KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-521 Haldusasi M.M. u ja K.N. i kaebused Lõuna Politseiprefektuuri toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.M. u ja K.N. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 määrus, millega peatati haldusasja menetlus kuni kriminaalasjas nr 1-07-7804 kohtulahendi jõustumiseni. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD M.M. ja K.N. on esitanud halduskohtule kaebused seoses sellega, et 08.02.2007 toimetasid Lõuna Politseiprefektuuri politseiametnikud M.M. u ja K.N. i ööklubist „Maasikas“ Lõuna Politseiprefektuuri arestimajja kainenemisele. Kaebajad taotlevad kainenemisele toimetamise õigusvastasuse kindlakstegemist. Kohus liitis 15.03.2007 määrusega M.M. u ja K.N. i kaebused ühte menetlusse. Haldusasja kohtulikul arutamisel 13.11.2007 selgus, et seoses ööklubi „Maasikas“ juures 08.02.2007 toimunuga on alustatud kriminaalasi nr
- Kohtuinformatsiooni süsteemi andmetel on M.M. antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Asi on määratud maakohtus arutamisele 10.-13.12.
- Tartu Halduskohus peatas 22.11.2007 määrusega, juhindudes HKMS § 22 ja TsMS § 356 lg 1, haldusasjas menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni Tartu Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-07-
- Määruse kohaselt TsMS § 356 lg 1 järgi, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kaebajad taotlevad arestimajja kainenemisele toimetamise õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et kaebajatel tuvastatud joobeaste ja kaebajate käitumine ei andnud alust nende kainenemisele toimetamiseks. Asja kohtulikul arutamisel väitsid nii vastustaja esindaja kui tunnistajatena üle kuulatud politseiametnikud Indrek Oinus ja Jaanus Jalajas, et kaebajad tuli toimetada arestimajja kainenemisele seetõttu, et nad käitusid agressiivselt. Väidetavalt sõimas M.M. politseiametnikke ega täitnud nende seaduslikke korraldusi. M.M. on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. KarS § 274 sätestab teokoosseisuna võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega ning § 275 võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise ja solvamise. Kaebajate kainenemisele toimetamine oleks õigusvastane juhul, kui kohus tuvastab, et puudusid PolS § 152 lg 1 ja 3 sätestatud alused kainenemisele toimetamiseks. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamine on võimalik juhul, kui isik joobe tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks. Nimetatud ohutunnuste täitmine eeldab isiku keskmist või rasket joobeastet ning sellest tulenevat agressiivset käitumist. Agressiivne käitumine võib muuhulgas seisneda politseiametniku ründamises või sõimamises. Nimetatud asjaolud on tõendamisesemeks Tartu Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas 1-07-
- HKMS § 17 lg 1 kohaselt ei ole teises haldusasjas või teises menetluses jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolud haldusasja lahendavale kohtule siduvad, kohus hindab neid kogumis teiste tõenditega. Samas ei pea kohus antud juhul õigeks tuvastada paralleelselt asjaolusid, mis kuuluvad tõendamisesemesse Tartu Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas nr 3-07-
- MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED M.M. ja K.N. taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning asja saatmist Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Tulenevalt HKMS § 17 lg 1 ei ole teises menetluses jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolud haldusasja lahendavale kohtule siduvad. TsMS § 356 lg 1 nimetatud õigussuhte tuvastamise all tuleb mõista eelkõige olukorda, kus teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus. Kriminaalasjas nr 1-07-7804 tehtavast kohtulahendist ei olene käesoleva haldusasja tulemus. Kriminaalasjas olemasolev hüpoteetiline täiendavate asjaolude tuvastamise võimalus ei saa halduskohtumenetlust üldjuhul takistada. Halduskohus peatas asja menetluse põhjendamatult. Halduskohus asus ebaõigele seisukohale, et kaebajate agressiivne käitumine on tõendamisesemeks Tartu Maakohtu kriminaalasjas nr 1-07-
