KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse liik, tegemise aeg ja koht ja liik Kohtunik 07.12.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number Tsiviilasi Menetlusosalised, esindaja

§ 173

tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu.

§ 222

lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju.

§ 222

lg 2 kohaselt kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kuivõrd ülalpool leidis tõendamist asjaolu, et kostja jäi võlgu kindlustusmaksete ning liisingmaksete tasumisega, on tegemist kostja poolt vastavalt lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega st kostja on keeldunud oma kohustusi alusetult täitmast, mis on lubamatu

§ 173, 174 järgi.

Kostja vaidles vastu hagile osas, mis puudutab graafikujärgsete maksete võlga 7597,84 krooni ning kindlustusmaksete võlga 4700,48 krooni ja seda seetõttu, et märgitud osas on nõuded aegunud. Hageja vaidles vastu. Kohus nõustub kostja seisukohtadega. Hageja palub hagiavalduses (tlk 25) kostjalt välja mõista debitoorse võlgnevuse summas 7597,84 krooni, mis tuleneb enne lepingu ülesütlemist tasumata graafikujärgsetest maksetest ja kindlustusmaksetest 4700,48 krooni ja kahju (vara realiseerimisest tekkinud kahju 8010,68 krooni ning kulud 1864,61 ja 2500 krooni). Õige ei ole hageja seisukoht, et nõuded muutusid sissenõutavaks alles siis kui selgus, millise hinnaga õnnestub vara müüa ja millise hinnaga see müüdi ja mis müügist saadi. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 116 järgi hakkab aegumistähtaeg kulgema päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest ning õiguste rikkumiseks ei saa lugeda päeva, mil hageja sai teada, kui palju õnnestub saada vara müügist. Vaidlust ei olnud selles, et kostja jäi hageja ees võlgu 2002.a. aprilli, mai ja juuni maksetega, mis tulid tasuda ehk muutusid sissenõutavaks vastavalt 30.04.2002.a., 31.05.2002.a. ja 30.06.2002.a. ehk teisisõnu pidi hagejale olema selge, et kostja, jättes need maksed tasumata, on rikkunud lepingut, sest hageja teatas juunis 2002 kostjale, et lõpetab just selle tõttu lepingu, et kostja jättis tasumata graafikujärgsed maksed 7565,66 krooni, millega oli rikkunud lepingut (tlk 48 vastav teade). Märgitud ajal kehtis TsÜS § 113 lg 1, mille järgi oli üldine hagi aegumistähtaeg 10 aastat. Käesoleval ajal kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
2. juulist
3. Antud juhul on alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 tulenev uus aegumistähtaeg lühem, kui see oli enne 01.07.2002.a., mistõttu tuleb 3 aastast aegumistähtaega arvestada alates 01.07.2002.a. ning järelikult on vastavad nõuded aegunud 01.07.2005.a. Hageja esitas kohtule hagi 22.09.06 (maksekäsu avaldus, hagiavaldus 16.10.2006, mis toimetati kostjale kätte 03.10.2006), mistõttu on haginõue 7565,66 krooni osas aegunud ning tuleb selles osa jätta rahuldamata. Kindlustusmaksete tasumise kohustus tulenes kostjal lepingust (p 9.3 jj). Kostja ei ole seda kohustust täitnud ja on seega rikkunud lepingut, millest hageja oli teadlik. Hageja tegi seda kostja eest ning vastavad maksed on tehtud 07.03.2002.a., 28.05.2002.a., 17.09.2002.a. ning 16.12.2002.a., milles vaidlus puudus. 07.03.2002.a. ja 28.05.2002.a. sooritatud maksed aegusid tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 2 01.07.2005.a. ja on seega aegunud. Tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 järgi muutub kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. 17.09.2002.a. teostatud makse muutus sissenõutavaks 2002 ja seega algas selle suhtes aegumine selle aasta lõppemisest e. 31.12.2002 ja aegus seega 31.12.2005 ning 16.12.2002.a. teostatud makse muutus sissenõutavaks 2002 ja aegumine algas selle aasta lõppemisest 31.12.2002 ja aegus vastavalt 31.12.
4. Eeltoodu tõttu on aegunud hageja nõuded kindlustusmaksete väljamõistmiseks ja jääb aegumise tõttu rahuldamata. Hageja viited selle kohta, et ka see nõue selgus alles pärast seda, kui sõiduk oli ära müüdud ja teada saadud, palju müügist laekub, ei ole õiged, sest hageja maksis ise ära kindlustusmaksed selle tõttu, et kostja jättis need tasumata. Asjaolu, kas ja mitu korda või mitu hagi peaks hageja kohtusse esitama, ei tähenda seda, et erinevad nõuded ei võiks ühe ja sama võlgniku vastu aeguda erinevatel aegadel, tulenevalt nende sissenõutavuse ajast ehk vastupidi, erinevad nõuded saavadki sama võlgniku vastu erinevatel aegadel muutuda sissenõutavaks ning vastavalt ka aeguda. 5 Kahju osas, mis seostub hageja poolt sõiduki tagastamise kuludes, müügikuludes ning vara müügist ja jääkmaksumuse tingitud vahest, vaidlust polnud ning sellise kahju hüvitamise kohustus tulenes ka lepingu p 5.17, mistõttu tuleb märgitud kahju

§ 222alusel kostjalt välja mõista ja selles osas kuulub hagi rahuldamisele.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista vara realiseerimisest tekkinud kahju 8010,68 krooni, kulutused vara valduse taastamisele ja tagastamise teenuste eest 2500 krooni ja vara müügiteenuste osutamise eest 1864,41 krooni, kokku 12375,09 krooni. Käendaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet hagile, seega tuleb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel lugeda hagis toodud asjaolud tema poolt omaksvõetud ja tõendatuks. Seega ei ole vaidluse all, et 24.07.2000.a. sõlmisid hageja ja OÜ M käenduslepingu nr XXX-KÄ millega kohustus tagama AM sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Leping on sõlmitud kirjalikus vormis, olles seega

S § 206 lg 3 järgi kehtiv.

§ 206

lg 1 kohustub käenduslepingu järgi käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt ning § 207 lg 1 järgi vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning lg 2 alusel vastutab ta samasuguses ulatuses kui võlgnikki eriti protsentide, leppetrahvi maksmise eest, kahjude ja sissenõuetega seotud kulutuste hüvitamise eest kui käenduslepingus ei ole ettenähtud teisti. Seega vastutab käendaja OÜ M(likvideerimisel) hageja ees solidaarselt AM ja temalt tuleb välja mõista vara realiseerimisest tekkinud kahju 8010,68 krooni, kulutused vara valduse taastamisele ja tagastamise teenuste eest 2500 krooni ja vara müügiteenuste osutamise eest 1864,41 krooni, kokku 12375,09 krooni. Kõike kokku arvestades tuleb AM ja OÜ-lt M solidaarselt välja mõista 12375,09 krooni. Kohtukulud. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusoid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 järgi siis kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hagejate menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik 6