§-dest 46 lg 1 p 5, 21 ja 24 lg 1 p 2 Tartu Halduskohtu
) § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud A. G on õigusabi teenuse ostmiseks kulutanud 35 400 krooni. Selle summa peab talle hüvitama kaebuse esitaja. Kuna kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja selle esitaja käitumine viitab pahatahtlikkusele, on kolmanda isiku kohtukulude täies ulatuses kaebuse esitaja kanda jätmine põhjendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED AS X (pankrotis) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2007 otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kuna esimese astme kohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme, ei ole võimalik asja lahendada ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on halduskohus rikkunud
§-s 15 lg 1 sätestatud kaebuse esitaja kui menetlusosalise õigusi - vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele. Samuti ei ole halduskohtus tõendeid õigesti hinnanud ning on asja lahendamisel rikkunud protsessinorme. Halduskohus on teinud lahendi H. A. i suhtes, kes formaalselt on kaasatud menetlusse 09.03.2007 haldusasja eelmenetluse määrusega, kuid kelle seisukoht on jäänud käesolevas asjas välja selgitamata. Sellega on halduskohus rikkunud
§-s 45 lg 1 p 2 sätestatut. Tulenevalt
§-st 25 lg 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema 3 üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Kohus andis 09.03.2007 haldusasja eelmenetluse määrusega apellandile, Narva-Jõesuu Linnavalitsusele ja P. Kuusele ning kolmandatele isikutele A. G ile ja H. A. ile tähtaja kuni 26.03.2007 seisukohtade esitamiseks. Kolmas isik H. A. ei esitanud kaebusele ühtegi vastust. Kohtuistungi toimumise ajaks 03.04.2007 ei olnud teada, kas H. A. ile on kohtumaterjal kätte toimetatud. Alles pärast kohtuotsuse tegemist, s. o 28.04.2007, selgus et H. A. ei ole kohtumaterjale kätte saanud, vastav kiri tagastati kohtule 28.04.2007.
lg 4 sätestab, et menetlusosaliste kohtuistungile mitteilmumine ei takista kaebuse või protesti läbivaatamist, kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kuna halduskohus oli 09.03.2007 määrusega H. A. i menetlusse kaasanud, pidi kohus H. A. ile asja arutamise aja ja koha teatavaks tegema. Kohus jättis selle aga tegemata, mis on aluseks kohtulahendi tühistamiseks
lg 1 p 2 alusel; 2) rikub Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 18.08.2006 korraldus nr 277, mille alusel nõustuti maa ostueesõigusega erastamisega A. G ile, apellandi õigust erastada temale kuuluva tennisväljaku juurde vajalik maa. Maa ostueesõigusega erastamise korra (edaspidi OE Kord) p-dest 71 ja p 2 tuleneb, et kui ehitis erastatakse või omandatakse muul viisil pärast 01.01.1998 vallasasjana, on ehitise omandajal õigus saada maaomanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui ehitis omandatakse pärast 01.01.1998 vallasasjana ja ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamiseks ei olnud 01.01.1998 esitatud avaldust ja teiste isikute ehitiste juures ostueesõigusega erastatava maa katastriüksuste moodustamine on algatatud enne ehitise omandaja poolt maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamist, siis määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks 01.01.1998 esitatud avalduste alusel ja pärast 01.01.1998 ehitise vallasasjana omandanud isikule tagatakse vähemalt ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise võimalus. Narva-Jõesuu Linnavalitsus ei ole taganud ehitise omanikule ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamise võimalust. Apellandi õigustatud huviks on saada nimetatud vara tagasi pankrotipessa, misjärel omandada tenniseväljaku aluse maa hoonestusõigus. 