ja Tolliameti Jõgeva maksukeskuse
  2. jaanuari 2004 otsuse nr 15-1.1/5 tühistamiseks ja maksuhaldurile ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. aprilli 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse ning AS P apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  4. september 2007 Menetlusosalised Apellant Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindajad Anne Palusoo ja Karin Kask Apellant AS P , esindaja advokaat Helmut Pikmets RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  5. aprilli 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Apellantide poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
  6. oktoobrist
  7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Maksuameti 10.03.1998 otsusega nr 29 rahuldati AS P taotlus Jõgeva Riigimajandi erastamisel ülevõetud maksuvõla, sh intressivõlg, tasumise ajatamiseks ja kinnitati selle maksuvõla tasumise ajakava. Ajakava järgi tuli intressivõlg tasuda igakuiselt perioodil mai 1999 kuni oktoober 2000 erinevate maksude lõikes kindlaksmääratud summades. 18.12.2003 esitas AS P Jõgeva Maksuametile järgmised taotlused: anda haldusakt, millega maksuhaldur kinnitab, et AS-l P puudus intressivõlg, mida alusetult kajastab Maksuameti 10.03.1998 otsus; viia vastavasisulised muudatused sisse maksuhalduri peetavas arvestuses; tagastada ekslikult ja seadusliku aluseta tasutud intressisumma. AS P leidis, et temale ei saa esitada intressinõuet, sest maksuhaldur pole andnud haldusakti intresside määramiseks. Maksu- ja Tolliameti Jõgeva maksukeskuse 16.01.2004 otsusega jäeti AS P taotlused rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et intressi arvestamine ja tasumine on maksukohustuslase kohustus ning see toimub seaduse, mitte ettekirjutuse alusel. AS P taotles halduskohtule esitatud kaebuses maksukeskuse 16.01.2004 otsuse tühistamist ja maksukeskusele ettekirjutuse tegemist ekslikult tasutud intressisumma 2 287 850 krooni tagastamiseks ning maksuhalduri peetavas arvestuses vastavasisuliste muudatuste sisseviimiseks. Kaebaja leidis, et kuna maksuhaldur ei ole intressisummat vastava haldusaktiga määranud ja seetõttu ei saa esitada ka intressinõuet, siis puudub alus tasutud intressisumma tagastamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Maksuhalduri seisukoht, et tema kohustus polegi intressisummat määrata, on ekslik ega tugine seadusele. Maksuhalduri otsus on sisuliselt motiveerimata. Maksuhaldur vaidles kaebusele vastu ja leidis, et Maksuameti 10.03.1998 otsust saab käsitleda intressinõudena. Tartu Halduskohtu 10.03.2005 otsusega haldusasjas nr 3-77/04 jäeti AS P kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Maksuameti 10.03.1998 otsust tuleb käsitada kui intressivõla sissenõudmist. Seda otsust ei ole kaebaja vaidlustanud. Kohus pidas ebaõigeks kaebaja seisukohta, et intressisumma nõuetekohaselt määramata jätmise tõttu puudub maksuhalduril õiguslik alus jätta kaebaja taotlused rahuldamata. AS P esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles, et ringkonnakohus tühistaks halduskohtu otsuse ja saadaks asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant väitis, et kohus pole andnud õiguspäraseid ja sisulisi vastuseid küsimustele, kas maksuhaldur pidi kaebaja väidetava intressikohustuse siduvalt kindlaks tegema ja kuidas peab intressikohustuse siduvalt kindlakstegemine toimuma. Vabariigi Valitsuse 03.07.1997 korraldusega nr 496-k on Jõgeva Riigimajandi maksuvõlg kustutatud. Apellant oli seisukohal, et Maksuameti 10.03.1998 otsusega ei määratud intressisummat ega esitatud intressinõuet. Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2005 otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks. Ringkonnakohus pidas ebaõigeks apellandi seisukohta, et kuna intressikohustuse kindlaksmääramiseks ei piisa üksnes seadusest, siis tuleb intressisumma määrata ja ka sisse nõuda maksuhalduri poolt. Taotledes intressivõla ajatamist on apellant sellega tunnistanud intressivõlga ja seda Maksuameti otsuse alusel ka tasunud. Neil asjaoludel puudus maksuhalduril vajadus ja kohustus intressisumma määramiseks, samuti intressinõude esitamiseks. Paljasõnaline on kaebaja väide, et talle ei ole üle läinud Jõgeva Riigimajandi maksuvõlg, sh intressivõlg. Vabariigi Valitsuse 03.07.1997 korraldus nr 496-k ei kustutanud seda osa intressivõlast, mis Jõgeva Riigimajandi erastamisel läks üle AS-le P . AS P esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2005 otsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohtu halduskolleegiumi 27.04.2006 otsusega tühistati nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsused materiaalõiguse väära kohaldamise ja asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmise tõttu ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. 2 POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. AS P palus halduskohtul Maksu- ja Tolliameti Jõgeva maksukeskuse 16.01.2004 otsuse nr 15-1.1/5 tühistada ning teha vastustajale ettekirjutuse tasutud intresside 2 287 850 krooni kustutamiseks ja tagastamiseks. Kaebaja leiab, et Jõgeva Riigimajandi väidetav intressivõlg ei ole talle erastamislepingu alusel üle läinud ning samuti olid intressivõlad Vabariigi Valitsuse poolt kustutatud. Halduskohtule 20.07.2006 esitatud taotluses palus kaebaja kohustada Maksu- ja Tolliametit esitama Jõgeva Riigimajandit puudutavad dokumendid, mille alusel on arvestatud intressivõlg, mida väidetavalt ei kustutatud Vabariigi Valitsuse poolt ja mis läks väidetavalt üle AS-le P .
  10. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on tagastusnõude eelduseks enammakse olemasolu. Kaebaja maksude isikukontoridadel intresside enammaksed puuduvad. Juhul, kui kaebaja pidas mingit tasutud intressisummat enammakseks, oleks tal tulnud näidata, missugune tasutud intressisumma kujutab endast enammakset, ning seda põhjendada. 28.08.1997 sõlmitud ostu-müügilepinguga erastati kaebajale Jõgeva Riigimajandi varad ning lepingu punkti 4.4 kohaselt kohustus kaebaja üle võtma kõik Jõgeva Riigimajandi kohustused. Intressivõla üleminekut tõendab ka AS P
  11. a majandusaasta aruanne, intresside tasumine
  12. a ja AS P taotlus maksuvõlgade tasumise ajatamiseks, mille alusel Maksuamet tegi 10.03.1998 otsuse nr
  13. Asjaolul, et rahandusministri 01.07.1997 seletuskiri Jõgeva Riigimajandi maksuvõlgade kustutamise kohta on mitmetimõistetav, ei saa olla tähtsust 03.07.1997 korralduse sisu ja selle täitmise fakti osas. Vastustaja on esitanud kõik dokumendid, mis on vajalikud kaebuse lahendamiseks. Maksuhaldur on esitanud väljavõtted Jõgeva Riigimajandi ja AS P isikukontoridadest, milles kajastub jooksev intressiarvestus. Muid dokumente, mille sisuks oleks intresside arvestamine, maksuhaldur ei koosta. Lisaks ei ole võimalik vastustajalt nõuda konkretiseerimata dokumentide esitamist. HALDUSKOHTU LAHEND
