← Eesti

3-06-2208/20

3-06-2208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2007 Tartu Haldusasja number 3-06-2208 Haldusasi Jaanus J.S. kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 06.10.2006 maksuotsuse nr 12-3/451 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. mai 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaanus J.S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. september 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) –J.S. , esindaja Ivo Raudjärv RESOLUTSIOON Vastustaja (haldusorgan) – Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus, esindaja Karin Kask Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
  4. mai 2007 otsus osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 06.10.2006 maksuotsus nr 12-3/451 osaliselt ja vähendada J.S. maksustamisperioodide 2003 - 2004 eest täiendavalt tasumisele määratud tulumaksu 72 035 krooni (seitsekümmend kaks tuhat kolmkümmend viis krooni) võrra. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu
  5. mai 2007 otsus muutmata. Välja mõista Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt J.S. kasuks menetluskulud 4278 krooni (neli tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa krooni). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates
  6. oktoobrist
  7. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS
  8. J.S. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 06.10.2006 maksuotsuse nr 12-3/451 osaliselt, s. o 95 417 krooni tulumaksu määramise osas. Maksuhaldur kontrollis J.S. poolt maksustamisperioodidel 2003 ja 2004 tulumaksu tasumise õigsust. Kontrollimise käigus selgus, et J.S. on saanud kontrollitaval perioodil lisaks deklareeritule täiendavat tulu korterite müügist ja üürimisest ning füüsilistele isikutele antud laenudelt saadud intressidest kokku summas 696 963 krooni, millelt on jätnud tulumaksu 178 092 krooni arvestamata, deklareerimata ja tasumata. 04.08.2006 esitas J.S. kontrollaktile eriarvamuse. 06.10.2006 tegi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus maksuotsuse nr 12-3/451, millega kohustas J.S. i tasuma maksustamisperioodide 2003 - 2004 eest tulumaksu summas 178 092 krooni. Kaebaja vaidlustas oma kaebuses peaaegu eranditult sularahas tasutud üürimaksed, väites, et tegemist on kommunaalmaksetega. Kaebaja väidete kohaselt ei ole ta saanud intressitulu ei Igor Davõdovilt ega Sulev Hussarilt. Kaebuse esitaja ei nõustu ka korteri Riia 21-1 müügist saadud tulu maksustamisega, väites, et korter Riia 21-1 oli tema peamine elukoht. Kuna kaebaja kasutas Riia 21-1 oma elukohana, siis on tal tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 25 lg 1 kohaselt õigus maha arvata selle eluaseme soetamiseks võetud liisingu intressid summas 2959.32 krooni.
  9. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ja põhjendatud. Reeglina on sularahas maksete puhul tegemist üürimaksega, mille kohta on suurem osa üürnikke andnud seletuse, et selle tasumine toimus sularahas ning selle tasumist kinnitavad ka maksuhaldurile esitatud üürilepingute tingimused. Maksuhaldur, võttes arvesse A. Rattaseppa ja I. Davõdovi seletusi, asus seisukohale, et I. Davõdov võttis J.S. lt laenu 60 000 krooni, makstes tagasi 90 400 krooni, seega tuleb vahet käsitleda laenu eest makstud intressina. Ka S. Hussar sai J.S. lt laenu summas 60 000 krooni, tagasi maksis aga 88 000 krooni, seega tuleb tegelikult antud laenusumma vahet käsitleda intressina. J.S. tegelik ja peamine elukoht aastal 2004 oli Pikk 9212, millise aadressi on ta teatanud oma elukohana erinevate ajavahemikus 1999 - 2005 tehtud tehingute sooritamisel AS-ile Hansapank, samuti on ta tasunud regulaarselt kommunaalmakseid eelnimetatud elamispinna eest. Kuna J.S. ei ole kasutanud 2004 korterit Riia 21-1 oma peamise elukohana, siis puudub tal õigus nimetatud korteri soetamisel tasutud intresse oma maksustatavast tulust maha arvata. HALDUSKOHTU LAHEND
  10. Tartu Halduskohus jättis
  11. mai 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. 2 Otsuse kohaselt on õige vastustaja seisukoht, et kaebaja on põhjendamatult käsitlenud 2003 ja 2004 üüritulusid eraldi. Kohus hindas vaidlustatud üüritulusid isikute kaupa alljärgnevalt: 1) Angela Oksar – kaebaja vaidlustab üürimaksete tasumise A. Oksari poolt jaanuaris-veebruaris
