§-st 101 lg 1 p 4 tulenevat õiguskaitsevahendit – lepingust taganemist.
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lõike 2 punkt 1 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kokkulepe nägi ette, et kostja tagab hagejale eluaegse võimaluse oma majas elada. Käesoleval hetkel on aga kostja hagejale kinnitanud, et ei võimalda tal enam seal elada. Lisaks sellele langeb ära ka võimalus osa saada vastavalt tema soovidele ehitatud elamust. Nimetatud kohustuste rikkumisega jääb hageja ilma olulisest osast sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis, mistõttu tekib hagejal õigus lepingust taganeda.
lg 1 alusel võib kumbki pool lepingust taganemise korral nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kogu temale kuuluva raha tagastamist summas 118 000 krooni. Kohus sellega nõus ei ole, kuna osa kohustustest on kostja poolt täidetud. Kostja on täitnud üht lepingutingimust ja ehitanud maja vastavalt hageja ja tema abikaasa soovidele. Praegusel hetkel ei saa hageja enam selle kohustuse täitmise vilju kasutada, seega on ta ka selle osa lepingu alusel saadust kaotanud. Kostja on kasutanud hagejalt saadud raha maja ehitamiseks. Ta on ehitanud selle küll vastavalt hageja soovidele, ent tõendamata on asjaolu, et hageja soovid põhjustasid lisakulutusi. Ka väide, et maja ehitamisega vastavalt hageja poolt soovitule peab kostja tegema suuremaid kulutusi maja ülalpidamiseks, ei ole tõendatud. Lisaks sellele kohustus kostja tagama hagejale elamispinna kuni tema elu lõpuni. Hageja sai seal elada vaid viis kuud. Järelikult seda kohustust on kostja täitnud minimaalselt. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja on jätnud oma kohustuse täitmata osas, mis vastab 90 000 kroonile. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. E.S. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2006 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, jättes hagi rahuldamata. Kui kohus leiab, et ei saa ise asjas uut otsust teha, siis saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kaebuse põhjendused: 1) Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, leides, et pooltevaheline leping on kehtiv, kuid samal ajal on otsuse järgmisel lehel asunud seisukohale, et hageja on lepingust taganenud ning seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks lepingu alusel üleantu välja mõista
Lepingust taganemisel lõpeb lepinguline suhe kui taganemine on kehtiv. Kohus on leidnud, et hageja on lepingust taganenud, kuid pole analüüsinud, mil viisil hageja lepingust taganes. Lepingust taganemiseks näeb võlaõigusseadus ette eraldi korra ning vorminõuded. Vastavat taganemisavaldust hageja esitanud ei ole, samuti pole hageja ise seda kunagi ka väitnud. Taganemisavalduse esitamiseks ettenähtud tähtaeg on käesolevaks ajaks möödunud. 3 2) Kohus on rikkunud menetlusnorme. Kohus on loonud olukorra, kus otsus on tehtud sellisel alusel, millele kostja vastu vaielda ei saanud, kuna kostja vaidles vastu alusetu rikastumise koosseisule, mitte lepingulise kahju tekkimisest lähtuvalt. Samuti puudub otsuses igasugune juriidiline põhjendus, miks hagi ei rahuldatud alusetu rikastumise alusel. Kohus ei ole seotud poolte antud õigusliku kvalifikatsiooniga, kuid on seotud poolte esitatud asjaoludega. Hagiavalduses räägitakse alusetu rikastumisega tekitatud ebaõigluse kõrvaldamisest. Hageja ei ole viidanud pooltevahelise lepingu olulisele rikkumisele või lepingust taganemisele – kohus on omavoliliselt uurimispõhimõtet kasutades asunud hagi piire laiendama. Kui kohus leidis, et leping on kehtiv, oleks hagi pidanud jääma rahuldamata. Kohtuistungite protokollidest nähtub, et kohus ei ole käitunud erapooletult, vaid on juba enne otsuse tegemist asunud seisukohale, et hageja on „ohver“ ja kostja peab ilmse ebaõigluse eest vastutama. TsMS § 436 lg 3 kohaselt saab kohus otsust tehes tugineda tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta pooltel oli võimalik arvamust avaldada. Kohus otsustas hagi rahuldada alusel, millele hageja pole viidanud ning millele seetõttu kostja ka vastuväiteid esitanud ei ole. Rikutud on ka TsMS §-s 436 lg 4 sätestatud nõudeid. Kohus ei ole märkinud, mille alusel ta hagis nõutavat summat vähendab ja miks sellises ulatuses. 3) Menetluses tuvastatud asjaolude alusel oleks kohus pidanud tegema teistsuguse otsuse. Asjas ei esine alusetu rikastumise koosseisuks vajalikke elemente. Seega saab kõne alla tulla vaid lepingulise kahju tekkimine hagejale. Kostja ei ole rikkunud pooltevahelist lepingut ning kohustust hagejale tema surmani eluruumi kasutamist võimaldada, vaid kostjal ei ole võimalik lepingut täita temast mitteolenevatel põhjustel, mis on ka maakohtus tuvastamist leidnud. Kostja on ehitanud hagejale eluruumi vastavalt hageja soovidele. See on leidnud tõendamist ka tunnistaja Helvi K. ütlustega. Samuti on leidnud tõendamist, et hageja lahkus eluruumist konfliktide tõttu kostja ja tema pereliikmetega. Tõendamist pole leidnud väited nagu oleks hageja suhtes kasutatud vägivalda ja sunnitud teda lahkuma. H. K. ütlustega on tõendatud, et hageja lahkus eluruumist omal soovil. Lepingu täitmine osutus hageja käitumise tõttu võimatuks. Hageja elamine kokkulepitud elamispinnal on edaspidi võimatu, kuna hageja seab oma alkoholitarbimisega ohtu pereliikmete elu, tervise ja vara. Kostjat ei saa kohustada taluma hageja nimetatud käitumist. Hageja viidatud käitumine on tõendatud tunnistaja H. K. ütlustega. Seega on tekkinud olukord, kus kostjal ei ole võimalik enda kohustust täita. Kohus ei ole andnud hinnangut kostja vastuväidetele, et hageja on sellise olukorra ise põhjustanud. Kui jääda seisukohale, et kostja on oma kohustusi rikkunud, on see vastavalt