  14. Tartu Halduskohus rahuldas 30.04.2007 otsusega kaebuse ning tühistas Maksu- ja Tolliameti Jõgeva maksukeskuse 16.01.2004 otsuse nr 15-1.1/5 ning tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskusele ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks. Maksu- ja Tolliametilt mõisteti välja AS P kasuks menetluskulu riigilõiv 5000 krooni. Otsuse kohaselt on vastustaja vaidlustatud haldusaktiga rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Maksuhaldurile esitatud taotluse ja maksuhalduri käsutuses olnud tõendite ebaõige hindamine on viinud materiaalõiguse väärale kohaldamisele maksuhalduri poolt. Vastustaja ei ole asja uuel läbivaatamisel halduskohtus järginud Riigikohtu otsusest tulenevaid kohustuslikke ettekirjutusi, mistõttu ei ole halduskohtul võimalik Riigikohtu ettekirjutusi täita teisiti, kui tühistades vaidlusaluse maksuotsuse. Vastustajale tuleb teha ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks. Kaebaja taotluse õige lahendamine eeldab vastustaja poolt kaalutlusõiguse kohaldamist. HKMS § 19 lg 6 tulenevalt ei saa halduskohus vastustajale kaalutlusotsuse tegemise korral teha kohustavat ettekirjutust enammakstud maksusumma tagastamiseks, kuna vastustaja peab uuesti läbiviidavas haldusmenetluses lahendama kaebaja taotluse sisuliselt, 3 arvestades kohtumenetluses kohtu poolt väljendatud seisukohti ning hindama asjas tähtsust omavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid vastavalt kohtute tehtud ettekirjutustele. Halduskohus märkis, et senise haldusmenetluse ja kohtumenetluse käigus kogutud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et vastustaja otsus ei ole kooskõlas otsuse tegemise ajal kehtiva õigusega ja kuulub tühistamisele kui õigusvastane. Riigikohtu otsuse kohaselt tuleneb maksuhalduri ülesannetest vastavalt MKS § 10 lg 2, et maksuhaldur on kohustatud tagastusnõude rahuldamata jätmisel esitama andmed intressi arvestuse ja tasumise kohta. Nende andmete alusel peab maksukohustuslasel ja kohtul olema võimalik kontrollida tagastusnõude põhjendatust. Vastustaja ei ole esitanud kõiki vajalikke andmeid, mis võimaldaksid kontrollida tagastusnõude põhjendatust. Riigikohtu ettekirjutuse alusel kaebaja poolt kohtule esitatud 28.08.1997 Riigi vara ostu-müügi leping nr 04-03/97 koos lisadega ei sisalda andmeid intressidest tuleneva maksuvõla ülemineku kohta kaebajale. Riigikohus on asjakohaseks tunnistanud tagastusnõude osalise aegumise, millest tulenevalt on kaebaja kohtult taotlenud vastustaja haldusakti õiguspärasuse hindamist ainult pärast 18.12.2000 tekkinud intressivõla osas. Seega peab vastustaja asja uuel läbivaatamisel haldusaktis võtma seisukoha, kas esineb erinev õiguslik alus kaebaja taotluse lahendamiseks perioodil 1999 maist kuni 17.12.2000 ja perioodil 18.12.2000 kuni taotluse esitamiseni. Selleks on tarvis esitada andmed kaebaja poolt neil perioodidel tegelikult tasutud intressivõla osas ja hinnata, millises osas on tagastusnõue aegunud. Vaatamata halduskohtu korduvatele ettepanekutele vastustaja vastavaid andmeid kohtule ei esitanud. Halduskohus tegi vastustajale korduvalt ettepaneku asja lahendamiseks olulisi asjaolusid kajastavate tõendite esitamiseks. Vastustaja positsiooniks oli, et kaebaja taotlus ei ole olnud vastustajale arusaadav ja vastavaid tõendeid ei ole vastustajal võimalik esitada. Nimetatud argumendid ei ole asjakohased. Kohtud on tunnistanud kaebaja taotluse lubatavaks. Vastustaja ei ole haldusmenetluses tuvastanud kaebaja taotluse puudulikkust, mis oleks tinginud kaebajale taotluse täpsustamise nõude esitamise ja taotluse käiguta jätmise institutsiooni kohaldamise vastustaja poolt. Seega on vastustaja ka ise tunnistanud kaebaja taotluse lubatavaks, mille tõttu on vastustaja kohustatud taotluse ka sisuliselt lahendama, kohaldades asjakohast materiaalõigust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  15. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta Maksu- ja Tolliameti Jõgeva maksukeskuse 16.01.2004 otsus nr 15-1.1/5 jõusse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asja teistkordsel läbivaatamisel halduskohtus põhjendas kaebaja oma nõuet ainult asjaoluga, et AS P ja Eesti Erastamisagentuuri vahel 28.08.1997 sõlmitud Jõgeva Riigimajandi vara ostu-müügilepinguga ei tulnud AS-le P üle Jõgeva Riigimajandi väidetav intressivõlg maksuhalduri ees. Maksuhaldur on 16.01.2004 otsuses põhjendanud, miks ta leiab, et AS P võttis Jõgeva Riigimajandi intressivõla üle ja oli teadlik võla suurusest (võlgade tasumise ajatamine, võlgade tegelik tasumine). Seega oli maksuhalduri otsus põhimõtteliselt õige ning puudub alus selle tühistamiseks või muutmiseks. See, et maksuhaldur ei selgitanud välja ja ei kajastanud otsuses, kuidas AS P leidis tagasinõutava intressi summa ning kui pika aja eest tagasiulatuvalt saab maksuhaldurilt intressi tagasi nõuda, ei mõjutanud nõude põhjenduse hindamist maksuhalduri poolt. Kohus ei täpsusta, missugused on need asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud andmed ja tõendid, mida vastustajalt on nõutud, mida vastustajal on võimalik esitada, mida ta keeldub 4 esitamast ning mida vastustaja seetõttu peab arvestama tagastusnõude uuel läbivaatamisel haldusmenetluses. Samas on kohus jätnud hindamata kõik olemasolevad tõendid. Maksuhaldur on kohtumenetluse käigus esitanud kõik asjassepuutuvad ja reaalselt eksisteerivad tõendid, juhul kui neid ei esitanud kaebaja. Asjas olemasolevad tõendid: Vabariigi Valitsuse 03.07.1997 korraldus nr 496-k ja 01.07.1997 seletuskiri, mis tõendavad, et Jõgeva Riigimajandil olid intressivõlad ning osa intressivõlgadest kustutati 01.03.1997 seisuga konkreetsete summadena. Jõgeva Riigimajandi ja AS P isikukontoridade väljavõtted, mis tõendavad intressivõlgade olemasolu maksude lõikes, Jõgeva Riigimajandi intressivõlgade (osalist) kustutamist Maksuameti poolt Vabariigi Valitsuse 03.07.1997 korralduse alusel ja kustutamata intressivõla üleminekut AS-le P . Isikukontoridadest nähtub ka intressivõlgade tasumine AS P poolt. Eesti Erastamisagentuuri ja AS P vahel 28.08.1997 sõlmitud Jõgeva Riigimajandi vara ostu-müügileping, mis tõendab, et AS P kohustus endale selgeks tegema kõik lepinguliste kohustustega seotud asjaolud ning üle võtma Jõgeva Riigimajandi kohustused. AS P
  16. a majandusaasta aruanne, mis tõendab, et AS P oli teadlik talle üleantud Jõgeva Riigimajandi intressivõlgadest, asus neid tasuma ning esitas Maksuametile taotluse maksmata intresside tasumise ajatamiseks. Maksuameti 10.03.1998 otsus nr 29, millega rahuldati AS P taotlus intressivõlgade tasumise ajatamiseks ja kinnitati tasumise ajakava ning mis tõendab, et kaebaja oli teadlik talle üleantud intressivõlgadest ja taotles nende tasumise ajatamist. Kuna halduskohtu otsuses on korduvalt viidatud, et maksuhaldur ei ole täitnud Riigikohtu ettekirjutusi, esitab maksuhaldur ka selgitused Riigikohtu otsuse vastavate punktide kaupa. Suuremas osas kordavad need halduskohtule 24.11.2006 kirjalikult antud selgitusi, millele halduskohus ei ole tähelepanu pööranud (sama kehtib ka maksuhalduri 07.08.2006, 25.08.2006 ja 22.09.2006 kirjalike selgituste kohta). Sotsiaalmaksu ja maamaksu intresside võlg (Riigikohtu otsuse p-d 12, 13). Vabariigi Valitsuse 03.07.1997 korraldusega nr 496-k kustutati Jõgeva Riigimajandi maksuvõlg 19 864 730 krooni ulatuses, sh käibemaksu intressi 4 069 607 krooni, ettevõtte tulumaksu intressi 399 266 krooni, sotsiaalmaksu sotsiaalkindlustuse intressi 2 549 657 krooni ja sotsiaalmaksu ravikindlustuse intressi 1 316 106 krooni ulatuses. Käibemaksu ja tulumaksu intresside kustutamine kajastub Jõgeva Riigimajandi isikukontoridadel. Sotsiaalmaksu saldod anti Maksuametile üle seisuga 31.12.