  12. Üürisuhte olemasolu ja üürimaksete tasumine on tõendatud A. Oksari seletustega ja tema pangakonto väljavõttega, samuti on tõendatud asjaolu, et märtsis 2003 tasus A. Oksar üüri J. J.S. pangakontole ja ta on KÜ Tiigi 6 arvele tasunud ka veebruari kommunaalmaksed; 2) Kristi Tamm – kaebaja väitel ei ole K. Tamm tasunud aprillis J.S. le üüri 500 krooni, vaid see on kommunaalmakse. Kuna J.S. pangakontolt ei nähtu, et K. Tamme poolt tehtud makse oleks otseselt seotud K. Tamme kasutuses olnud korteri eest kommunaalmaksete tasumisega ja J.S. on tasunud kommunaalmakset korteri Tiigi 6-316 eest aprillis 241.60 krooni, siis ei olnud J.S. l õigus sellist summat oma maksustatava tulu hulka mitte arvestada; 3) Victorija Popova – kaebaja väitel ei ole V. Popova tasunud septembris 2003 üüri 1200 krooni, vaid on tasunud käsiraha, mis on talle hiljem tagastatud. Õige on vastustaja seisukoht, et lepingu sõlmimisel tasutav käsiraha ei kuulu tagastamisele, vaid see tasaarvestatakse lepinguliste kohustustega, seega ei ole J.S. väide käsiraha tagastamise kohta põhjendatud. Paljasõnalised on ka J.S. väited selle kohta, et tegelikkuses oli tegemist tagatisrahaga, kuna tagatisraha puhul on võlaõigusseaduses sätestatud selle hoiunõuded, samuti intressi maksmise kohustus, mida aga J.S. järginud ei ole. Maksuhaldur on hinnanud teisi kogutud tõendeid - V. Popova seletust ja tema poolt esitatud üürilepingut kogumis ja asunud õigesti seisukohale, et antud juhul oli tegemist J.S. üürituluga; 4) Priit Pikner – kaebaja väitel ei ole P. Pikner tasunud 2003 detsembris kaebajale sularahas 1500 krooni. Üüriraha tasumist tõendab P. Pikneri enda seletus ja kaebaja enda vastavasisuline kirjalik kinnitus nendevahelisel üürilepingul: „tasutud 1500.19.12.2003“; 5) Ago Kaasik – antud juhul ei vaidlusta kaebaja üürisuhte olemasolu tema ja A. Kaasiku vahel, vaid arvab, et kommunaalmaksete osa tuleb üüritulust maha arvata. Kaebaja taoline seisukoht on ebaõige, sest J.S. ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, kes võib oma tuludest tehtud kulud maha arvata, seega tuleb summa arvata kaebaja maksustatava tulu hulka; 6) Kadi Liiker ja Elina Lillemets – üürisid koos korterit kaebaja väitel tema alaealiselt tütrelt Carina Sutilt. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid tõendavad, et korter, mille üüriraha laekus Carina J.S. arvele, ei kuulunud talle, vaid tegelik üürileandja oli J.S. , kellega üürnikel oli sõlmitud üürileping. Üürnikud kinnitavad oma seletustes, et J.S. keelas neil tema kontole raha kanda, mistõttu nad kandsid üürisumma C. J.S. pangakontole. Kogutud tõenditest nähtuvalt oli üürileandja J.S. , seega on eelnimetatud üüritulud J.S. maksustatavad tulud; 7) Sille Paulus – kaebaja väitel S. Paulus maksuotsuses märgitud summat talle tasunud ei ole, tegemist oli C. J.S. üürituluga, kuna üürileping oli sõlmitud C. J.S. ja S. Pauluse vahel. Maksuhalduri kogutud tõenditest nähtuvalt ei saanud C. S. välja üürida korterit Tammsaare 5-24, sest korter kuulus tema isale J.S. le, samuti puudub dokumentides märge selle kohta, et J.S. tegutses C. J.S. seadusliku esindajana. S. Pauluse poolt maksuotsuses näidatud summade tasumist tõendab S. Pauluse poolt 17.01.2006 antud seletus, milles ta kirjeldab põhjalikult Tammsaare 5-24 asuva korteri üürimise üksikasju, samuti asjaolu, et S. Paulus on teinud politseile avalduse kriminaalasja alustamiseks J.S. suhtes seoses üüritavast korterist asjade kadumisega; 8) Katrin Lankots ja Joonas Raivet – üürisid korterit aadressil Lootuse 25-14, mis kaebaja väitel kuulus J.S. emale Valve Hirmatile ja kes sai väidetavalt ka eelnimetatud korteri üürimisest tulu. Maksuhalduri poolt kogutud tõenditest nähtuvalt sõlmisid nii K. Lankots 3 kui J. Raivet üürilepingu J.S. ga. Mõlemad üürnikud on kinnitanud oma seletustes, et esimesed üürimaksed tasusid nad 2004 septembris 2000 krooni ja 2004 märtsis 1900 krooni vastavalt sõlmitud üürilepingutele sularahas J.S. le. Maksuhaldurile ei ole J.S. ega V. Hirmat esitanud ühtegi Lootuse 25-14 üürile andmist tõendavat lepingut, kuigi üürnikud kinnitavad kirjalike lepingute olemasolu ja, et üürileandjaks oli J.S. . Kaebaja ei ole ei kontrolli käigus ega eriarvamuses esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et üüritulusid sai Lootuse 25-14 korteri üürimisest tema ema V. Hirmat. V. Hirmat ei ole kontrollitaval perioodil väidetavalt saadud üüritulu kohta tuludeklaratsioone esitanud, samuti ei kinnita kumbki üürnikust, et nad oleksid sõlminud üürilepingu V. Hirmatiga. Seetõttu on kaebaja väited antud juhul paljasõnalised ja valed ning maksuhalduri järeldused maksuotsuses on õiged; 9) Jaana Orgusaar – kaebaja väitel ei ole J. Orgusaar kordagi tasunud J.S. le üüri. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid kinnitavad, et J. Orgusaar tasus J.S. le 2004 mais sularahas ettemaksena üüri 500 krooni enne lepingu allkirjastamist – tõendatud J.S. enda allkirjaga, samuti tõendavad üüri maksmist J. Orgussaare kirjalikud seletused. Seega on tõendatud J.S. üüritulude saamine; 10) Siiri Kolka – kaebaja väitel ei ole tema pangakontole tehtud igakuulised regulaarsed maksed tema üüritulu. Kogutud tõenditest nähtuvalt kasutas S. Kolka J.S. le kuuluvat korterit asukohaga Riia 93-6 ja tasus selle eest kommunaalmakseid, kuigi oma seletustes väidab, et ei ole J.S. le üüri tasunud. J.S. pangakonto väljavõttest nähtub, et 2004 augustis on S. Kolka teinud talle ülekande summas 1489.70 krooni selgitusega „Riia 93-6 septembri üür miinus 910.30 (arve nr 06.06.2004)“, seega oli S. Kolka üürisumma 2400 krooni miinus maksud ja mida on ka S. Kolka poolt hiljem tasutud. S. Kolka poolt J.S. pangakontole tehtud maksete puhul on tegemist üürimaksetega; 11) Margus Lind – kaebaja ei nõustu maksuhalduriga ühe makse osas, s. o esimese kuu üüri sularahas ettemaksu kohta. Õige on maksuhalduri väide, et kuna üüri ettemaks oli J.S. lepingute puhul tavapärane, siis on M. Linnu antud seletus tõene, seega on M. Linnu poolt sularahas tasutud esimese kuu üüri ettemakse J.S. tulu; 12) Triin Krikk – kaebaja väitel ei tasunud T. Krikk üürimakseid, vaid laenu tagasimakseid. Kuna puudub leping, siis maksuhalduri seisukoht, et antud juhul on tegemist J.S. le makstud üüriga, on tõendatud T. Kriki poolt antud seletusega, milles ta kinnitab, et üüris Tiigi 6-316 korteri J.S. lt ja üürilepinguga. Kaebaja väited, et ta ei ole saanud intressitulu I. Davõdovilt ja S. Hussarilt, ei leidnud kohtus tõendamist, kuna asjas kogutud tõendid ei kinnita seda. Andrus Rattasepa seletusest nähtuvalt andis tegelikult I. Davõdovile laenu J.S. A. Rattasepa vahendusel, mida kinnitab ka I. Davõdovi seletus. Nendest seletustest nähtuvalt võttis I. Davõdov J.S. lt laenu 60 000 krooni, kuid tagasi maksis 90 400 krooni, mistõttu on maksuhalduril õigus seda vahet käsitleda laenu eest makstud intressina. S. Hussari seletustest nähtuvalt sai ta J.S. lt laenu 60 000 krooni, tagasi maksis aga 88 000 krooni. Kuigi laenulepingusse on kirjutatud laenusumma 88 000 krooni, on maksuhaldur, võttes arvesse kogutud tõendid, teinud õige järelduse, et kuna vaatlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal kehtis tsiviilkoodeks, mis ei näinud ette füüsiliste isikute vahelistes laenulepingutes intressi maksmist, siis tegelikult oli J.S. poolt antud laenusumma 60 000 krooni, järelikult tuleb vahesummat 28 000 krooni käsitleda intressina. Halduskohus nõustus maksuhalduri väitega, et J.S. tegelik ja peamine elukoht 2004 oli Pikk 92-12 ning see asjaolu on nii maksumenetluses kui kohtumenetluses kinnitust leidnud. Asjaolul, et J.S. omas ajavahemikul 02.04.2002 - 07.02.2003 sissekirjutust Riia 21-1 aadressil asuvas korteris, ei ole mingit tähtsust, sest vastavalt seadusele tulumaksuga ei maksustata vara võõrandamisest saadud kasu, kui isik võõrandas korteriomandi, mis oli kuni võõrandamiseni kasutusel isiku alalise või peamise elukohana. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest, teatas 4 J.S. oma elukohana Pikk 92-12 erinevate, ajavahemikus 1999-2005 tehtud, tehingute sooritamisel nii AS-ile Hansapank kui ka AS-ile Hansa Liising, samuti nähtub tema pangakonto väljavõttest, et ta tasus Pikk 92-12 elamispinna eest regulaarselt kommunaalmakseid. Kui võtta arvesse asjaolu, et 2004 oli tema sissekirjutus aadressil Rahu 15-228, siis võiks siit järeldada, et tema peamine elukoht oli 2004 Rahu 15-228, kuid antud juhul ei oma see tähtsust. Tunnistaja Merle Suti, kes on J.S. abikaasa aastast 1989, ütluste osas asus kohus seisukohale, et need on subjektiivsed ebausaldusväärsed põhjusel, et tegemist on abikaasadega, kes küll M. J.S. väidete kohaselt aastatel 2003-2004 elasid lahus, kuid käesoleval ajal elavad koos. Ebausutav ja vastuoluline on tunnistaja väide selle kohta, et ta küll teab, et aastatel 2003-2004 elas J.S. enamuse ajast Riia 21 korteris, kuid samas tunnistab, et nad elasid lahus ja kinnitab, et ta ei tea, kas J.S. kuskil mujal elas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  13. J.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  14. aprilli 2007 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole üüri tasumist võimalik lugeda tõendatuks ainult väidetavalt üüri sularahas tasunud isiku suulise kinnitusega, kui dokumenti tasumise kohta ei ole. Ka kommunaalmaksete ning muid tasumisi apellandile ei saa lugeda apellandi üürituluks. Samuti ei saa teistele isikutele tasutud üüri lugeda apellandi tuluks. Kohus on V. Hirmati üüritulude osas jätnud täiesti tähelepanuta viimase poolt esitatud kinnituse, et tegemist on tema üürituludega; 2) on jäetud arvestamata võlanõude müügileping, millega on tõendatud, et apellant ei ole saanud I. Davõdovilt intressitulu 2003 ja 2004 kokku 28 000 krooni. Apellant ostis nõude I. Davõdovi vastu A. Rattasepalt 99 963.55 krooni eest ja selle summa kättesaamist tõendab A. Ratassepa allkiri võlanõude müügilepingul 26.03.