14.10.1999 sõlmisid H. A. i ja AS X tenniseväljaku ostu-müügilepingu ning nimetatud leping on ka dokumentaalseks tõendiks tenniseväljaku olemasolu kohta. Halduskohus ei ole nimetatud tõendile kohtuotsuses hinnangut andnud ning on jätnud esitatud tõendi tähelepanuta. Samuti nähtub maamõõtja P. Kuuse poolt esitatud kirjalikust seisukohast, et kirjeldatud kohas asub võrkaiaga ümbritsetud asfaltkattega plats, mis on kujutatud ka maaüksuse plaanil ja mille pindala on 732 m2. Teadaolevaks asjaoluks on see, et tennist mängitakse väljakul ning mängimise lihtsustamiseks on väljak ümbritsetud aiaga. Samuti nähtub Ida-Viru Maavalitsuselt välja nõutud Aia 17 erastamistoimikus olevast eksplikatsioonist, et Aia tn 17 Narva-Jõesuu maaüksuse ilmakaare järgi lõuna poolses osas (eksplikatsioonil piiripunktidest 24 ja 25 edelas-lõunas selle vahetus läheduses) on rajatis. 14.10.1999 lepingust nähtub, et tenniseväljak piirneb vahetult majavaldusega, mille asukohaks Aia tn 27 Narva-Jõesuu. Ida-Viru Maavalitsuse poolt esitanud Aia tn 17 Narva-Jõesuu ostueesõigusega erastamise toimikus olevatest plaanidest-skeemidest nähtub samuti tenniseväljaku olemasolu. Asjaolu, et ehitist pole kantud hooneregistrisse ei tähenda, et seda reaalselt ei eksisteeri. Vastavalt Ida-Viru Maakohtu otsusele 02.03.2005 nr 2-3131/03 tunnistati kehtetuks apellandi ja H. A. i vaheline müügileping ja vundament ning maatükk asukohaga Narva-Jõesuu Aia 27 tagastati apellandi pankrotivarasse. Eelnimetatud vundament on käesolevaks ajaks võõrandatud OÜ-le Investeeringud; 3) on kolmas isik A. G käesolevas kohtumenetluses rikkunud
§-st 15 lg 2 tulenevat kohutust, kasutada oma protsessiõigusi heauskselt. Apellant ei ilmunud 03.04.2007 kohtuistungile ning taotles kohtusitungi edasilükkamist, kuna kolmas isik A. G oli teinud 4 02.04.2007 ettepaneku alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks ja kohtumenetluse lõpetamiseks kompromissi sõlmimisega. Kohtuistungile A. G ei ilmunud. Kuna ettepanek oli esitatud suuliselt ja ka edasine suhtlus oli toimunud suulises vormis, ei ole AS-l X (pankrotis) võimalik seda tõendada ühegi dokumentaalse tõendiga; 4) on kolmanda isiku A. G i poolt kantud kohtukulud summas 35 400 krooni vastuse koostamise ja ühel kohtuistungil osalemise eest põhjendamatult suured. Kuludokumendina esitatud arvest nähtub, et esindaja on osutanud õigusabi kestusega üks tund, mille eest on tasu 30 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Apellant loobub 06.07.2006 koostatud piiriprotokolli tühistamise nõudest, mistõttu ei ole põhjendatud maamõõtja P. Kuuse kaasamine kolmanda isikuna. Kolmas isik A. G vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on AS X 08.02.2001 müünud ehitised (puhkekodu kasuliku pinnaga 4216,4 m2, puhkekodu kasuliku pinnaga 5925,1 m2, katlamaja, abihoone, paviljoni, kuuri, korstna, katusealuse ja rajatise) A. G ile. Nende ehitiste hulgas ei olnud märgitud tenniseväljakut. Ehitise omandiõigust tõendavat dokumenti kaebuse esitaja esitanud ei ole. Isegi kui kõnealune rajatis eksisteerib, siis ei saaks kaebuse esitaja selle juurde maad erastada, kuna kaebuse esitajal pole võimalik tõendada oma omandiõigust ehitisele. Samuti ei ole kaebuse esitaja esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, mille oleks ta pidanud vastavalt maa ostueesõigusega erastamise korra p-le 7 esitama hiljemalt 01.01.1998. Vaidlustatud korralduse tühistamine ei taastaks kaebuse esitaja õigusi ega annaks kaebuse esitajale õigust maad ostueesõigusega erastada. Seega ei ole vaidlustatud õigusakt õigusvastane; 2) ei ole halduskohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud kohtumenetluse norme ega ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohtuotsus ei ole tehtud H. Admovitši suhtes, kuid halduskohus kaasas H. A. i protsessi ja andis talle võimaluse seisukoha andmiseks. Kui kolmas isik ei soovi oma õigusi kasutada - kaebuse suhtes seisukohta anda ja istungist osa võtta, siis ei saa see rikkuda kaebuse esitaja ega ka kolmanda isiku õigusi. Kui kaebuse esitaja pidas vajalikuks H. Admovitši osavõttu istungist, siis oli tal võimalus kohtule vastav taotlus esitada. Isegi juhul, kui H. Admovitšit ei oleks nõuetekohaselt istungile kutsutud, on selline puudus kõrvaldatav apellatsiooniastmes ning ei too kaasa vältimatut otsuse tühistamist ja asja saatmist tagasi esimese astme kohtule; 3) on alusetu apellandi väide, et ta ei saanud kolmanda isiku tegevusest tulenevalt kaebusest loobuda. Kaebuse esitaja jättis ise oma
§-st 21 tuleneva õiguse kasutamata. Apellant oli halduskohtu istungi toimumise ajast teadlik ning istungile mitteilmumisega võttis ta endale ise riski, et kohus lahendab asja ilma tema osavõtuta; 4) on õigusabiteenuse eest tasutud summa igati põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast tulenevalt on tegemist kokkuleppetasuga kohtuasja ajamise eest, mitte tasuga ühe töötunni eest. Selline tasukokkulepe advokaadibüroo ja kliendi vahel on lubatud. Kolmas isik edastas faksi teel kohtule enne istungit 03.04.2007 menetluskulude nimekirja. Kohus tutvus menetluskulude nimekirjaga istungil ning aktsepteeris seda. Kliendil on õigus ise endale advokaati valida ning arvestades tänast turusituatsiooni ei ole tegemist põhjendamatult suure advokaaditasuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Tartu Halduskohtu
§-dest 46 lg 1 p 5, 21 ja 24 lg 1 p 2 tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 10.04.2007 otsuse 06.07.2006 piiriprotokolli tühistamise nõuet puudutavas osas ja lõpetab selle nõude osas kaebuse menetluse.
lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Tulenevalt sellest, et apellant on apellatsioonkaebuses kaebusest osaliselt loobunud, ning ringkonnakohus on loobumise vastu võtnud ja 06.07.2006 koostatud piiriprotokolli tühistamise nõude osas esimese astme kohtu otsuse tühistanud ja selles osas menetluse lõpetanud, käsitleb ringkonnakohus oma otsuses üksnes neid apellandi väiteid, mis puudutavad menetlusse jäänud küsimust, s. o Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 18.08.2006 korralduse nr 277 tühistamise küsimust. Kuna ringkonnakohus nõustub Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 18.08.2006 korralduse nr 277 tühistamise nõude osas sellele halduskohtu vaidlustatud otsuses antud põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus
MS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu vastavaid põhjendusi. Halduskohus on põhjendatult jätnud eelpoolviidatud korralduse tühistamise nõudes esitatud kaebuse rahuldamata, viidates
§-le 7 lg 1 ja selgitades, et linnavalitsuse korraldus nr 277 ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebajal puudub seos korralduses nr 277 märgitud Aia 17/17A maaüksustega, s. o kaebaja ei ole tõendanud, et tema oli vaidlustatud korralduse andmise ajal nimetatud maaüksuste või neil paikneva rajatise (tenniseväljak) omanik. Arvestades seda, et AS X (pankrotis) ei ole esitanud halduskohtule ega ka ringkonnakohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tema oleks A. G ile ostueesõigusega erastatud maal paikneva hoone või rajatise omanik, siis ei ole sisuliselt asjakohased ka apellatsioonkaebuses tehtud viited MaaRS §-le 22 lg 1 ja OE Korra p-le 71, kuna neis sätestatakse, et ostueesõigusega saab maad erastada üksnes ehitise omanik.
