3-07-1947/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 27.novembril

1. a Tallinnas Haldusasja number 3-07-1947 Haldusasi K.S.i kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti kohustamiseks 26.11.2006.a. väljastatud välismaalase passi nr V1093007 kehtetuks tunnnistamiseks ja uue passi väljastamiseks Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja: K.S., Vastustaja: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Liisa Surva RESOLUTSIOON Jätta HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule. I ASJAOLUD
2. 28.12.2005 esitas K.S. Kodakondsus- ja Migratsiooniametile )KMA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse VMS) § 12 lg 1 p 1 alusel ja välismaalase passi taotluse. 13.10.2006 otsusega pikendas KMA K.S.i tähtajalist elamisluba ja väljastas temale välismaalase passi kui India kodanikule. 2.Välismaalase passi väljastamise otsusele esitas K.S. 06.12.2006 vaide, mis jäeti KMA 07.02.2007 vaideotsusega rahuldamata, misjärel K.S. pöördus kaebusega halduskohtusse. 1 II KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUS
3. Kaebuse esitaja taotleb KMA kohustamist tunnistada kehtetuks temale 26.11.2006.a. väljastatud välismaalase pass nr V1093007 ja väljastada kaebuse esitajale uus pass. 4.Kaebuse esitaja leiab, et temale väljastatud passis on vääralt märgitud, et ta on India kodanik, kuivõrd tegelikult on ta kodakondsuseta isik. 5.Kaebuse väitel loobus K.S. India kodakondsusest juba 1999.a. Kaebuse kohaselt on K.S. esitanud KMA-le korduvalt India Vabariigi Helsingi Suursaatkonna poolt väljastatud tõendid, mis kinnitavad India kodakondsusest 1999.a. loobumist. 6.Samuti märgib kaebuse esitaja, et nimetatud saatkonna poolt on temale korduvalt väljastatud viisad India külastamiseks. KMA-le on kaebuse esitaja esitanud oma endiste välismaalase passide koopiad koos India viisadega, mis kinnitavad, et kaebuse esitajal puudub India kodakondsus, vastasel korral ehk kui kaebuse esitaja oleks India kodanikuks , puudunuks tal oma kodakondsusjärgsesse riiki sisenemiseks vajadus viisa taotlemiseks. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7.KMA vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja väitel sisaldab K.S.ile väljastatud välismaalase pass tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetluse käigus tuvastatud andmeid. K.S. ei ole tõendanud, et ta on loobunud India kodakondsusest, mistõttu puudub alus temale väljastatud välismaalase passi kehtetuks tunnistamiseks. 8.KMA palus 27.01.207 kaebuse esitajal esitada India pädeva ametiasutuse dokumendi, mis tõendab tema India kodakondsusest vabastamist. K.S. esitas 10.02.2006 ja 13.02.2006 India Vabariigi Helsingi Suursaatkonna poolt väljastatud tõendid. Neist esimese tõendi kohaselt vabastatakse K.S. India kodakondsusest peale Eesti kodakondsuse omandamist. Viimasena nimetatud tõendi kohaselt on K.S. soovinud loobuda India kodakondsusest 1999.a. põhjusel, et ta taotleb Eesti kodakondsust. Seega India Vabariigi Helsingi Suursaatkond ei ole väljastanud tõendit, mis kinnitaks, et K.S. on kodakondsuseta isik, vaid on väljastanud tingimusliku tõendi, kus India Vabariigi kodakondsusest vabastamise eelduseks on Eesti kodakondsuse saamine. Nimetatud tõenditest lähtuvalt ja arvestades, et K.S. ei ole omandanud Eesti kodakondsust ega esitanud ka sooviavaldust Eesti kodakondsuse saamiseks leidis KMA, et K.S. on India kodanik. 