  15. Samuti ei ole apellant saanud S. Hussarilt intressitulu 2003 ja 2004, kokku 15 158 krooni. S. Hussarile antud laenuga seoses on apellant selgitanud, et laenusumma oli 88 000 krooni ja seega ei teinud S. Hussar laenu tagasimakseid suuremas summas kui ta laenu võttis. Kohus on jätnud arvestamata, et laenusumma suurust kinnitab nii laenuleping kui ka notari poolt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu punkt 4.1; 3) on jäetud arvestamata, et apellant ei ole saanud maksustatavat tulu Riia 21-1 Tartu asuva korteri võõrandamisest, kuna kasutas seda kuni võõrandamiseni oma peamise elukohana. Kohus on jätnud tähelepanuta OÜ Grand Kinnisvara ja apellandi vahel sõlmitud teenustasu lepingu (esitatud kohtule 03.05.2007), milles apellandi elukohana on märgitud Riia 21-
  16. Halduskohus peab järelduste tegemisel samaväärseid tõendeid arvestama või vähemalt põhjendama, miks ta loeb mõne tõendi usaldusväärsemaks kui teise. Halduskohus on lugenud ebausaldusväärseks apellandi abikaasa M. J.S. tunnistajana antud seletused eelkõige põhjusel, et need on antud abikaasa poolt. Apellant esitas taotluse veel kahe tunnistaja (Toomas Koort, Tiit Adams) ülekuulamiseks, kes saanuks muuhulgas kinnitada M. J.S. öeldut, kuid kohus jättis tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata.
  17. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.05.2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on J.S. vaidlustanud maksuotsuse üksnes osaliselt, jättes vaidlustamata maksuhalduri poolt määratud maksusumma 82 675 krooni, mis maksuotsusest nähtuvalt oli J.S. poolt saadud üürituluna. Seega on J.S. tunnistanud aastatel 2003 ja 2004 üüritulude deklareerimata jätmist tuludeklaratsioonides; 2) on sularahas üürisummade tasumine J.S. le tõendatud järgnevaga: sularahas tasumist 5 kinnitavad kõik maksuotsuses märgitud üürnikud; üüri sularahas tasumine on võimaldatud ka üürilepingu tingimustega (näit lepingud T. Krikiga ja V. Popovaga). Vastustaja ei pea usutavaks, et J.S. sõlmis üürilepingud, milles nähti ette lepingu kohene lõpetamine, kui üüri ei tasuta, kuid võimaldas siiski üürnikel elada talle kuuluvates korterites mitmeid kuid tasuta – näit A. Oksaril 2 kuud, J. Orgussaarel 6 kuud. S. Pauluse suhtes, kes ka ise tunnistas makseraskusi, on J.S. rakendanud üüri sissenõudmise tagamiseks üürniku asjade kinnipidamisõigust. J.S. on kinnitanud sularahas üüri saamist ka ise – allkiri kinnitusele ettemakse kohta on P. Pikneriga sõlmitud lepingul ja J. Orgusaarega sõlmitud lepingul. Samuti on paljasõnaline väide, et kommunaalmaksete tasumist apellandile ei saa lugeda apellandi üürituluks. Halduskohtu 03.05.2007 istungil asus J.S. seisukohale, et sellise väite esitamisel saab tugineda TuMS § 12 lgle
  18. Nimetatud väitele tugines J.S. üksnes A. Kaasiku ja K. Tamme poolt tehtud maksete puhul. Apellandi esindaja poolt viidatud säte jõustus alles 01.01.