§-le 103 vabandatav. Kostja ei saa oma kohustusi täita olukorras, kus sellega kaasneb oht tema enda ja perekonnaliikmete elule, tervisele ja varale. Hageja käitumist võib lugeda samuti kohustuste rikkumiseks, mistõttu tekkis kostjal õigus peatada omapoolsete kohustuste täitmine. 4) Kostja on teinud lisakulutusi hageja soovidele vastavate eluruumide rajamiseks. Kostja seletustega (millele hageja vastu ei vaielnud) kui ka tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et kostja ehitas Külitse külla maja, arvestades hageja erisoovidega ning rajas talle hageja soovidest lähtuvalt eraldi eluruumi koos eraldi köögiga. Juba asjaolu, et maja ehitati Tartu linnast välja, oli hageja erisoov, mis tingib aga suuremaid kulutusi transpordile. Erisoovidega seonduvate kulutuste suurust pole võimalik täpselt tõendada, kuid kohus on vääralt leidnud, et kulutused kui sellised on üldse tõendamata. Samuti ei saanud kostja võimalikke kulutusi tõendavaid dokumente esitada, kuna kostja ei osanud ette näha asjaolu, et kohus hagi piiridest väljub. 5. A.K. taotleb vastuapellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2006 otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata 28 000 krooni, ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 118 000 krooni. 4 Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus meelevaldselt ja seadusliku aluseta vähendanud hagejale tagastamisele kuuluvat rahasummat. Kohustuse äralangemise tõttu tekkis kostjal kohustus hagejalt saadud raha tagastada.
lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.
lg 2 kohaselt kui lepingupool on aluseta rikastunud, peab ta üleantu vastavalt alusetu rikastumise sätetele välja andma.
§-de 189 lg 1 ja 1027 kohaselt peab isik aluseta saada täies ulatuses tagastama. Kohus ei ole millegagi põhjendanud, miks ta jõudis järeldusele, et hageja peab kostja majas viie kuu elamise eest maksma 28 000 krooni. 6. A.K. vaidleb E.S. e apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt
lg 1 järgi võib kumbki pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Järelikult lepingust taganemise eelduseks on lepingu olemasolu. Kohus on põhjendanud, mis põhjusel hageja lepingust taganes. Ka hageja on seda veenvalt põhjendanud. Hageja poolt lepingust taganemine toimus põhjusel, et hageja ei saanud elada kostjale kuuluvas elamus ja kostja avaldas ka, et ta ei nõustu hageja elamisega kostja majas. Kostja ei ole tõendanud, milliseid vorminõudeid ja tähtaegu hageja rikkus lepingust taganemisel. Hageja arvates tõendas hageja tegevus lepingust taganemist. Kohus ei ole seotud poolte antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Lepingust taganemine on tihedalt seotud aluseta rikastumise koosseisuga. Lepingust taganemise korral langes kostjal ära kohustus anda hagejale eluaegne elamisvõimalus kostja majas. Samal ajal oli kostja selle kohustuse täitmiseks saanud hagejalt raha.
lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Vastasel juhul tekib üleantu saanud lepingupoolel aluseta rikastumine. Sellele viitab ka
§-s 190 lg 2 sätestatu. Lähtudes eeltoodust ei ole kohus hagi aluseks olevaid asjaolusid muutnud ega laiendanud. Hagi esemeks oli ja jäi poolte vahel sõlmitud leping ja selle taganemisest tulenevad tagajärjed.
lg 1 kohaselt lepingust taganemise formaalse eeldusena peab lepingust taganev pool tegema teisele poolele taganemisavalduse. Kuna asjaoludest nähtuvalt on tegemist kinkelepinguga ühes kingisaajale kohustuste panemisega, siis taganemise materiaalsed eeldused tulenevad
-i 14. peatüki sätetest.
§-s 270 on sätestatud taganemise piirangud kinkelepingu puhul. Seega oleks pidanud maakohus hagejale selgitama, et kui ta soovib õiguskaitsevahendina kasutada lepingust taganemist, siis peab ta tõendama, et on täidetud taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Samal ajal on kostjal õigus esitada vastuväiteid taganemise eelduste olemasolule. Kui taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud, toimub tagasitäitmine ja kinkija saab
lg 1 järgi kingitud eseme kingisaajalt alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda. Taganemise formaalsete ja materiaalsete eelduste kontrollimiseta ning kostjale vastuväideteks võimaluse andmata jätmiseta ei saanud maakohus tuvastada, kas hageja on kinkelepingust taganenud ja talle tuleb kingitud ese tagastada. Ringkonnakohus leiab, et ülalnimetatud menetlusõiguse normide rikkumised on olulised ning kuna neid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb vaidlustatud maakohtu otsus täielikult tühistada ning asi saata TsMS § 656 lg 2 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.