← Eesti

3-07-675/9

3-07-675 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-675 Haldusasi M.J. i kaebus Tartu Vangla direktori 21.12.2006 käskkirja nr 14/1629 õigusevastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.05.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.J. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – M.J. Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  2. mai 2007 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED M.J. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 21.12.2006 käskkirja nr 14/1629 õigusevastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt viibib M.J. Tartu Vanglas alates 22.02.
  3. Tartu Vangla direktori 21.12.2006 käskkirjaga nr 1-4/1629 karistati M.J. it kartserisse paigutamisega 40 ööpäevaks selle eest, et tema 20.12.2006 kell 9.50 jalutuskäigule minnes eiras vanglaametniku seaduslikku korraldust panna jalutuskäigule minnes selga vormiriietus, vaidles valjuhäälselt ja vehkis agressiivselt kätega ning solvas vanglaametnikku venekeelsete roppustega. Kaebuse esitaja tutvus käskkirjaga 21.12.
  4. Kaebuse esitaja väitis, et 20.12.2006 sektsiooni kinnipeetavate jalutuskäigu ajal kandis tema oma isikliku jope peal õlgadel vangla jopet. Jalutamise ajal tuli tema juurde valvur M. K ja ütles, et kaebuse esitaja paneks oma käed jope varrukatesse. Ta ei saanud seda aga teha, kuna tal oli vangla jope all seljas isiklik jope ning kui ta oleks ka vangla jope varrukatesse käed pannud, oleks vangla jope rebenenud. Ta ei eiranud vanglaametniku seaduslikku korraldust panna jalutuskäigule minnes selga vormiriietus, sest see polnud võimalik, ta ei vaielnud valjuhäälselt ega solvanud vanglaametnikku venekeelsete roppustega ning ei vehkinud agressiivselt kätega. Kaebuse esitaja väidete kohaselt ei olnud ta teadlik vangla riietuse kandmise nõudest, kuna talle ei tutvustatud Tartu Vangla kodukorda. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 67 p 1 kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla kodukorra (edaspidi TVKK) p 7.1.1 kohustab kinni peetavat isikut täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. TVKK p 3.4 kohustab kinnipeetavat kandma liikumisel vangla territooriumil ja väljaspool oma elusektsiooni vangla riietust. TVKK 7.2.
  5. keelab kinni peetaval isikul suhtlemisel vangla teenistujatega ja vanglat külastavate isikutega kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kaebuse esitaja oli distsipliinirikkumise toimepanemise ajaks viibinud Tartu Vanglas ligikaudu 10 kuud ja jalutuskäigud, mil tuleb kanda vangla riietust, toimuvad iga päev. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
  6. mai 2007 otsusega M.J. i kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on M.J. i süü distsipliinirikkumises tõendatud distsiplinaarmenetluse protokolliga ning M. K ütluste ja ettekandega, mille kohaselt solvas kaebuse esitaja vanglaametnikku, sõimates ebatsensuursete sõnadega vene keeles. M.J. rikkus VangS § 67 p 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorra eeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Samuti rikkus M.J. TVKK p-des 3.4, 7.1.1 ja 7.2.4 sätestatut. Kinnipeetavate poolt seaduslike korralduste mittetäitmine, vanglaametnike solvamine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine on oma olemuselt ilmselge rikkumine. Asjaolu, et kaebuse esitajat tutvustati vangla kodukorraga alles 02.01.2007, ei vabasta teda distsiplinaarkaristusest. M.J. kannab viiendat korda karistust vanglas ja on teadlik elementaarsetest käitumise reeglitest, mis on ka üldteada käitumisnormid. Seega oli M.J. i paigutamine kartserisse 40 ööpäevaks õigustatud. Võimuesindaja solvamine ja seadusliku korralduse eiramine võivad olla kriminaalkorras karistatavad teod ja M.J. ile distsiplinaarkorras määratud karistus on kooskõlas sooritatud raske distsiplinaarrikkumisega. Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud, selles on märgitud karistamise faktiline ja õiguslik alus. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-ga
  7. Vaidlustatud käskkiri vastab ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 54 ja 55 esitatud haldusakti nõuetele ja on proportsionaalne ning kaalutletud. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED M.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  8. mai 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Tartu Vangla direktori 21.12.2006 käskkiri nr 1-4/
  9. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vasta tõele Tartu Vangla väide, et M.J. oli 20.12.2006 närvilises seisundis ja vehkis kätega ega allunud korrapidaja korraldustele. Selle kohta puudub arst-psühhiaatri kinnitus ja tõend. Samuti ei ole Tartu Vangla tutvustanud apellandile vangla kodukorda, mistõttu olid selle reeglid ebaselged. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ebaõige apellandi väide, et ta ei olnud teadlik vangistust reguleerivatest õigusaktidest. VangS § 14 lg 2 kohaselt antakse kinnipeetavale vanglasse saabumisel kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Hiljemalt järgmisel päeval pärast Tartu Vanglasse vastuvõtmist tutvustatakse kõikidele kinnipeetavatele vangistusseadust, Vangla sisekorraeeskirja ja Tartu Vangla kodukorda ning võetakse kinnipeetavatelt selle kohta allkiri. Ka M.J. ile tutvustati vanglasse saabumisel kehtivaid õigusakte, ent seda tõendavat allkirja ei ole. Tartu Vangla kodukord on kõikides elusektsioonides seinale üles pandud ja kõigil kinnipeetavatel on võimalik sellega tutvuda äratusest kuni öörahuni. Apellant viibib vangistuses viiendat korda, viimati vabanes ta Tartu Vanglast 13.10.2005 seoses karistuse ärakandmisega. Eelmise karistuse kandmise ajal on apellant andnud allkirja selle kohta, et on tutvunud Tartu Vangla kodukorra eelmise redaktsiooniga (kinnitatud Tartu Vangla direktori 30.04.2004 käskkirjaga nr 1-3/52), mille p-de 3.4, 7.1.1 ja 7.2.4 sõnastust ei muudetud ka kodukorra uues, käesoleva ajani kehtivas redaktsioonis (kinnitatud Tartu Vangla direktori 15.12.2004 käskkirjaga nr 1-3/152). Samuti andis M.J.