  19. Ebaõige on väide, et teistele isikutele tasutud üüri ei saa lugeda apellandi tuluks. Nimetatud punktis peab apellant silmas K. Liikeri, E. Lillemetsa ja S. Pauluse tasutud üürisummasid, mille puhul ta leiab, et tegemist on J.S. tütre C. J.S. üürituluga. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga, kuna üüritud korterid ei kuulu C. Sutile; K. Liiker, E. Lillemets ja S. Paulus kinnitavad, et üürileandjaks oli J.S. ; C. S. on K. Liikerilt ja E. Lillemetsalt laekunud summad kandnud edasi J.S. ja M. J.S. pangakontodele. Mis puudutab väidet, et korteri üürimisest sai tulu J.S. ema V. Hirmat, siis üürnikud ei ole kinnitanud üürilepingu sõlmimist V. Hirmatiga, nende seletustest nähtuvalt oli lepingutes üürileandjana märgitud J.S. , üürisummad laekusid J.S. pangakontole, ka sularahas üüri tasumine toimus J.S. le. Kohus on tõendeid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et tegemist oli J.S. tuluga; 3) on kohus põhjendatult lugenud intressitulu saamise J.S. poolt tõendatuks. Väidet, et halduskohus oleks pidanud I. Davõdovi, A. Rattasepa ja S. Hussari kohtus üle kuulama, ei pea vastustaja põhjendatuks, kuna kontrolli käigus on nimetatud isikutelt võetud seletused, mis on vastustaja poolt ka kohtule esitatud. A. Rattasepa seletusest nähtuvalt andis tegelikult I. Davõdovile laenu J.S. A. Rattasepa vahendusel, s. t raha I. Davõdovile laenu andmiseks tuli J.S. lt. Seega oli tegelik nõue I. Davõdovi vastu J.S. l, mitte A. Rattasepal. Apellandi seletused ei vasta tõele, kuna J.S. l puudus vajadus omaenda nõuet A. Rattasepalt välja lunastada. A. Rattasepa seletusi laenu andmise kohta tuleb pidada usaldusväärsemaks, kuna tema sõnu kinnitab ka I. Davõdov. A. Rattasepa ja I. Davõdovi seletustest ilmneb, et I. Davõdov võttis J.S. lt laenu 60 000 krooni, kuid tagasi maksis 90 400 krooni, mistõttu tuleb vahet käsitleda laenu eest makstud intressina. Kuna laenulepingus kajastatu oli vastuolus S. Hussari 30.01.2006 laenu kohta antud seletusega, võttis maksuhaldur S. Hussarilt 29.08.2006 täiendava seletuse. S. Hussar kinnitas oma seletuses veelkord, et sai J.S. lt laenu 60 000 krooni, mitte 88 000 krooni, nagu kajastub lepingus. Kuna S. Hussar pidi tegema J.S. le makseid laenu tagastamiseks kokku 88 000 krooni, ei suutnud maksuhaldur tuvastada ühtegi põhjust, miks S. Hussaril oleks olnud põhjust väita, et osa laenusummast oli intress, kui see tegelikult ei olnud. Seega tuleb lepingus märgitud summa ja tegelikult antud laenusumma vahet (88 000 – 60 000 = 28 000 krooni) käsitleda intressina; 4) on ebaõige väide, et apellant kasutas Riia 21-1 korterit kuni võõrandamiseni oma peamise elukohana. Rahvastikuregistri andmetel oli Riia 21-1 korter J.S. elukohana registreeritud ajavahemikul 02.04.2002 - 07.02.2003, aastal 2004 oli tema elukohana registreeritud Rahu 15-
  20. 2004 oli J.S. tegelik elukoht Pikk 92-
  21. Selle aadressi on J.S. teatanud oma elukohana erinevate, aastatel 1999-2005 tehtud, tehingute sooritamisel AS-ile Hansapank, samuti on ta regulaarselt tasunud kommunaalmakseid nimetatud elamispinna eest. P. Põrk, kes elas 02.10.2002 - 14.07.2006 Riia 21-2 korteris, kinnitab, et J.S. ei elanud sellel ajavahemikul Riia 21-1 korteris ning korter oli välja üüritud erinevatele üürnikele. Asjaolu, et võõrandatav korter oli kunagi varem J.S. elukohana registreeritud, ei ole aluseks TMS §-is 15 lg 5 p 1 sätestatud tulumaksuvabastuse kohaldamisele. 6 OÜ-ga Grand Kinnisvara sõlmitud teenustasu lepingus on aadress Riia 21-1 Tartu näidatud J.S. elukohana üksnes tulenevalt lepingu sisust – tegemist on sama korteri võõrandamisega seonduva lepinguga. Kohus on õigesti leidnud, et M. J.S. seletus abikaasa poolt Riia 21-1 korteri kasutamise kohta on vastuoluline. M. S. tunnistas kohtuistungil, et kuna nad ei elanud abikaasaga koos, siis ta ei tea, kas J.S. kuskil mujal (s. t mitte Riia 21-1 korteris) elas, kuid sellist tunnistust ei saa pidada kinnituseks selle kohta, et J.S. kasutas Riia 21-1 korterit oma peamise elukohana. Põhjendamatu on väide, et kohus on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole rahuldanud tema taotlust täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks. Kohtul on õigus hinnata, kas tunnistaja ülekuulamine annab konkreetse asjaolu tõendamisel lisaväärtust ning seega ka otsustada, kas peab vajalikuks menetlusosalise poolt esitatud taotluse rahuldamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osaliselt ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tühistab Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 06.10.2006 maksuotsuse nr 12-3/451 osaliselt ja vähendab J.S. maksustamisperioodide 2003-2004 eest täiendavalt tasumisele määratud tulumaksu 72 035 krooni võrra. Muus osas jätab ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires.
