lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p 1 ja 4 sätestab, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Vaidlus puudub selles, et TT jättis lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasumata ning AS K ütles lepingu üles.
lg 1 kohaselt liisinglepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 4.lõike järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, väljaarvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 3.7 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud ülesütlemise korral hüvitama liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Hageja on esitanud kohtule andmed (t.lk 58-59) TT poolt tasumata arvete kohta(rendimaksed ja kindlustusmaksed kuni vara üleandmiseni liisinguandjale) summas 12 125,58 krooni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nõutav summa oleks kostjate poolt hagejale hüvitatud. Hageja selgituse kohaselt ei olnud võimalik vara tagastamisel koheselt kostjale esitada lisakulutuste arvet, sest need kulutused ei olnud veel selleks hetkeks selgunud, millega tuleb nõustuda. Kulud oli täismahus võimalik kindlaks teha alles pärast liisingueseme võõrandamisest. Vara remondikulusid summas 12 213,05 krooni tõendab S AS-i poolt esitatud arve ja hageja konto väljavõte (t.lk 25-26) ning sõiduki müügiteenuse kulu summas 7 627,12 krooni tõendab arve ja konto väljavõte (t.lk 27-28). Et kostja poolt üleantud varal olid puudused, tõendab vara üleandmise-vastuvõtmise akt 20.10.2004 (t.lk 46). Seega oli liisingueseme müügikõlblikuks seadmisel tehtud kulutused põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja kahtlusi vara edasi kasutamises pärast selle üleandmist 10.10.2004. Liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme tagastamise kohta saatis hageja TT teatise 25.augustil 2004. Hagimaterjalidest nähtub, et liisingueseme tagastamiseks kasutas hageja OÜ R teenust. Teenuse eest tasus hageja teenuseosutajale 2 500 krooni. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue TT vastu summas 29 538,16 krooni on põhjendatud.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise või leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Tuginedes käenduslepingule palus hageja oma kirjas 14.10.2005 kostjal Kristel Kõrgmaal võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostja käenduslepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või –kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Koidula Laurisaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.