  10. a mais allkirja selle kohta, et on tutvunud Tartu Vangla kodukorra muudatusega ega pidanud vajalikuks nõuda tutvumiseks kodukorda, vaatamata sellele, et ta enda sõnul ei olnud selle sisust teadlik. M.J. pidi teadma, millised õigusaktid reguleerivad vangistuse täideviimist ja milliseid nõudeid need kinnipeetavatele seavad. Samuti pidi ta aru saama, et vanglaametniku seaduslikku korraldust eirates ja teda solvates paneb ta toime õigusrikkumise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  11. mai 2007 otsus muutmata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata järgmised M.J. i poolt pärast apellatsioonkaebuse esitamist kirjaliku menetluse käigus esitatud taotlused:
  12. Taotluse kuulata apellatsioonimenetluses tunnistajatena üle vanemvalvur M. K ja inspektor-kontaktisik J. J jätab ringkonnakohus rahuldamata põhjusel, et M. K on esimese astme kohtus juba tunnistajana üle kuulatud ja ringkonnakohtu hinnangul puudub mõjuv põhjus tema täiendavaks ülekuulamiseks ringkonnakohtus. J. J i ülekuulamist ei ole esimese astme kohtus taotletud ning apellant ei ole esitanud asjakohaseid ja arvestatavaid põhjendusi selle kohta, miks ta ei taotlenud vajadusel nimetatud tunnistaja ülekuulamist juba esimese astme kohtus. Samuti ei ole apellant ühegi asjakohase väitega põhjendanud J. J i ülekuulamise vajadust ringkonnakohtus. 3
  13. Taotluse võtta uute tõenditena asja materjalide juurde resolutsioonileht 29.12.2006, M.J. i selgitustaotlus Tartu Vanglale 27.12.2006 ja Tartu Vangla 26.01.2007 vastus jätab ringkonnakohus rahuldamata põhjusel, et Tartu Vangla 26.01.2007 vastus on juba esimese astme kohtu toimikus olemas ning M.J. i 27.12.2006 kiri ja 29.12.2006 resolutsioonileht ei oma sisulist seost menetluses oleva vaidlusküsimusega – 21.12.2006 käskkirja õigusvastasuse tuvastamisega.
  14. Taotluse võtta asja juurde Tallinna Halduskohtu 31.03.2005 otsus haldusasjas nr 3-116/2005 jätab ringkonnakohus rahuldamata põhjusel, et sellel lahendil (Murru Vangla direktori 23.12.2004 käskkirjaga A. Sagadi kuueks kuuks lukustatud kambrisse paigutamine ja selle käskkirja vaidlustamine) puudub igasugune seos käesolevas asjas vaidluse all oleva Tartu Vangla direktori 21.12.2006 käskkirjaga, millega määrati M.J. ile distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine. Ringkonnakohus rahuldab Tartu Vangla taotluse võtta apellatsioonimenetluses asja juurde allkiri selle kohta, et M.J. ile on 04.05.2004 tutvustatud 30.04.2004 käskkirjaga nr 1-3/52 kinnitatud kodukorda, kuna peab selle esimese astme kohtus mitteesitamise põhjusi mõjuvateks ja arvestab siinkohal ka esitatud apellatsioonkaebuse sisu, milles halduskohtu otsuse vaidlustamise aluseks ongi sisuliselt üks väide – see, et M.J. ile ei ole õigeaegselt tutvustatud Tartu Vangla kodukorda. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Käesolevas asjas loeb ringkonnakohus apellatsioonimenetluses läbi vaadatavaks apellatsioonkaebuseks tähtaegselt, s. o 12.06.2007, Tartu Ringkonnakohtusse jõudnud M.J. i apellatsioonkaebust. Pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega (29.06.2007) kohtusse laekunud apellatsioonkaebusena ja avalduse, apellatsiooni, kassatsioonina pealkirjastatud 09.08.2007 ja 28.08.2007 kirju ringkonnakohus HKMS § 32 mõttes apellatsioonkaebusena või selle täiendusena ei käsitle, sest tulenevalt HKMS §-st 32 lg 8 sai apellant apellatsioonkaebust muuta ja täiendada üksnes apellatsioonitähtaja lõpuni. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks 12.06.2007 ringkonnakohus järgmist: ringkonnakohtusse jõudnud apellatsioonkaebusele märgib Arvestades seda, et esimese astme kohtus on M.J. vaidlustanud Tartu Vangla direktori 21.12.2006 käskkirja nr 1-4/1629 millega määrati talle distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine, siis jätab ringkonnakohus tulenevalt HKMS §-st 34 lg 3 tähelepanuta apellandi need väited, mis puudutavad 20.12.2006 M. K poolt kirjutatud ettekannet Tartu Vangla direktorile ja taotluse tühistada viidatud ettekanne. HKMS § 34 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei ole esitatud. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et M.J. i poolt 20.12.2006 toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud distsiplinaarmenetluse protokolliga, M. K ettekandega, M.J. i enda seletuskirjaga ja ka tunnistajana halduskohtus üle kuulatud M. K ütlustega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega, pidamata vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Viidatud ja halduskohtu toimikus asuvate tõenditega on seega ümber lükatud apellandi väited, et 20.12.2006 tema vanglaametnikku ei solvanud ja vanglaametniku seaduslikku korraldust täitmata ei jätnud. Nii nagu halduskohtul, puudub ka ringkonnakohtul alus kahelda tunnistajana üle kuulatud vanglaametniku M. K ütlustes selle kohta, et 20.12.2006 keeldus M.J. korduvalt täitmast vanglaametniku poolt 4 antud seaduslikku korraldust panna jalutuskäigule minekuks selga vangla vormiriietus, käitus agressiivselt ja solvas vanglatöötajat venekeelsete solvavate väljenditega. Samuti ei anna halduskohtu vaidlustatud otsuse ega Tartu Vangla direktori 21.12.2006 käskkirja tühistamiseks alust apellandi väide, et teda ei oleks tohtinud kodukorra rikkumise eest karistada, kuna talle ei ole Tartu Vangla kodukorda õigeaegselt tutvustatud. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses on M.J. ise väitnud, et ta keeldus vangla kodukorrale alla kirjutamast, mis kinnitab pigem Tartu Vangla väidet, et M.J. ile ka
  15. a siiski vajalikke õigusakte tutvustati, kuigi kinnipeetava allkirja selle kohta ei ole. Tartu Vangla on juba esimese astme kohtus selgitanud ka seda, et M.J. viibib vanglas juba 5 korda ning
  16. a novembris-detsembris oli ta paigutatud vangla avatud sektsiooni, kus asuvatel teadetetahvlitel oli väljas Tartu Vangla kodukord, millega kõigil kinnipeetavatel oli võimalik tutvuda. Tartu Vangla esitas ringkonnakohtule allkirja selle kohta, et 04.05.2004 on M.J. tutvunud Tartu Vangla direktori 30.04.2004 käskkirjaga kinnitatud Tartu Vangla kodukorraga, mille p-de 3.4, 7.1.1 ja 7.2.4 sõnastust ei ole muudetud ka
  17. a ja käesoleval ajal kehtiva kodukorra redaktsiooniga, mis kinnitati vangla direktori 15.12.2004 käskkirjaga. Eelviidatud ja juba
  18. a saadik samas sõnastuses kehtivate kodukorra p-de 3.4, 7.1.1 ja 7.2.4 ning nõutavas korras avaldatud VangS § 67 p 1 nõuete rikkumine M.J. i poolt ongi olnud 21.12.2006 käskkirja väljaandmise aluseks. Kuna M.J. on
  19. a nende kodukorra punktidega tutvunud, siis ei ole alust apellandi väitel, et talle ei olnud distsiplinaarkaristuse aluseks olevaid Tartu Vangla kodukorra punkte ja neist tulenevaid käitumisreegleid tutvustatud. Alusetud on ka apellandi väited, et tema suhtes distsiplinaarmenetlust üldse läbi ei viidudki. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Vangla apellandi 20.12.2006 distsipliinirikkumise kohta viinud läbi distsiplinaarmenetluse (võetud seletus M.J. ilt, arvestatud esitatud ettekandeid ja muid kogutud tõendeid) ja koostanud selle kohta distsiplinaarmenetluse protokolli, millega on M.J. it tutvustatud 21.12.2006 ja mille kohta on viimane andnud ka allkirja. Seega on Tartu Vangla täitnud VangS § 64 nõudeid. Kuna ka ükski muu apellandi väide või seisukoht ei anna alust Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata. Viivi Tomson Agu Timmi 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.