9.K.S.i välismaalase passi kantud viisad Indiasse sisenemiseks ei tõenda, et K.S. on määratlemata kodakondsusega isikuks. 10.Lisaks selgitab KMA, et ta on pöördunud India Vabariigi Helsingi Suursaatkonna poole 13.06.2006 ja 31.07.2006 ning palunud teatada, millal K.S. on India kodakondsusest vabastatud. Järelpärimisele vastuseks teatas India Vabariigi Helsingi Suursaatkond 23.10.2006.a, et K.S. teavitas saatkonda 2006.a. veebruaris, et ta on saanud KMA-lt kinnituse Eesti kodakondsuse saamiseks ning soovib India kodakondsusest loobuda. Samas oli kaebuse esitaja lisaks nimetatud teatisele esitanud India Vabariigi Helsingi Suursaatkonnale avalduse, mille kohaselt loobus ta India kodakondsusest juba 29.09.1999.a. ning see avaldus edastati KMA-le 13.02.2006.a. Ka märgib vastustaja, et India Vabariigi Helsingi Suursaatkonna esindaja hinnangul on K.S.ile võimalik väljastada välismaalase pass vastavalt Eestis kehtivatele seadustele. 2 11.Lisaks on KMA selgitanud, et ta on pöördunud Keskkriminaalpolitsei Kriminaalteabe osakonna poole palvega edastada Interpoli India büroole päring , täpsustamaks K.S.i India kodakondsusesse kuulumise asjaolusid , ent vaatamata korduvkirjadele ei ole päringule seiniajani vastatud. 12.Ülaltoodust tulenevalt on KMA seisukohal, et kuna ei ole tõendatud K.S.i vabastamine India kodakondsusest, puudub KMA-l võimalus kaebuse esitajat dokumenteerida määratlemata kodakondsusega isikuna . IV KOHTU PÕHJENDUSED 13.Riigikohtu halduskolleegium rõhutas 06.03.2001 kohtuasjas nr 3-3-1-2-01 Vastavalt HKMS § 6 lg. 2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 1 lg 1 sätestab, et käesolev seadus kehtestab dokumendikohustuse ja reguleerib Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist. Sama seaduse § 2 lg 2 p 5 kohaselt on ITDS alusel välja antavaks dokumendiks ka välismaalase pass. ITDS § 15 lg 4 p 3 kohaselt annab välismaalase passi välja ja tunnistab kehtetuks Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, § 13 lg 1 p 3 sätestab, et dokument tunnistatakse kehtetuks muu hulgas juhul, kui dokumendis sisalduvad andmed on ebaõiged Eeltoodud sätetest tulenevalt on KMA haldusorganiks, kellel on välismaalase passi kehtetuks tunnistamise õigus. Samuti järeldub eeltoodust, et üheks dokumendi kehtetuks tunnistamise aluseks on selles sisalduvate andmete ebaõigsus. Käesolevas haldusasjas on poolte vahel vaidlus tekkinud selle üle, kas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) on kaebuse esitajale väljastatud välismaalase passi kandnud õiged andmed tema kodakondsuse kohta või mitte ehk teisisõnu kas antud juhul esineb alus nimetatud dokumendi KMA poolt kehtetuks tunnistamiseks.
