MS § 465 lg 2 p 8). Kohus ei ole esialgse õiguskaitse taotlust vallavalitsusele saatnud, samuti ei nähtu määrusest taotluse põhistused. Ka ei nähtu määrusest, mille alusel jõudis kohus järeldusele õiguskaitse kohaldamise vajalikkuses. Kohtu seisukoht, et antud menetlusstaadiumis ei ole alust arvata, et esitatud kaebus on perspektiivitu, ei anna veel alust õiguskaitse kohaldamiseks. Kui kohus leiab, et kohtulahend võib kalduda kaebaja kasuks, siis peab kohus määruses seda motiveerima, samuti peab kohus motiveerima, miks kohus asus seisukohale, et on hädavajalik kohaldada esialgse õiguskaitse vahendeid. Antud juhul võetakse määruskaebuse esitajalt võimalus esitada kohtu seisukohtadele vastuväiteid, kuna vastu saab vaielda ainult motiveeritud seisukohtadele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega seatakse ohtu avalikud huvid. Asjas on pakkumismenetlus lõppenud. Suure-Jaani valla hangete teostamise korra (kehtestatud Suure-Jaani Vallavolikogu 17.06.2004 määrusega nr 42) punkti 5.2 kohaselt on pakkumismenetluse lõppemise aluseks hankelepingu sõlmimine või ideekonkursi võitja väljaselgitamine. Vallavalitsus on sõlminud hankes võitjaks tunnistatud AS-ga Y 14.11.2007 töövõtulepingu (hankelepingu) hankes märgitud tööde teostamiseks. Kohus ei ole kaasanud menetlusse kolmanda isikuna AS Y , kelle õigusi ja vabadusi võib tehtav kohtulahend piirata. Samuti võib käesolev määrus piirata AS Y õigusi ja vabadusi. Vastavalt sõlmitud lepingule tööd käivad. Vallavalitsus, lähtudes, et hange on edukalt lõppenud, on taotlenud Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus 2 817 540 krooni, MTÜ-lt Altveski 31 000 krooni, Lahmuse koolilt 92 000 krooni, vallavalitsus finantseerib objekti 197 200 krooniga. Kõik nimetatud asutused on põhimõttelise nõusoleku objekti finantseerimiseks andnud. Vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine võib kaasa tuua vallavalitsuse taotluste tagasilükkamise või algatatud hanke nurjumise, mille tulemusena jäävad vallal saamata taotletud rahasummad, mis omakorda toob kaasa selle, et planeeritud ca 3-miljoniline keskkonnakaitselise tähtsusega objekt, mis on planeeritud eelkõige avalikus kasutuses oleva veekogu keskkonnaalaseks tervendamiseks, jääb ehitamata. Objektil saab teostada töid ainult talveperioodil, kõikidelt järve läheduses olevate kinnistute omanikelt on nõusolekud tööde 2 teostamiseks talveperioodil olemas, kinnistu omanikud ei nõustu tööde teostamisega suveperioodil, kuna see kahjustaks olulisest nende kinnistute seisundit. Kaebus on sisuliselt ja vormiliselt põhistamata. Kaebusest ei nähtu, milliseid materiaal- või menetlusõiguse norme on vallavalitsus rikkunud. Kaebaja esitatud pakkumine ei vasta hanke tingimustele. Pakkumise kutsedokumentides on märgitud, et paisjärve saneerimistööde käigus eemaldatava sette kogus on 59 000 m3, mis vastab ka saneerimistööde projektdokumentatsioonile. Kaebaja näitas tööde mahuks 30 000 m3. Selle tõttu, et kaebaja näitas pakkumises teostatavate tööde, setete eemaldamise mahu 29 000 m3 võrra väiksemana, tuli tema pakkumise kogusumma 47 000 krooni võrra väiksem kui oli esitanud AS Y . Kui võtta aluseks kaebaja poolt teostatavate tööde ühikuhinded ja arvestada töö mahuks pakkumise kutsedokumentides olev töömaht 59 000 m3, siis tuleb kaebaja pakkumine 1,8 miljoni krooni võrra kallim AS Y pakkumisest. Suure-Jaani valla hangete teostamise korra punkti 12.1.3 kohaselt lükkab ostja pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentidele. Antud juhul on küllaldaselt tõendatud, et kaebaja pakkumine ei vasta pakkumise kutsedokumentidele. Millest kohus järeldas, et kaebus ei ole perspektiivitu, ei nähtu määrusest ega ka tõenditest, seega määrus on ebaselge. VASTUSTAJA VASTUVÄITED OÜ Xvaidleb määruskaebusele vastu, leides, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on õigustatud, et tagada võimaliku kohtulahendi täitmine. Ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta muutuks haldusmenetlus mõttetuks. Määruskaebuse argumendid puudutavad eelkõige põhivaidlust ega saa olla õiguskaitse kohaldamise määruse tühistamise aluseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28. novembri 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamisele. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus on rikkunud esialgse õiguskaitse kohaldamisel
lg 2 sätteid.
lg 2 kohaselt võib tõendite esitamist ja teiste protsessiosaliste arvamust nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik viivituseta. Seega ei olnud kohtul kohustust saata esialgse õiguskaitse taotlust teadmiseks ka vallavalitsusele, nagu seda on leitud määruskaebuses.
lg 2 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Antud juhul on halduskohus leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib tuua kaasa tagajärje, et on raskendatud hilisema kohtuotsuse täitmine. Samuti on kohus leidnud, et antud menetlusstaadiumis ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Määruskaebuses on sisuliselt antud hinnang kaebuse esitaja poolt esitatud kaebuse põhjendatusele, kuid ringkonnakohus leiab, et need väited ei oma tähtsust määruskaebuse lahendamisel. Määruskaebuse sisulistele vastuväidetele on võimalik halduskohtul anda hinnang alles asja sisulise lahendamise käigus. 3 Ringkonnakohus leiab, et jättes esialgse õiguskaitse kohaldamata ja lubades AS Y teostada hankes märgitud tööd, on OÜ Xkaebuse rahuldamise korral raskendatud kohtuotsuse täitmine, kuna vaidlustatud hanke järgsed tööd on juba teostatud. Määruskaebuses ei ole välja toodud ka selliseid avalikke huvisid, mis tingiksid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.