  17. Vastustajal ei ole põhjust kahelda, et Sotsiaalministeerium ja Haigekassa sotsiaalmaksu maksuhalduritena täitsid valitsuse korralduse sotsiaalmaksu intresside kustutamise kohta
  18. a juulis. Tulenevalt asjaolust, et AS P võttis kogu Jõgeva Riigimajandil olemasoleva intressivõla sama aasta augustis üle, ei olnud vastavasisulisi vastuväiteid ka AS-l P . Sotsiaalmaksu intressi ülevõtmine kajastub AS P isikukontoridadel. Jõgeva Riigimajandi maamaksuvõlga ja maamaksu intressi valitsus ei kustutanud, järelikult võttis AS P maamaksu intressivõla üle täielikult, taotledes hiljem selle tasumise ajatamist. Seega puudub vastuolu valitsuse korralduse ja Maksuameti 10.03.1998 otsusega kinnitatud võlgade tasumise ajakava vahel põhjusel, et viimane dokument sisaldab ka maamaksu intressi. Maamaksu intressi ülevõtmine kajastub Jõgeva Riigimajandi ja AS P isikukontoridadel. Jõgeva Riigimajandi intressivõlgade ülevõtmist AS P poolt tõendavad 28.08.1997 sõlmitud Jõgeva Riigimajandi varade ostu-müügileping, AS P
  19. a majandusaasta aruanne ja Maksuameti 10.03.1998 otsus nr
  20. 5 AS P teadlikkus talle üle antud Jõgeva Riigimajandi intressivõlgadest, Rahandusministeeriumi seletuskiri, Jõgeva Riigimajandi varade ostu-müügileping (Riigikohtu otsuse p-d 14, 15, 16). AS P ja Eesti Erastamisagentuuri vahel 28.08.1997 sõlmitud Jõgeva Riigimajandi vara ostumüügilepingu punkti 1.3 kohaselt on ostja, AS P , hoolikalt tutvunud varaga, Eesti Vabariigi seadustega ja õigusaktidega ning nendega seotud õiguslike tingimustega. Ostja astub lepingusse, tuginedes omapoolsetele uuringutele, mitte lootes ainult teiselt osapoolelt saadud informatsiooni täpsusele ja täielikkusele. Lepingu punkti 4.4 kohaselt võtab AS P üle kõik Jõgeva Riigimajandi kohustused. Kaebaja esitatud erastamislepingu lisad (põhivahendite nimekiri ja lepingute nimekiri, lepingusumma järelmaksu graafik) ei saa ega pea sisaldama andmeid ülevõetud intressivõlgade kohta, seega ei ole need asjakohased. Jõgeva Riigimajandi bilanss seisuga 31.12.1997 tõendab, et seisuga 31.12.1996 oli Jõgeva Riigimajandil maksuvõlg, seisuga 31.12.1997 oli maksuvõlg
  21. Bilansi andmed kajastavad maksuvõla muutumist, arvestades, et erastamisleping sõlmiti
  22. a juulis, Vabariigi Valitsus kustutas osaliselt Jõgeva Riigimajandi maksuvõlad ning augustis võttis maksuvõlgade kustutamata osa üle AS P . Kaebaja ei ole selgitanud, missuguseid asja otsustamise seisukohast olulisi andmeid sisaldab esitatud dokument pealkirjaga “Raamatupidamisbilanss
  23. märts 1997” veergude jaotustega “aasta alguseks” ja “aasta lõpuks”. Halduskohtu otsuses seda tõendit ei hinnata. Seega AS P oli või pidi olema lepingu sõlmimisel teadlik, et Jõgeva Riigimajandil on maksuvõlg, sh intressivõlg. Seda, et AS P oli talle üleantud intressivõlgadest teadlik, tõendab tema
  24. a majandusaasta aruanne, mille tegevusaruandes märgitakse järgmist: “AS P
  25. aasta põhitegevuseks oli põllumajandussaaduste tootmine ning müük. Majandustegevus algas