4. ITDS § 27 lg 1 kohaselt antakse välismaalase pass välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. Vabariigi Valitsuse 26.11.2002.a. määruse nr 361 “Isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad .Isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotlemine “ § 2 näeb ette, et isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotleja esitab vormikohase taotluse millele on lisatud määruses sätestatud dokumendid. Sama määruse § 13 kohaselt on välismaalase passi väljaandmise taotlusele lisatavateks dokumentideks kodakondsuseta isikuks tunnistamist tõendava dokumendi, kui taotleja on tunnistatud kodakondsuseta isikuks (lg 1 p 1 ) ja kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusoleku taotlejale passi väljaandmiseks, kui taotleja on välisriigi kodanik (lg 1 p 2) või lõike 1 punktis 2 nimetatud 3 nõusoleku asemel kirjalik kinnitus selle kohta, et isikul ei ole võimalik saada kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolekut, näidates ära selle põhjuse (lg 2). 15.Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt märkis K.S. 28.12.2005.a. elamisloa pikendamise ja välismaalase passi taotluses , et ta on määratlemata kodakondusega isikuks ( tl 24). K.S.i taotluse menetlemist kajastavate dokumentide hulgas on K.S.i 29.09.1999.a. India Suursaatkonnale Helsingis esitatud avaldus blanketil, mis kannab pealkirja ” Mõne teise riigi kodakondsusesse kuuluva India kodaniku kodakondsusest loobumise kohta vastavalt 1955.a. kodakondsusseaduse 8.osale” ( tl 32-33). Nimetatud avalduses teavitab K.S. India Suursaatkonda sellest, et ta on Eesti kodanik ning et selle avaldusega loobub ta India kodakondsusest. Kohus nõustub vastustajaga selles, et nimetatud dokument kinnitab küll kaebuse esitaja poolt oma soovi India kodakondsusest loobumiseks avaldamist ja esitamist, ent ei ole Vabariigi Valitsuse eespoolnimetatud 26.11.2002.a. määruse nr 361 § 13 lg 1 punktis 1 nimetatud kodakondsuseta isikuks tunnistamist tõendavaks dokumendiks. Seega on iseenesest kaebuse esitaja väide India kodakondsusest loobumise avaldamisest 1999.a. õige, ehkki selles avalduses olev kinnitus Eesti kodanikuks olemisest ei vastanud avalduse esitamise ajal ning ei vasta ka käesoleval ajal tegelikkusele, ent ainuüksi India kodakondsusest loobumise avaldus ei tõenda kaebuse esitaja kodakondsuseta isikuks tunnistamist.
5. 27.01.2006 kirjaga nr 15.3-09/4439 ( tl 38-38 pöördel) ja 30.05.2006 kirjaga nr 15.309/19799-2 on KMA kaebuse esitajat teavitanud sellest, et esitatud avaldus India kodakondsusest loobumise kohta ei asenda nõutavat India Vabariigi pädeva ametiasutuse poolt väljastatud dokumenti kaebuse esitaja India kodakondsusest vabastamise kohta. Kaebuse esitaja on täiendavalt esitanud KMA-le 10.02.2006 ja 13.02.2006 India Vabariigi Suursaatkonna Helsingis väljastatud tõendid nr HLK/cons/551/1/98 ( tl 39-40). Märgitud tõenditest viimatinimetatu kinnitab, et vastavalt K.S.i avaldatule on ta soovinud loobuda India kodakondsusest 29.09.1999.a., samuti on teavitatud KMA-d sellest, et hetkel ei ole K.S.il India passi. 10.02.2006.a. tõendist nähtuvalt vabastatakse K.S. India kodakondsusest peale Eesti kodakondsuse omandamist. Samuti nähtub K.S.i taotluse menetlemist kajastavatest dokumentidest, et K.S.i kodakondsuse asjaolude selgitamiseks on KMA pöördunud India Vabariigi Helsingi Saatkonna poole 13.06.2006 ( tl 46-47) ja 31.07.2006 ( tl 49-50) ning palunud teatada, kas ja millal K.S. on India kodakondsusest vabastatud. 31.07.2006 pöördumisele 08.08.2006 antud vastuses on märgitud kaebuse esitajale tema enda avalduse alusel alusel väljastatud tõendit, mida kohus on nimetanud eespool. Ka nähtub asja materjalidest, et vastuseks KMA 11.10.2006 esitatud järelpärimisele India Vabariigi Helsingi Suursaatkonnale teatas saatkond sellest, et lisaks 1999.a. esitatud avaldusele teavitas K.S. saatkonda 2006.a. veebruaris, et ta on saanud KMAlt kinnituse Eesti kodakondsuse saamiseks ning soovib India kodakondsusest loobuda.
