kohaselt võib kohus kostja mitteilmumisel hageja taotlusel asja sisuliselt lahendada.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Tartu Maakohtu 06.02.2006 määrusega on jäetud pärast aastatepikkust 2 kohtumenetlust läbi vaatamata nii S.L. hagi Z.V. vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks kui ka Z.V. vastuhagi S.L. vastu eluruumi vabastamiseks. Ebaõige on kostja viide, et käesolevas asjas tuleb arvestada Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-100-04 antud juhiseid, kuna see käsitleb teist tsiviilasja ning selles toodud seisukohad ja juhised ei ole käesolevat tsiviilasja lahendavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu poolt lahendatud tsiviilasi on lõpetatud hagi ja vastuhagi läbi vaatamata jätmise määrusega 06.02.
Toimiku materjalidest nähtub, et kostjale ei ole kohtukutset kätte toimetatud. Kostja mittekutsumine kohtuistungile omab määravat tähendust, kuna tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud, siis ei saanud apellant realiseerida oma
lg-s 2 ja §-s 199 sätestatud õigusi.
lg 1 p 2 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on teinud otsuse isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt; 2) on ebaõigesti leitud, et hageja poolt üürilepingu ülesütlemisega langes ära apellandi (kostja) õiguslik alus kasutada eluruumi ning AÕS § 80 lg 1 kohaselt on vastustajal (hagejal) õigus nõuda apellandilt (kostjalt) eluruumi vabastamist. VÕS § 325 lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad eluruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tähendab, et üürilepingu ülesütlemise teostamisel peab sellest huvitatud pool tegema toimingu, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus TsÜS § 67 lg 1 tähenduses. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Asjaolud, mille alusel loetakse tahteavaldus kättesaaduks, on sätestatud TsÜS § 69 lg-tes 1 ja
lg 8 kohaselt kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega; 4) ei ole põhjendatud, miks kohus ei nõustu kostja väitega.
lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud. Kuigi
lg 1 sätete kohaldamine eeldab tsiviilasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks, ei soovi apellant siiski asja uut läbivaatamist esimese astme kohtus sellel põhjusel, et apellandi arvates hagi ei saa menetlusse võtta, sest vastustaja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning hagiavalduses märgitud nõuet ei ole võimalik saavutada. 5. Z. Valk vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige väide, et kostjale ei ole kohtukutset kätte toimetatud, tema esindaja aga ei ole kohtuistungile ilmunud, mistõttu apellant ei saanud realiseerida oma
Toimiku materjalidest nähtub, et kostjale on 14.09.2006 isiklikult kätte toimetatud kohtukutse 27.09.2006 toimuva kohtuistungi kohta (väljastusteade tl 18). 27.09.2006 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostja kohtuistungile ei ilmunud, küll aga on kohtuistungist osa võtnud kostja esindaja (tl 20). 27.09.2006 kohtuistungi protokollis on märgitud ka uus kohtuistungi toimumise aeg - 14.11.2006 kell 9.30. Toimikulehel 23 olevast allkirjalehest nähtuvalt kinnitab kostja esindaja oma allkirjaga, et on uuest kohtuistungi ajast teadlik.
lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Ka kohtukutse on menetlusdokument ning maakohus on antud juhul põhjendatult 14.11.2006 toimunud kohtuistungil asja lahendanud sisuliselt, kuna kostja esindajat oli teavitatud kohtuistungi toimumise ajast; 2) on ebaõige järeldus, et hageja poolt 22.05.2003 tehtud üürilepingu ülesütlemine ei ole kehtiv TsÜS § 69 tähenduses ning seetõttu kasutab kostja vaidlusalust eluruumi õiguslikul alusel. Maakohus on tuvastanud, et hagi aluseks on hageja esindaja poolt 22.05.2003 koostatud eluruumi K 5-3 üürilepingu ülesütlemise avaldus S.L. le. Maakohus on õigesti leidnud, et toimikulehel 28 olev üürilepingu ülesütlemisavaldus vastab seaduse nõuetele ning selles on olemas kõik seaduses loetletud kohustuslikud asjaolud. Samuti on maakohus tuvastanud, et ülesütlemisavaldus on S.L. le kätte toimetatud ja selle üle vaidlust ei ole, mille tõttu on üürileping lõppenud. Kuivõrd käesolevaks ajaks ei ole sisuliselt vaidlustatud üürilepingu ülesütlemist, sellekohane hageja avaldus on kehtiv ning puuduvad võlaõigusseaduses sätestatud alused, mis tooksid kaasa ülesütlemisavalduse tühisuse, kasutab apellant vastustajale kuuluvat eluruumi õigusliku aluseta 4 AÕS § 80 lg 1 mõttes. Tuginedes eeltoodule on maakohus põhjendatult Z.V. hagiavalduse rahuldanud. Seejuures ei oma tähtsust apellatsioonkaebuse väited, et hageja esitab apellandile igakuiselt üüriarveid ning apellant tasub hagejale jätkuvalt üüri- ja kommunaalteenuste eest. S.L. ei tasu juba pikemat aega eluruumi kasutamisega seotud kommunaalteenuste eest ning apellant ei ole esitanud ühtegi sellist väidet kinnitavat tõendit. Samuti ei ole apellant reageerinud vastustaja soovile suurendada eluruumi kasutamise tasu, kuna makstav tasu ei vasta üüriturul kehtivatele üürihindadele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 7. Tartu Maakohtu menetluses oli S.L. hagi Z. Valki vastu üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja Z. Valki vastuhagi S.L. vastu eluruumi vabastamiseks. Tartu Makohtu 06.02.2006 määrusega jäeti eelnimetatud hagi ja vastuhagi läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 28.04.2006 esitatud hagis tugines Z. Valk samale 22.05.2003 ülesütlemisavaldusele, mis oli vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-2-155/2004, ning palus uuesti S.L. l K 5-3 eluruum vabastada. Maakohus leidis, et kuna ülesütlemisavaldus vastab VÕS §-s 325 lg 2 sätestatud nõuetele, siis puudub S.L. l õiguslik alus K 5-3 eluruumi kasutamiseks ning see tuleb S.L. valdusest välja nõuda. Ainuüksi asjaolu tuvastamisest, et ülesütlemisavaldus vastab vorminõuetele, ei piisa otsustamaks, kas kostja kasutab eluruumi õigusliku aluseta või mitte. Maakohus jättis tähelepanuta, et lisaks ülesütlemisavalduse vorminõuete kontrollimisele tuleb anda hinnang ka põhjustele, miks hageja taotles üürilepingu erakorralist ülesütlemist. Maakohus on ekslikult leidnud, et Riigikohtu 29.10.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-100-04 antud juhistega ei pea antud asjas arvestama.
lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.
lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.
lg 5 näeb ette, et pärast seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja võib arutada seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist.
lg 1 sätestab, et asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Antud asjas ei ole maakohus eelmärgitud menetlusõiguse norme järginud ning seega on rikkunud
§-s 656 lg 1 p 5 nõudeid. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama välja, millistel asjaoludel kostja hagile vastu vaidleb ning andma vastuväidetele hinnangu arvestades Riigikohtu 29.10.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-100-04 antud juhiseid. 8. Põhjendatud ei ole apellandi väide maakohtu poolt
§-s 656 lg 1 p 2 rikkumise kohta. Kuna apellanti esindas kohtumenetluses advokaat ning viimast oli teavitatud kohtuistungi toimumise ajast, siis oli apellandile tagatud
§-s 199 sätestatud õiguste realiseerimine. Õige on maakohtu seisukoht, et apellandi esindaja ei põhistanud 13.11.2006 esitatud taotluses (t.l 25) mõjuvaid põhjuseid asja arutamise edasilükkamist ning maakohtul oli õigus lahendada asi 5 poole kohalolekuta eeldusel, et asjaolud on vaidluse lõplikuks lahendamiseks välja selgitatud. Kui maakohus ei tuvastanud mõjuvaid põhjuseid asja arutamise edasilükkamiseks, oli tal õigus kasutada seaduses sätestatud mõjutusvahendeid menetluse venimise vältimiseks. 9. Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Andra Pärsimägi Egon Konsand 6 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.