  26. septembrist 1997 pärast Jõgeva Riigimajandi varade ostmist Erastamisagentuurilt. Koos varadega osteti ka Jõgeva Riigimajandi riigimaksude võlad kokku 3 985 313 krooni, millest aasta jooksul tasuti 1 244 147 krooni ja aasta lõpuks jäi maksuvõlgadesse 2 741 166 krooni, mille tasumine on maksuametile graafikuga ajatatud.” AS P teadlikkust maksuvõlgade üleandmisest tõendab ka Maksuameti 10.03.1998 otsus nr 29, millega maksuhaldur ajatas AS P taotlusel maksuvõlgade summas 2 741 166 krooni, sh intressivõlgade summas 2 023 316 krooni, tasumise. Asjaolu, et AS P võttis intressivõlad üle teadlikult ja tahtlikult, on tõendatud ka intressivõlgade tasumisega AS P poolt nii enne kui pärast intressivõlgade tasumise ajatamist. Asjas ei ole olulise tähtsusega Rahandusministeeriumi 01.07.1997 seletuskirja vead või mitmetimõistetavus. Jõgeva Riigimajandi maksuvõlad, sh intressivõlad kustutati Vabariigi Valitsuse 03.07.1997 korraldusega nr 496-k konkreetsete summadena seisuga 01.03.
  27. Kustutati kõik 01.03.1997 arvestatud intressid. Maksusummade kustutamise hetkest lõppes ka nendelt summadelt intressi arvestamine. Vastustaja on korralduse täitnud. Ei ole põhjust kahelda, et korralduse on täitnud ka teised maksuhaldurid. Maksuhalduril ei olnud
  28. aastal ega ole ka praegu õigust intresside kustutamiseks põhjusel, et korralduse seletuskirjas võib olla ebatäpsusi. Tagastusnõude aegumine (Riigikohtu otsuse p 18). Intresside tagastusnõude tunnustele vastava kirja saatis AS P maksuhaldurile 18.12.2003, seega intresside enammaksetena saab tagasi nõuda maksuhaldurile pärast 18.12.2000 õigusliku aluseta tasutud intresse. Kuna aga AS P oli kohustatud intresse tasuma ja tagastusnõue on põhjendamatu, ei ole tasutud intresside summa jaotamine lähtuvalt tagastusnõude esitamise ajast vaidluse lahendamise seisukohast oluline. 6
  29. AS P taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse täiendamist põhjendustega ja kohtukulude jaotuse muutmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rahuldas halduskohus kaebuse eelkõige põhjusel, et maksuhalduri intressinõude olemasolu ei ole tõendatud. Samas ei andnud kohus hinnangut teistele kaebaja väidetele, mis võinuks samuti olla aluseks kaebuse rahuldamisele. Apellant palub ringkonnakohtul täiendada halduskohtu otsuse motiive ja anda hinnang järgmistele kaebaja peamistele väidetele tagastusnõude rahuldamise osas. Kaebaja leiab, et tema tagastusnõue tuleb täita, kuna: Vabariigi Valitsus kustutas vaidlusaluse Jõgeva Riigimajandi intressivõla (Vabariigi Valitsuse 30.07.1997 korralduse nr 496-k vaidlus); Kui asuda seisukohale, et võlga ei kustutatud, siis ei läinud see siiski üle kaebajale (28.08.1997 erastamislepingu vaidlus). Lisaks palub apellant mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja täiendavalt riigilõivu summas 5000 krooni, mille kaebaja tasus Tartu Halduskohtu 10.03.2005 otsuse vaidlustamisel.
