Obsah (5)

§ 276§ 334§ 308§ 76§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-1849

§ 276

lg 1, 2 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti.

§ 334

lg 1 ja 2 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

§ 308

lg 1, 3 sätestavad, et eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Vastavalt

§ 308

lg-le 1, 3 ei ole üürileandja (kostja) kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist oma nõuet üürniku (hageja) vastu esitanud. Kostja on esitanud nõude ehk vastuväite alles pärast hageja poolt hagi esitamist, s.o 08.12.2006. Seega hiljem kui kaks kuud. Seega on hagejal õigus nõuda tema poolt tasutud tagatisraha tagastamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja poolt tasuti vastavalt üürilepingu p-le 2.2 tagatisraha 4800 krooni. Kostja on hagejale tagastanud 31.08.2006 tagatisraha 3203.80 krooni. Kostja ei vaidle vastu ka lisakokkuleppes sõlmitud 600 kroonise tagatisraha saamisele, kuid on seisukohal, et kuna 600 krooni tagatisraha on maksnud hageja eest teine isik, siis ei ole hagejal seda õigus tagasi nõuda. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et 28.02.2004 on kostjale tehtud ülekanne summas 1800 krooni, 12.03.2004 summas 670 krooni ja 26.03.2004 summas 1600 krooni. Hageja sõnul on need ülekanded tehtud tema elukaaslase Randu Villiku poolt. Need sisaldasid nii üüri kui ka tagatisraha 600 krooni. R. Villik maksis vastavalt nendevahelisele kokkuleppele eluruumi üüri.

§ 76lg 1, 3 ja 4 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmise vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 3

§ 78

lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et juba enne üürilepingu sõlmimist, s.o alates 10.10.2003 on R. Villik maksnud eluruumi Purde 39-102, üüri ja kommunaalkulusid enda arvelt. Hageja on selgitanud, et neil on elukaaslasega kokkulepe, et eluruumi puutuvad kulud kannab hageja elukaaslane. Seega arvestades antud asjaolu, leidis kohus, et antud juhul on põhjendatud hagejale 600 krooni tagatisraha kostjalt välja mõista. Hageja on nõustunud, et kostja on tagatisraha summast maha arvestanud augustikuu

1. a kommunaalmaksed. Hageja on oma nõude summast 5400 kroonist maha arvanud kostja poolt tagastatud tagatisraha summas 3203.80 krooni ja kostja poolt tasutud augustikuu
2. a kommunaalmaksed summas 441.60 krooni ja palub kostjalt välja mõista 1804.90 krooni. Kostja arvestuse kohaselt on kostja tasutud tagatisraha summast 5400 kroonist maha arvanud hagejale tagastatud 3203.80 krooni ja augustikuu kommunaalmaksed 441.60 krooni ning nõude summaks peaks kostja arvates olema 1754.60 krooni. Kohus järeldas, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1754.60 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. S.D. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
4. septembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt teadis K.G. korterisse sisse kolides, et korter on värskelt remonditud ning peab jääma sellisesse seisu, nagu see oli sissekolimise ajal. Vastasel juhul võetakse remondiraha tagatisrahast. Enne lepingu lõpetamist öeldi K.G. ile, et ta peab seintele tekitatud kahjustused parandama. Esialgu oli ta sellega nõus, mida kinnitab ka tunnistaja Svetlana Zaitseva. Ehitustöid teostanud ehitusmeister võib anda ütlusi selle kohta, kas kahju on loomulik või tekitatud.
5. K.G. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud leidnud käsitlemist juba esimese astme kohtus. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et kostja vaidlustaks esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendi või asjaolu olulise rikkumise. Kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja oleks korteri seisukorda halvendanud või jätnud sellest üürileandja teavitamata, mistõttu tunnistajate (remonditööline, tõlk S. Zaitseva) ütlustel ei oleks antud juhul mingit tähtsust. Pealegi ei viibinud nimetatud isikud korteri üleandmise juures ning hilisem korteri hindamine ei võimaldaks piisavalt täpset ettekujutust üürniku vastutusest korteri seisukorra osas. Kostja ei ole põhjendanud, miks peaks tunnistajatelt ütlusi võtma pärast maakohtu otsust ning miks ta ei kutsunud neid tunnistajaid tunnistusi andma esimese astme kohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
7. septembri 2007 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja 4 põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki kostja vastuväiteid, hinnanud õigesti esitatud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust ning põhjendatult leidnud, et hageja nõue kuulub rahuldamisele 1754.60 krooni ulatuses.

§ 308

lg 3 kohaselt üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Nimetatud sättest tulenevalt tekib üürnikul tagatisraha tagasinõude õigus kahe kuu möödumisel peale üürilepingu lõppemist eeldusel, et üürileandjal ei ole kahe kuu jooksul teatanud oma nõuetest üürniku vastu. Kahekuuline tähtaeg on jäetud selleks, et üürileandja saaks veenduda, kas üürnik on oma kohustused täitnud ning kasutanud asja vastavalt sihtotstarbele. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et pooltevaheline üürileping lõppes 31.08.2005 ning üürileandja teatas üürnikule omapoolsest nõudest pärast üürniku poolt 24.07.2006 hagi esitamist. Kuivõrd üürileandja üürniku vastu kahe kuu jooksul nõuet ei esitanud, siis võib eeldada, et üürnik täitis oma üürilepingust tulenevad kohustused. Maakohus on põhjendatult leidnud, et üürileandja esitatud kviitung (t.l 43) ei tõenda kulutusi Purde 39-102 korterile, samuti seda, et nimetatud üürileandja poolsed kulutused oleksid põhjuslikus seoses üürniku üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumisega. Samuti ei ole üürileandja tõendanud, et üürileandja oleks rikkunud üürilepingu punkti 4.1.4 nõudeid, s.t halvendanud korteri seisukorda või tagastanud üürileandjale korteri seisundis, mis ei vastanud selle lepingujärgsele kasutamisele. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi taotluse võimalike täiendavate tõendite (tunnistajate ülekuulamine) esitamise kohta, kuivõrd nimetatud taotlust ei ole maakohus esitatud ning apellant ei ole põhistanud, miks ei saanud tunnistajaid maakohtus üle kuulata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda. Andra Pärsimägi Egon Konsand 5 Üllar Roostoja