  23. Üüritulu osas apellandi väite kohaselt ei ole üüri tasumist võimalik lugeda tõendatuks ainult väidetavalt üüri sularahas tasunud isiku suulise kinnitusega, kui dokumenti tasumise kohta ei ole. Samas aga ei ole ta apellatsioonkaebuses täpsustanud, kes olid need üürnikud, kes kinnitasid üüri maksmist ainult sularahas ja samuti ei ole apellant märkinud vaidlusalust summat. Nähtuvalt halduskohtule esitatud kaebusest on sularahamakseid otse J.S. le teinud A. Oksar, P. Pikner, J. Orgusaar, M. Lind, S. Paulus ja J. Raivet. Kuna ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maksuotsuses ja kohtuotsuses esitatud vastavate põhjendustega, siis siinkohal kohus ei korda neid kõiki. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maksuhaldur ja halduskohus on õigesti hinnanud selles osas tõendeid kogumis ning asunud seisukohale, et kuigi mõnedel juhtudel on üüri tasumine toimunud sularahas J.S. le ning selle kohta kirjalikku dokumenti ei ole, on siiski nimetatud summade näol tegemist J.S. üürituluga. Sularahas üürisummade tasumist J.S. le kinnitavad kõik maksuotsuses märgitud üürnikud. Samuti on üüri sularahas tasumine võimaldatud üürilepingu tingimustega (näit lepingud T. Krikiga ja V. Popovaga). Usutav ei ole see, et kuigi üüri ei tasutud, võimaldas J.S. siiski üürnikel elada talle kuuluvates korterites mitmeid kuid tasuta. J.S. on kinnitanud sularahas üüri saamist ka ise – allkiri kinnitusele ettemakse kohta on P. Pikneriga sõlmitud lepingul ja J. Orgusaarega sõlmitud lepingul.
  24. Samuti on konkretiseerimata apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kommunaalmakseid ning muid tasumisi apellandile ei saa lugeda tema üürituluks. Apellatsioonkaebuses ei ole täpsustatud, milliseid ja millal tehtud maksed loeb apellant kommunaalmakseteks ning millised on muud maksed. Asja materjalide kohaselt peab ta kommunaalmaksetena siinkohal silmas A. Kaasiku ja K. Tamme poolt 2003 tehtud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt kasutas A. Kaasik Riia 93-6 asuvat eluruumi jaanuar – oktoober 2003 ning tasus apellandile üüri ja kommunaalmaksed. Apellant on esitanud korteriühistu Riia 93 teatise, mille kohaselt on J.S. tasunud eluruumi Riia 93-6 eest hooldus- ja kommunaalmakseid perioodil 01.2003 kuni 10.2003 2608.20 krooni. 7 K. Tamm kasutas eluruumi Tiigi 6-316 ning kandis aprillis 2003 J.S. arvele 500 krooni. J.S. on aprillis 2003 tasunud hooldustasu korteri Tiigi 6-316 eest 241.60 krooni. Seega on üürina käsitletav K. Tamme poolt makstud summast 258.40 krooni (500 – 241.60 = 258.40), sest tõendatud ei ole see, et ka nimetatud summa oleks tasutud J.S. poolt kommunaalmaksetena korteriühistule. Arvestades eeltoodut, on J.S. poolt talle A. Kaasiku ja K. Tamme poolt makstud summadest kommunaalmakseteks tasutud 2849.80 krooni ning see summa ei ole vaadeldav J.S. üürituluna. Kuigi 2003 ei kehtinud TuMS § 12 lg 3 praegu kehtiv redaktsioon, ei olnud ka 2003 isiku poolt teise isiku makse vahendamine vaadeldav isiku tuluna. Kuna apellant ei ole märkinud apellatsioonkaebuses, milliseid ja kelle poolt tasutud makseid ta loeb muudeks makseteks, siis on raske sellele väitele vastata. Kui apellant on silmas pidanud siinkohal V. Popova poolt septembris 2003 tasutud 1200 krooni, siis on maksuhaldur seda õigesti käsitlenud üürituluna ning ringkonnakohus ei korda vastavaid põhjendusi. Samuti on maksuhaldur õigesti lugenud S. Kolka poolt tasutud summad üürituluks ning ka sellekohaseid põhjendusi ringkonnakohus ei korda. Tõendatud ei ole, et T. Kriki poolt apellandile tasutud summad ei olnud üürimaksed vaid laenu tagasimaksed. T. Kriki enda väite oli ta üürnik J.S. le kuuluvas korteris Tiigi 6-316 ja tasus üüri (toimik II lk 28). J.S. on esitanud asja materjalide juurde laenulepingu, mis on sõlmitud tema ja T. Kriki vahel (toimik II lk 29). Laenulepingu olemasolu ei välista aga üürisuhte olemasolu ning usutav on T. Kriki väide, et ta tasus J.S. le üüri.