  30. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb AS P apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb AS P apellatsioonkaebuse kohtuotsuse põhjenduste täiendamiseks rahuldamata ja kohtuotsuse selles osas muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole vaidluse esemeks intressinõude olemasolu, vaid intressi enammakse olemasolu ja tagastusnõude põhjendatus. Vabariigi Valitsus kustutas 30.07.1997 korraldusega nr 496-k Jõgeva Riigimajandi intressivõlad osaliselt, ülejäänud osas läksid need üle AS-le P , kes intressivõlad tasus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  31. ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  32. aprilli 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebustes esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu lahendi tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebused on selles osas põhjendamatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et vastustaja poolt ei ole esitatud kõiki vajalikke andmeid, mis võimaldaksid kontrollida tagastusnõude põhjendatust. Riigikohus on otsuses leidnud, et käibemaksu intressi ja tulumaksu intressi osas nähtub isikukontoridadelt, et intressivõlga on nende maksude puhul kustutatud osaliselt. Toimikus puuduvad andmed sotsiaalmaksu intressi kohta. Seega puudub selles osas võimalus võtta halduskohtul seisukohta. Vaatamata korduvatele pöördumistele vastustaja poole ei esitatud neid dokumente ka asja teistkordsel arutamisel. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et Riigikohtu lahendist nähtuvalt on vajalik selgeks teha, millal ja millises ulatuses AS P tegelikult intressivõlga tasus ja millises osas on tagastusnõue aegunud. Vastustaja vaatamata korduvatele ettepanekutele selliseid andmeid ei esitanud. Ringkonnakohus ei nõustu Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses esitatud väitega nagu saaks asja lahendada Vabariigi Valitsuse
  33. juuli 1997 korralduse nr 496-k ja
  34. juuli 1997 seletuskirja abil. Valitsuse korraldusest nähtub küll see, millises ulatuses Jõgeva Riigimajandi võlga kustutati, kuid sellest ei nähtu, kui suured olid võlad ja millises osas need jäeti kustutamata. Sotsiaalmaksu intresside osas ei tulene see ka isikukontoridadest. 7 Riigikohus on asunud järeldusele, et ajatamine ei tähenda maksuvõla siduvalt kindaksmääramist ega ka maksuvõla tunnistamist võlgniku poolt. Võimalik on ajatada ka vaidlustatud maksuvõlga. Seega ei saa olla siduvaks tõendiks ka Maksuameti
  35. märtsi 1998 otsus nr
  36. Ringkonnakohus ei nõustu AS P apellatsioonkaebuse väitega selles, et tasutud intressi summa kindlaksmääramine lähtuvalt tagastusnõude esitamise ajast ei ole vaidluse lahendamise seisukohast oluline. Selline jaotus ei ole oluline ainult sellel juhul, kui tagastusnõue on põhjendamatu. Kuna halduskohus esitatud dokumentide põhjal ei saanud teha otsustust, kas tagastusnõue on põhjendamatu, siis on oluline, kui palju intresse on tasutud enne
  37. detsembrit 2000 ja palju enne seda. Ringkonnakohus ei nõustu ka AS P apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega. Ringkonnakohtul puudub olemasolevate dokumentide põhjal alus asuda seisukohale, et Vabariigi Valitsus oma
  38. juuli 1997 korraldusega nr 496-k kustutas kõik Jõgeva riigimajandi intressivõlad. Puuduvad dokumendid Jõgeva Riigimajandil olnud intressivõlgade summa üle, mis annaks alust otsustada, kas intressivõlad kustutati täies ulatuses või mitte. Samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik asuda seisukohale, et võlad ei läinud üle kaebajale. Ka selles osas puuduvad asjas tõendid, mis annaksid alust selliseks väiteks. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud apellantide endi kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 8 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.