lg 1 kohaselt saab halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi, s. o õiguste rikkumine peab juba olema toimunud ja seega ei ole põhjendatud apellandi väited, et linnavalitsuse 2006. a korraldusega nr 277 rikutakse tema õigusi siis, kui tsiviilkohtupidamise korras tehakse otsus, millega tunnistatakse kaebaja ja H. A. i vahel 14.10.1999 sõlmitud tenniseväljaku ostu-müügilepingu tühisust. Asja materjalidest nähtuvalt sellist otsust tehtud ei ole. Arvestades seda, et H. A. (kellele kaebaja 14.10.1999 sõlmitud lepinguga tenniseväljaku müüs) ise ei ole halduskohtule kaebust esitanud, ei ole põhjendatud apellandi väited, mille kohaselt on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 18.08.2006 korraldus nr 277 õigusvastane ja tuleb tühistada, sest sellele asub kolmandale isikule H. A. ile kuuluv vara – tenniseväljak. Iseenesest on õige apellandi viide sellele, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme sellega, et ei ole kolmanda isikuna menetlusse kaasatud H. A. ile asja materjalidest nähtuvalt (toimiku lk. 67) kätte toimetanud menetlusdokumente ja kohtukutset, kuna need on postiasutuse poolt kohtule tagastatud tähtaja möödumise tõttu. Samas ei pea ringkonnakohus otstarbekaks üksnes sel põhjusel halduskohtu otsust tühistada, sest ringkonnakohus toimetas Ida Politseiprefektuuri abiga apellatsioonimenetluse dokumendid (apellatsioonkaebuse, 6 kohtukutse, 29.07.2007 määrused) H. A. ile isiklikult kätte, misjärel oli ka H. A. il endal võimalus oma õiguste kaitseks näiteks apellatsioonkaebust esitada, taotledes selle esitamise tähtaja ennistamist või osaleda apellatsioonimenetluses ja esitada oma seisukoht ringkonnakohtule, mida H. A. aga ei teinud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtumenetluses ei ole kaebuse esitaja suhtes rikutud
§-st 15 lg 1 tulenevaid menetlusosalise õigusi, sest asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja seaduslik esindaja pankrotihaldur E. Savi teadlik 03.04.2007 toimuvast kohtuistungist ning halduskohus on põhjendatult leidnud, et puudus mõjuv põhjus kohtuistungi edasilükkamiseks, sest ei leidnud kinnitust pankrotihalduri väide kohtuvälise kokkuleppe saavutamise võimalusest kaebaja ja A. G i vahel. Kuna pankrotihaldurile oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, siis ei takistanud menetlusosalise kohtuistungile mitteilmumine
Põhjendatud ei ole ka apellandi väited, et A. G i esindaja ei esitanud seaduses sätestatud nõudeid järgides halduskohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu ei ole olnud õige kolmanda isiku kasuks 35 400 krooni väljamõistmine. Asja materjalidest nähtuvalt (halduskohtu toimik, lk-d 107, 111-115) on A. G i esindaja advokaat R. Ainla saatnud Tartu Halduskohtule (Jõhvi kohtumaja) kohtuistungi toimumise päeval 03.04.2007 kolmanda isiku menetluskulude nimekirja koos arvega nr 211 faksi teel enne kohtuistungi algust, s. o enne kella 11.00 ning kohtuistungi protokollist nähtuvalt on need materjalid olnud halduskohtu käsutuses enne kohtuvaidlusi ning ka taotlus kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmiseks on esitatud enne kohtuvaidlusi, s. o kooskõlas
§-ga 93 lg 1. Asjaolu, et kolmanda isiku esindaja on 03.04.2007 saatnud menetluskulude nimekirja ja arve nr 211 halduskohtule veel täiendavalt ka originaaldokumentidena, mis posti teel jõudsid kohtuni 05.04.2007, ei tähenda seda, et menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid oleksid sellest tulenevalt esitatud hilinemisega. Küll aga on põhjendatud apellandi väide, et kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetud esindaja kulude summa on liiga suur, arvestades kaebuse ja sellele esitatud vastuste mahtu ning vaidluse sisu ja menetluse käiku. Kuna
lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, siis eeltoodut arvestades hindab ringkonnakohus käesolevas asjas A. G i vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks esimese astme kohtu menetluses 15 000 krooni, millele lisandub käibemaks summas 2700 krooni, kokku seega 17 700 krooni, milline summa tuleb lugeda halduskohtu poolt kaebajalt A. G i kasuks väljamõistetuks. Ülejäänud osas tuleb esimese astme menetluskulud jätta kolmanda isiku enda kanda. Apellatsioonimenetluses on menetluskulude nimekirja esitanud AS X (pankrotis), paludes esindajakuludena vastustajalt välja mõista 20 178 krooni.
lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ja arvestades seda, et apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, tuleks ringkonnakohtul vastustajalt apellandi kasuks vastavalt
§-le 92 lg 2 teatud osa apellandi menetluskuludest välja mõista. Siiski leiab ringkonnakohus, et antud asjas tuleb apellatsioonimenetluses kantud kulude väljamõistmisel kohaldada
lg 10, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuselt apellandi esindajakulude menetluskuludena väljamõistmine isegi osaliselt oleks vastustaja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, sest ringkonnakohus ei rahuldanud apellatsioonkaebust osas, mis puudutas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 18.08.2006 korralduse nr 277 tühistamata jätmist halduskohtu poolt, vaid rahuldas apellatsioonkaebuse üksnes osas, mis puudutas kaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt kaebajalt kolmanda isiku kasuks väljamõistetavate menetluskulude 7 suurust. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tervikuna tema enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 8 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.