  25. Põhjendamatu on apellandi väide, et ebaõigesti on loetud teistele isikutele tasutud üüri apellandi tuluks. Kuna apellant ei ole oma väidet täpsustanud, lähtub ringkonnakohus eeldusest, et ta on siinkohal silmas pidanud K. Liikeri. E. Lillemetsa ja S. Pauluse poolt tasutud üürisummasid. E. Lillemets ja K. Liikeri väitel (toimik II lk 11-12) oli üürileping sõlmitud J.S. ga, kuid üüri kandsid nad J.S. nõudel C. J.S. arvele. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et üürileping oli E. Lillemetsa ja K. Liikeri ning J.S. vahel. Asjaolu, et üür taJ.S. C. J.S. arvele, ei muuda teda üürilepingu pooleks ja seetõttu on ka alusetu väide, et üüritulu sai C. S. . Samuti on maksuhaldur kindlaks teinud selle, et C. S. on K. Liikerilt ja E. Lillemetsalt laekunud summad kandnud hiljem edasi J.S. ja M. J.S. pangakontodele. Asja materjalide hulgas on üürileping, mis on sõlmitud S. Pauluse ja C. J.S. vahel (toimik I lk 40-41). S. Pauluse seletuse kohaselt oli aga tegelikuks üürileandjaks J.S. (toimik II lk 15), kellega ta on sõlminud ka kokkuleppe üürivõlgnevuse tasumiseks (toimik I lk 42). Vastavalt TsÜS §-ile 89 lg 1 on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatud. Asjas olevate tõendite põhjal saab väita, et C. J.S. ja S. Pauluse vahel oli näilik tehing, sest C. J.S. seadusliku esindaja J.S. nõusolekul sõlmiti üürileping, millega varjati J.S. ja S. Pauluse vahelist üürilepingut. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et S. Paulusega sõlmitud üürilepingu alusel sai üüritulu J.S. . Seda, et tegelik üürileandja oli J.S. , tõendab ka tema poolt S. Pauluse asjade kinnipidamine viimasel makseraskuste tekkimise korral ning kokkuleppe kohaselt võlgnevuse tasumine J.S. arvele.
  26. Õige on halduskohtu seisukoht, et K. Lankotsa ja J. Raivetiga sõlmitud üürilepingute järgi sai üüritulu J.S. . 8 Üürilepingud K. Lankotsa ja J. Raivetiga on sõlminud J.S. (toimik II lk 18-20) ning nende järgi üürisummade tasumine toimus J.S. le. J.S. ema V. Hirmat ei olnud üürilepingu pooleks. Asjaolu, et V. Hirmat oli üüritava korteri omanik, ei muuda teda üürilepingu pooleks. Samuti ei muuda see, et J.S. väidetavalt edastas üürisummad V. Hirmatile, viimast üürilepingu pooleks. Kuna J.S. sõlmis üürilepingud ja üürisummad laekusid talle, siis sai ta ka üüritulu.
  27. Põhjendatud on apellandi väide, et ta ei saanud I. Davõdovilt intressitulu 28 000 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt omandas apellant A. Rattasepalt võlanõude I. Davõdovi vastu 99 963.55 krooni eest (toimik I lk 44-45). Maksuhalduri väite kohaselt sai A. Rattasepp raha I. Davõdovile laenu andmiseks J.S. lt ning seega oli tegelik nõue I. Davõdovi vastu J.S. l, mitte A. Rattasepal; kuna J.S. andis laenu 60 000 krooni, kuid I. Davõdov maksis tagasi 90 400 krooni, siis vahe on käsitletav laenu eest makstud intressina. Selline maksuhalduri väide on ebaõige, sest asjas puuduvad tõendid selle kohta, et J.S. oleks andnud laenu I. Davõdovile 60 000 krooni. A. Rattasepa seletuse kohaselt (toimik II lk 31) võttis ta J.S. lt laenu 60 000 krooni ja nad sõlmisid selle kohta ka kirjaliku laenulepingu; seejärel laenas A. Rattasepp raha I. Davõdovile. Seega on tõendatud, et laenuleping oli A. Rattasepa ja J.S. vahel, mitte aga I. Davõdovi ja J.S. vahel ning J.S. l ei olnud I. Davõdovi vastu nõudeõigust 60 000 krooni maksmiseks. Ka I. Davõdov kinnitab oma seletuses seda, et ta sai laenu A. Rattasepalt (toimik II lk 33), s. o et laenuleping oli tal sõlmitud A. Rattasepaga. Kuna J.S. l ei olnud sõlmitud laenulepingut I. Davõdoviga, siis on ebaõige maksuhalduri seisukoht, et J.S. sai I. Davõdovilt intressitulu.
  28. Tõendatud on maksuhalduri seisukoht, et apellant sai S. Hussarilt intressitulu 2003 ja 2004 kokku 15 158 krooni ning selles osas tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.. J.S. ja S. Hussari vahel oli sõlmitud laenuleping (toimik I lk 46-49), mille kohaselt J.S. laenas S. Hussarile 88 000 krooni. Maksuhalduri väite kohaselt moodustab nimetatud summast reaalne laen 60 000 krooni ning 28 000 krooni intress. Maksuhalduri seisukohta tõendavad S. Hussari seletused (toimik II lk 40-43). S. Hussar on korduvalt selgitanud, et laenu sai ta 60 000 krooni, ülejäänu moodustas intress. Kuna poolte kokkuleppel on võimalik ka tasumata intressi märkimine lepingus võlana, siis on S. Hussari seletus usutav ning apellant oleks pidanud selle ümberlükkamiseks esitama omapoolseid tõendeid (näit raha ülekanne S. Hussarile 88 000 krooni kohta jms). Kuna apellant ei ole seda teinud, siis on tõendatud tema poolt S. Hussarilt intressitulu saamine 15 158 krooni.