6. Ülalkirjeldatud dokumentidest nähtuvalt on K.S. avaldanud 1999.a. soovi India kodakondsusest loobumiseks ning on selle sidunud Eesti kodakondsuse omandamisega, samuti on kaebuse esitaja 2006.a. veebruaris India Vabariigi Helsingi Suursaatkonnale India kodakondsusest loobumise soovist teatades väitnud Eesti kodakondsuse saamist. Vaidlust ei ole selles, et Eesti kodanikuks saamise kohta kaebuse esitaja käesoleva ajani sooviavaldust esitanud ei ole ning K.S. Eesti kodanikuks ei ole. Ühestki haldusmenetluses kogutud ja kohtule esitatud eespoolnimetatud dokumendist ei järeldu, et kaebuse esitaja on India kodakondsusest vabastatud. KMA on asjas kogutud tõendeid hinnates õigesti järeldanud, et dokumendid, milles märgitu kohaselt vabastatakse kaebuse esitaja India kodakondsusest peale Eesti kodakondsuse omandamist, ei kinnita kaebuse esitaja India kodakondsusest vabastamist. 4
7. India kodakondsusest vabastamist ei kinnita ka KMA-le 09.04.2007 esitatud Indiast väljastatud tõend ( tl 60), milles kaebuse esitaja veelkord deklareerib, et tal ei ole India passi ning ta on loobunud India kodakondsusest 29.09.1999.a. KMA järeldust K.S.i India kodanikuks olemisest ei lükka ümber ka kaebuse esitaja poolt KMA-le esitatud oma endiste välismaalase passide koopiad koos India viisadega. KMA on põhjendatult leidnud, et isiku, kellel puudus kodakondsusjärgsesse riiki sisenemiseks India kodaniku pass, reisidokumenti, milleks oli Eestis väljastatud välismaalase pass, India viisade kandmine ei tõenda määratlemata kodakondsusega isikuks olemist . 19.Kohtu hinnangul on KMA õigesti hinnanud kogutud tõendeid ning on põhjendatult asunud seisukohale, et K.S. on India kodanik. 11.10.2006 esitas KMA India Vabariigi Helsingi Suursaatkonnale järelpärimise ning palus nõusolekut K.S.ile välismaalase passi väljastamiseks KMA-s menetluse käigus kogutud andmetele tuginevalt . India Saatkonna 23.10.2006.a vastuses pöördumisele leidis saatkond muu hulgas, et K.S.ile on välismaalase pass võimalik väljastada Eestis kehtivate seaduste alusel. Seega on kodakondsusjärgse riigi pädev ametiasutus andnud nõusoleku taotlejale kui välisriigi kodanikule passi väljaandmiseks , ent ei ole kinnitanud kaebuse esitaja India kodakondsusest vabastamist . Eespooltoodust tulenevalt on K.S.ile väljastatud välismaalase passi KMA kooskõlas tuvastatud asjaoludega ja kogutud tõenditega õigesti märkinud, et tegemist on India kodanikuga ning vastupidist kinnitavaid tõendeid KMA-le ega ka kohtumenetluses esitatud ei ole. Kohus kordab siinkohal veel, et kaebuse esitaja ei ole esitanud KMA-le dokumenti, mis kinnitaks, et teda on India kodakondsusest vabastatud ning sellist järeldust ei võimalda teha ka India Vabariigi Helsingi Suursaatkonna poolt väljastatud tõendid, mis seostavad kaebuse esitaja India kodakondsusest vabastamise Eesti kodakondsuse omandamisega, mida käesoleva ajani aset leidnud ei ole. Järelikult on kaebuse väited määratlemata kodakondsusega isikuks olemisest paljasõnalised ja tõendamata ehk teisisõnu on tõendamata K.S.ile väljastatud välismaalase passi tema kodakondsuse kohta kantud andmete ebaõigsus. Ülaltoodust tulenevalt ja kooskõlas ITDS § 13 lg 1 p 3 puudub KMA-l alus kaebuse esitajale 26.11.2006.a. väljastatud välismaalase passi nr V1093007 kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu nimetatud nõude osas kohustamiskaebus rahuldamisele ei kuulu. Järelikult ei kuulu rahuldamisele ka eelnevalt nimetatud nõudest tulenev nõue KMA kohustamiseks kaebuse esitajale uue passi väljastamiseks. V MENETLUSKULUD
8. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi (kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtaja jooksul) kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Käesolev otsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud ning seega menetluskulude jagamise küsimust ei tõusetu. Kohtunik Lea Kuuse 5 6