- Vastavalt KrMS § 62 on kriminaalmenetluses tõendamiseseme asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, kuriteokoosseis, kuriteo toimepannud isiku süü, kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. 2 Kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole halduskohtukohtumenetluse jaoks ühe või teise poole kasuks tõendite kogumine, vaid kuritegusid toime pannud isikute väljaselgitamine ja karistamine. Haldusasja menetlust ei ole vaja peatada ainuüksi põhjendusega, et paralleelselt menetletakse mingit kriminaalasja ja seal võidakse tuvastada mingeid asjaolusid. K.N. ei ole Tartu Maakohtu kriminaalasjas nr 1-07-7804 süüdistatav, mistõttu selles asjas ei kuulu tuvastamisele K.N. i käitumine. K.N. i väärteoasjas nr 2600,07,0,0000472/2602,07,002306 tehtud kiirmenetluse otsus alkoholiseaduse § 70 järgi on tühistatud Tartu Maakohtu 06.06.2007 otsusega. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli kohaselt oli K.N. 08.02.2007 öösel kerges joobes. Kuna PolS § 152 lg 3 eeldab isiku kainenemisele toimetamiseks vähemalt keskmist joobeastet, siis ainuüksi sellel põhjusel oli K.N. i kainenemisele toimetamine õigusvastane. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Lõuna Politseiprefektuur vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduskohtumenetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, st kohus peab välja selgitama asja lahendamise seisukohalt kõik olulised asjaolud. Kaebajate kaebused on ühendatud ühiseks menetluseks ning ühe kaebaja suhtes tehtav otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese. Omavahel seotud kaebuste asjas ei saa teha otsust ühe kaebaja suhtes ja teise osas menetlust jätkata. Selleks tuleks kaks kaebust uuesti teineteisest eraldada, milline menetlustoiming ei ole õige ja otstarbekas menetlusökonoomika seisukohalt. Kriminaalasjas on tuvastamisel M.M. u agressiivse käitumise asjaolud, mis on olulised ka haldusasjas M.M. u käitumise agressiivsuse hindamisel. Seega on üheselt mõistetav, et halduskohus ei saa anda enne hinnangut politseinike käitumise seaduslikkusele, kui pole jõustunud kohtulahendit kriminaalasjas. Kriminaalasjas on uurimismenetlus põhjalikum ja tõendusteave oluliselt mahukam kui haldusasjas. Peale eeltoodu on kriminaalasjas tõendid, mida halduskohus soovis samuti uurida, kuid mida ei ole võimalik enne kriminaalmenetluse lõppu haldusasja juurde võtta. Kohus määras, et haldusasjas tuleb uurida helisalvestust M.M. u kõnede kohta politseisse, mis võib tõendada M.M. u käitumise asjaolusid. Kaebajad ei ole esitanud võimalust, kuidas kuulata kriminaalasjas tõendiks olevat helisalvestust enne prokuröri poolt tõendi esitamist maakohtule ja halduskohtus menetletavate kaebuste lahendamist enne vajaliku tõendi uurimist. Väär on seisukoht, et menetletav kriminaalasi ei saa mõjutada haldusasjas K.N. i suhtes tehtavat otsust. Kriminaalasjas tuvastatakse kohtuotsuses faktilisi asjaolusid, mis on olulised haldusasja lahendamisel, eelkõige kaebaja agressiivsuse hindamisel, sõltumata asjaolust, kellena ta kriminaalmenetluses osaleb. Väide, et K.N. oli kerges alkoholijoobes, ei vasta tegelikkusele. K.N. i ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,75 milligrammi ja M.M. ul 0,78 milligrammi, mis vastab keskmisele joobele. Arvestades asjaolu, et õiguserikkumine toimus ööklubis ajavahemikus kell 01.00 kuni 02.40 ja kainenemisele toimetamise protokollid koostati kell 03.20 ja 03.25 koos eelneva joobe kontrollimisega (arestimajja toimetati kaebajad kell 03.10), siis oli kaebajate joove õiguserikkumise toimepanemise ajal kella 01.00-01.30 ajal (s.o vähemalt 2 tundi enne kainenemisele paigutamist) tunduvalt suurem. Üldjoontes aktsepteerivad meditsiinitöötajatest praktikud