  29. Põhjendatud on apellandi väide, et ta ei ole saanud maksustatavat tulu Riia 21-1 Tartu asuva korteri võõrandamisest, kuna tõendatud on selle kasutamine kuni võõrandamiseni tema poolt oma peamise elukohana ning seetõttu tuleb maksuhalduri vaidlustatud otsus selles osas tühistada. Vastavalt TsÜS §-ile 14 lg 1 isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TuMS § 15 lg 5 p 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana. Apellandi väite kohaselt kasutas ta Riia 21-1 korterit kuni võõrandamiseni oma peamise elukohana. Oma väidet on ta tõendanud tunnistajate M. Suti, T. Koorti ja T. Adamsi ütlustega, millede kohaselt J.S. kasutas aastatel 2003 - 2004 eluruumi asukohaga Riia 21-1 Tartus elukohana. Samuti on tõendatud tunnistaja M. J.S. ütlustega (toimik II lk 79), et 2003 – 2004 elasid nad J.S. ga lahus, mitte koos Pikk 92-12 korteris. Maksuhaldur on sellele apellandi väitele vastu vaielnud ja vastuväidete kohaselt ei ole tõendatud J.S. poolt korteri Riia 21-1 kasutamine oma peamise elukohana, sest rahvastikuregistri andmetel oli 2004 tema elukohana registreeritud Rahu 15-228, kuid tegelikult oli J.S. elukoht Pikk 92-12, 9 sest selle aadressi on ta teatanud ise oma elukohana erinevatel aastatel ja tasunud regulaarselt kommunaalmakseid nimetatud elamispinna eest; samuti on P. Põrk, kes elas Riia 21-2 korteris 02.10.2002 – 14.07.2006, kinnitanud, et J.S. ei elanud sel ajal Riia 21-1 korteris ja korter oli välja üüritud. Kuna isiku elukoht on koht, kus ta reaalselt alaliselt või peamiselt elab, siis rahvastikuregistri andmed iseenesest ei saa tõendada isiku elukohta juhul, kui tema väitel ei ole need õiged. Pikk 92-12 korteri kommunaalmaksete tasumise osas on usutav J.S. seletus, et kuna tema pere elas seal, siis ta tasus kommunaalmakseid, kuid ise ta seal ei elanud. P. Põrk on tõesti oma seletuses (toimik II lk 46) märkinud, et elas Riia 21-2 korteris 02.10.2002 kuni 14.07.2006 ja selle aja jooksul ei elanud J.S. korteris Riia 21-2, kuid samas on asjas esitatud P. Põrki volitus J.S. le (toimik II lk 69) esindamiseks korteriühistu koosolekul 28.01.2003, s. o ajal, mil P. Põrki väitel J.S. ei elanud korteris Riia 21-
  30. Volituse alusel saab asuda seisukohale, et J.S. siiski viibis 2003 algus Riia 21-1 korteris, kuigi P. Põrk on väitnud vastupidist. Samuti nähtub asja materjalide hulgas olevast õiendist (toimik II tl 47), et perioodil 01.01.2003 – 31.12.2004 on haldus-, hooldus- ja kommunaalteenuste makseid Riia 21-1 korteri eest tasunud 28.02.03 J. Kulbin ja 24.03.03 J.S. . Seega ei ole maksuhaldur tõendanud seda asjaolu, et J.S. ei kasutanud Riia 21-1 Tartu asuvat korterit võõrandamiseni oma peamise elukohana ning seetõttu tuleb maksuhalduri vaidlustatud otsus tühistada osaliselt Riia 21-1 korteri võõrandamisest saadud tulu 246 206 krooni eest tulumaksu määramise osas.
  31. Eeltoodut arvestades tuleb J.S. poolt 2003-2004 saadud maksustatavast tulust maha arvata 277 055,88 krooni (kommunaalmaksed 2849.88 krooni + intressitulu 28 000 krooni + korteri võõrandamisest saadud tulu 246 206 krooni = 277 055,88 krooni) ning maksusumma väheneb seega 72 035 krooni võrra (277 055,88 x 26%).
  32. Vastavalt HKMS §-ile 92 lg 2 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuses ja apellatsioonkaebuses oli vaidlustatud maksusummaks 95 417 krooni. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt 72 035 krooni ulatuses, siis tuleb vastavalt sellele jagada ka kohtukulud. Kaebuse esitamisel halduskohtule on J.S. tasunud riigilõivu 2852 krooni, samuti on ta sama summa tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel, kokku seega 5704 krooni. Arvestades kaebuse rahuldatud osa 75%, tuleb vastustajalt välja mõista apellandi kasuks menetluskulu 4278 krooni. Muid menetluskulude dokumente ei ole apellant halduskohtule ja ringkonnakohtule esitanud. Agu Timmi Andra Pärsimägi 10 Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.