3-07-1880/4

3-07-1880 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 20.12.

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1880 Haldusasi Kaitseväe juhataja kaebus A.L.lt koolituskokkuleppe rikkumisega riigile tekitatud kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 189 875 krooni Menetlustoiming Kaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmine Resolutsioon Jätta kaitseväe juhataja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-07-1880 menetlus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Kaitseväe juhataja esitas 26.09.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse A.L.lt koolituskokkuleppe rikkumisega riigile tekitatud kahju, summas 189 875 krooni, väljamõistmiseks.
3. Kohus selgitas 02.10.2007.a määruses kaebuse esitajale, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning andis kaebuse esitajale võimaluse tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
4. Kaebuse esitaja nõustus kohtule 22.10.2007.a saabunud vastuses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning esitas tähtaja ennistamise taotluse.
5. Tallinna Halduskohtu 23.10.2007.a määrusega võttis kohus kaitseväe juhataja kaebuse menetlusse ja küsis vastustaja seisukohta kaebuse tähtaegsuse ja tähtaja ennistamise taotluse kohta.
6. Vastustaja leiab kohtule 17.12.2007.a saabunud vastuses, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning palub jätta kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7. Kaebuse esitaja nõustub, et lasi mööda kaebuse esitamise tähtaja 17.09.2007.a ning esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule 9 päeva hiljem, so 26.09.2007.a ning palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Tähtaja ennistamise taotluse kohaselt lasi kaebuse esitaja tähtaja mööda inimliku asjaolu tõttu. Kaitsejõudude Peastaabis on kohtudokumentide ettevalmistamine ja esitamise menetlemine pandud ainuisikuliselt juriidilise teenistuse nõuniku kohusetäitjale, kes jäi 11.09.2007.a ootamatult haiguslehele tema kolme alaealise lapse haigestumise tõttu ja puudus teenistusest kuni 19.09.2007.a. Kaebuse esitaja esindajal ei olnud võimalik teenistusse tulla ning kohtumaterjale tähtaegselt esitada. Kaebus ja selle materjalid olid ette valmistatud juba 07.09.2007.a, kuid need olid komplekteerimata ning paljundamata ja kaebusel puudus kaitseväe juhataja kui kaebust esitava asutuse juhi allkiri.
8. Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist ning mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks ei näe, mistõttu palub jätta kaebuse esitaja taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja poolt esile toodud põhjus ei ole käsitletav mõjuva põhjusena ega anna alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja kui avaliku võimu kandja peab oma töö korraldama selliselt, et ootamatud asjaolud (sh ühe töötaja laste haigestumine) ei takistaks kaebuse esitaja seadusest tulenevate kohustuste täitmist, sh tähtaegadest kinnipidamist. Samuti jääb vastustajale arusaamatuks, miks ei esitatud kaebust ja selle lisasid kohtule ajal, mil juriidilise teenistuse nõuniku kohusetäitja veel töövõimetuslehele jäänud ei olnud ning miks ei saanud komplekteerimis- ja paljundustöid teha juriidilise teenistuse nõuniku kohusetäitja asemel mõni teine ametnik, arvestades, et sisulisi ega õiguslikke teadmisi vastav töö ju nõudnud ei oleks. Ka on kaebuse esitaja poolt esile toodud põhjendus – juriidilise teenistuse nõuniku kohusetäitja töövõimetuslehel viibimine – käesoleval juhul tõendamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lõike 3 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.
10. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 187 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaitseväelase poolt riigile tekitatud kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ning kahju hüvitamise korra osas avaliku teenistuse seaduses (ATS) ametniku varalist vastutust reguleerivaid sätteid. KVTS § 187 lõige 4 sätestab, et kahju hüvitamiseks teeb kaitseväelasele ettepaneku ja pöördub halduskohtu poole hüvitise väljamõistmiseks kaitseväelase teenistust korraldav ülem. Tähtaegade osas kohaldatakse ATS-i. ATS § 892 lõige 1 sätestab, et kahju hüvitamiseks teeb ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku, näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik vastav sellele ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta kohustub kahju hüvitama või keeldub sellest. ATS § 892 lõige 4 sätestab, et kui ametnik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud või keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, mõistab ametisse nimetamise õigust omava isiku kaebuse alusel ametnikult hüvitise välja halduskohus. Taotlus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse tekkimisest arvates. 2 Kaebusest nähtuvalt tegi Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem A.L.le 08.08.2007.a ettepaneku koolituslepingu alusel välja makstud lähetusrahadest summas 195 300 krooni teenistusest omal soovil lahkumise korral tagastada riigile kokkulepitud teenistusajaga proportsionaalne summa, so 189 875 krooni. A. L. keeldus sellest 16.08.2007.a. Vastavalt ATS §-le 892 oleks kaebuse esitaja pidanud halduskohtusse pöörduma 30 päeva jooksul arvates A.L. keeldumisest teada saamisest, seega hiljemalt 17.09.2007.a. Kaebus on halduskohtule esitatud aga 26.09.2007.a, seega kaebetähtaega rikkudes.
11. HKMS § 12 lõike 3 kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse esitamist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja poolt esile toodud põhjus ei ole käsitletav mõjuva põhjusena HKMS § 12 lõike 3 tähenduses. Kaebuse esitaja on märkinud, et Kaitsejõudude Peastaabis on kohtudokumentide ettevalmistamine ja esitamise menetlemine pandud ainuisikuliselt juriidilise teenistuse nõuniku kohusetäitjale, kuid on jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitaja kui avaliku võimu kandja peab oma töö korraldama selliselt, et ootamatud asjaolud ei takistaks kaebuse esitaja seadusest tulenevate kohustuste täitmist. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 22.11.2001.a määruses nr 3-3-1-56-01, et „Avalikõiguslikke haldusülesandeid täitval asutusel, kelle haldusakti või toimingut halduskohtus vaidlustatakse, on enamasti paremad võimalused kvaliteetse õigusabi saamiseks ja seega ka kohtus oma haldusaktide või toimingute kaitsmiseks kui kaebuse esitanud füüsilisel isikul. Asutusel on üldjuhul võimalik valida, kas esindada end kohtus ise oma ametnike kaudu või sõlmida esindamiseks leping advokaadi või teise õigusabi osutava isikuga. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et rangemalt tuleb protsessitähtaja ennistamisel mõjuvaid põhjuseid hinnata siis, kui tähtaja rikkujaks on avaliku võimu kandja. /…/ Seetõttu peaks apellatsioonikomisjonil olema võimalik korraldada oma töö selliselt, et ootamatud asjaolud, sealhulgas ühe liikme tööalane lähetus, ei takista apellatsioonikomisjoni kui haldusorgani osalemist halduskohtumenetluses. Näiteks saaks juhul, kui ilmneb, et ühel ametnikul tekkinud takistus võib seada ohtu protsessitähtajast kinnipidamise, teha apellatsioonkaebuse koostamine ja õigeaegne ärasaatmine teise ametniku ülesandeks./…/ Ka juhul, kui E. Mellikovi tööalane lähetus oli vältimatu ja ootamatu, oleks apellatsioonikomisjon kui haldusorgan ja protsessiosaline halduskohtumenetluses, pidanud hoolitsema selle eest, et apellatsioonkaebus esitatakse õigeaegselt. “ Kohus leiab, et samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka käesoleval juhul. Kaebuse esitaja oleks pidanud leidma juriidilise teenistuse nõuniku kohusetäitja töövõimetuslehele jäämisel leidma talle asendaja oma teiste ametnike seast või tegema tema pädevusse kuuluvate menetlusdokumentide koostamise ja kohtule esitamise ülesandeks advokaadile või muule õigusabi osutavale isikule. Asjaolu, et kaebuse tähtaegse esitamise saavutamine oleks nõudnud lisakulutusi või toonud endaga kaasa mõningase töö ümberkorraldamise, ei ole piisavaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmiseks.
12. Kuna kaebetähtaeg ei ole mööda lastud mõjuval põhjusel, tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Indrek Paukštys Kohtunik 3