seisukohta, et alkoholijoove alaneb tunniga vähemalt u 0,2 promilli, kuid alanemine võib olla ka kiirem, sõltuvalt isiku kehakaalust, toitumusest, psüühilisest seisundist, füüsilisest koormusest jm asjaoludest. Selline asjaolu on 3 üldtuntud ja ei vaja täiendavat tõendamist (TsMS § 231 lg 1), kuna teavet on võimalik saada menetlusvälistest allikatest. Eeltoodust nähtuvalt oli kaebajatel vaieldamatult keskmine alkoholijoove ja seega kuulub kainenemisele toimetamisel hindamisele K.N. i agressiivne käitumine. Ka kriminaalasjas tuvastatavad asjaolud on haldusasjas arvestatavad K.N. i käitumisele hinnangu andmisel. Halduskohus peab uurimispõhimõttest lähtuvalt tuvastama kõik võimalikud õiguslikud alused K.N. i politseisse toimetamiseks. Selliseid põhjuseid võib olla mitu ja lisaks K.N. i agressiivsele käitumisele politseinike suhtes võib olla politseinike solvamine, teenistusülesannete täitmisel takistamine jms. Sellisel juhul tuleb kaebaja käitumisele anda õiguslik hinnang Tartu Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt. Halduskohtu poolt tehtav otsus enne kriminaalasjas tehtavat otsust võib osutuda ennatlikuks ja vastuolus olevaks kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- novembri 2007 määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada. Tartu Halduskohus
- novembri 2007 määrusega peatas HKMS § 22 ja TsMS § 356 lg 1 alusel menetluse haldusasjas kuni kohtulahendi jõustumiseni Tartu Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas nr 1-07-
- Halduskohus on leidnud, et õige ei ole tuvastada paralleelselt asjaolusid, mis kuuluvad tõendamisesemesse menetluses olevas kriminaalasjas. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ebaõigesti peatanud menetluse haldusasjas. HKMS § 17 lg 1 alusel varasema jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid hindab kohus kogumis teiste tõenditega. Seega ei ole need asjaolud, mis tuvastatakse kriminaalmenetluses, halduskohtu jaoks siduvad, vaid kohus peab ka neid hindama koos teiste tõenditega. M.M. ja K.N. on halduskohtule esitatud kaebustes taotlenud tunnistada Lõuna Politseiprefektuuri toimingud, mis seisnes nende
- veebruaril 2007 arestimajja kainenemisele toimetamises, õigusvastaseks. Seega on halduskohtul vajalik tuvastada, kas nende kainenemisele paigutamise puhul on tegemist õigusvastase toiminguga ning see on võimalik ära ootamata kriminaalasjas tehtavat kohtulahendit. PolS § 152 lg 1 kohaselt joobeseisundis isik, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, politsei arestimajja või arestikambrisse. PolS § 152 lg 3 kohaselt kainenemisele politsei arestimajja või arestikambri kainestuskambrisse toimetatakse joobnud isikud keskmises või raskes joobeastmes ning kes joobe tõttu on agressiivse käitumisega, märgatavate koordinatsioonihäiretega, orienteerumisvõi liikumisvõimetu. Seega on haldusasjas vajalik tuvastada PolS § 152 lg 3 ettenähtud tunnuste olemasolu kaebuse esitajate käitumises. Seda ei tõenda sjaolu, et M.M. on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 274 lg 1 ja 275 järgi. Nõustuda ei saa halduskohtu väitega, et agressiivset käitumist on võimalik tõendada ainult selle kriminaalasja raames. Seda on võimalik halduskohtul ka ise teha kogudes sellekohaseid tõendeid. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et kuna K.N. i suhtes ei ole kriminaalasja algatatud, siis tema kainenemisele paigutamise õigusvastasuse tuvastamine või selle puudumine ei saa kuidagi sõltuda kriminaalasja lahendist. Sellele tuleb hinnang anda halduskohtumenetluses kogutud tõendite alusel. 4 Kuna ringkonnakohus leiab, et antud haldusasja menetlemine ja selles tõendite kogumine ja nende alusel otsuse tegemine on võimalik ka ära ootamata kriminaalasja nr 1-07-7804 jõustunud lahendit, siis ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ning saadab haldusasja Tartu Halduskohtusse selles menetluse jätkamiseks. Viivi Tomson Maili Lokk 5 Agu Timmi