3-07-2440/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2440 Haldusasi Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus OÜ X kaebuses haridus- ja teadusministri
2. oktoobri 2007 käskkirja nr 1028 „Koolitusloa andmisest keeldumine OÜ X eraülikoolile X “ tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. detsembri 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ X määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. detsembri 2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD 03.12.2007 saabus halduskohtusse OÜ X kaebus haridus- ja teadusministri 31.10.2007 käskkirja nr 1028 „Koolitusloa andmisest keeldumine OÜ X eraülikoolile X “ tühistamiseks. Käskkirjaga keelduti OÜ X eraülikoolile X koolitusloa väljaandmisest õppe läbiviimiseks doktoriõppe õppekava psühholoogia järgi. Kaebaja ei nõustu käskkirjas välja toodud ekspertiisiga tuvastatud põhjustega, mille tõttu keelduti koolitusloa väljaandmisest, leides, et nimetatud põhjendused ei saa olla koolitusloa andmisest keeldumise aluseks ja vastustaja on koolitusloa andmisest keeldumisega rikkunud kaebaja subjektiivset õigust koolitusloa saamiseks. Kaebaja palus kohtul kohustada esialgse õiguskaitse korras vastustajat väljastama X kuni kohtuotsuse jõustumiseni ajutine koolitusluba õppe läbiviimiseks doktoriõppe õppekava „Psühholoogia“ järgi. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse rakendamise vajadust sellega, et X eelmise psühholoogia doktoriõppe koolitusloa kehtivus lõppes 01.11.2007, kuid erakooliseaduse ja ülikooliseaduse kohaselt peab õppeasutus koolitusloata õppekaval õpetamise lõpetama ning tagama üliõpilaste õpingute jätkamise teise õppekava alusel või teises ülikoolis. Kohtuotsuse jõustumise ajaks (kaebuse rahuldamise korral) võib muutuda võimatuks senise õigusliku olukorra taastamine nii kaebaja, tema partnerite kui praeguste psühholoogia doktoriõppe üliõpilaste jaoks. Seega on lisaks kaebaja õigustele oluliselt riivatud ka kolmandate isikute õigused. Haridus- ja Teadusministeerium esialgse õiguskaitse taotlusega ei nõustunud, leides, et koolitusluba ei ole võimalik väljastada, kuna koolitusloa väljastamiseks näeb erakooliseadus ette vastava taotluse esitamise ja ekspertiisi teostamise. Asjas on juba teostatud koolitusloa andmiseks vajalikud toimingud ning keeldutud koolitusloa väljastamisest põhjusel, et õpe ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel õpib alates 01.09.2005 X doktoriõppe õppekava „Psühholoogia“ I kursusel kolm üliõpilast, kellest üks viibib akadeemilisel puhkusel. Põhjendamatu on anda üliõpilastele asjatut lootust õpinguid nõuetele mittevastava õppekava alusel jätkata, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine otstarbekas. Kaebajal ei ole alust eeldada kaebuse rahuldamist; kui kaebust ei rahuldata, algab koolitusloa taotlemise protsess uuesti, kestab ca 5 kuud ja ei pruugi lõppeda koolitusloa väljastamisega. Kuna kaebuse esemeks on haridus- ja teadusministri käskkirja tühistamine ning kaebuse rahuldamisel käskkiri tühistatakse ning vastustaja peab välja andma uue haldusakti, ei taga ajutine koolitusluba kohtuotsuse täitmist. Tartu Halduskohus jättis 17.12.2007 määrusega OÜ X esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Kohus leidis, kaaludes kaebaja ja vastustaja huvisid ja õigusi, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei raskenda kohtuotsuse täitmist. Kohus nõustus vastustaja väidetega ning märkis, et antud menetlusstaadiumis ei ole põhjendatud üliõpilastele lootuse andmine õpingute jätkamiseks doktoriõppe õppekaval. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED OÜ X taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega esialgse õiguskaitse korras kohustatakse vastustajat kuni kohtuotsuse jõustumiseni kas: - pikendama OÜ X eraülikoolile X antud koolitusluba doktoriõppe läbiviimiseks õppekava „Psühholoogia“ järgi või - andma ajutine koolitusluba doktoriõppe läbiviimiseks õppekava „Psühholoogia“ järgi. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli X alates 2003 aprillist psühholoogia doktoriõppe läbiviimiseks koolitusluba, millise kehtivusaeg lõppes 01.11.
5. Nelja aasta jooksul ei esitanud ministeerium ühtki etteheidet doktoriõppe võimalike puuduste kohta. X esitas 31.05.2007 ministeeriumile taotluse uue doktoriõppe koolitusloa saamiseks, seega olemasoleva doktoriõppe jätkamiseks pärast 01.11.
6. Kaevatava käskkirja on allkirjastanud 31.10.2007, n.ö viimasel päeval, haridus- ja teadusministri puudumise tõttu tema ametiülesandeid täitnud kultuuriminister. Otsustuse langetamine 5-kuise otsustamisperioodi viimasel päeval ei kujuta endast hea halduse põhimõtete järgimist. Õppeasutus peab erakooliseaduse ja ülikooliseaduse kohaselt koolitusloata õppekaval õpetamise lõpetama ja tagama üliõpilaste õpingute jätkamise teise õppekava alusel või teises ülikoolis. Samas on prognoositav kaebuse positiivne lõpplahend, sest haldusakti ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel on toimunud olulisi rikkumisi. Seetõttu on vajalik ja 2 mõistlik, et kohus kohaldaks esialgse õiguskaitse korras meetmeid, millised võimaldaksid doktoriõppe legaalse jätkumise vähemalt kuni asjas tehtava sisulise kohtulahendi jõustumiseni. Kui esialgne õiguskaitse jääb kohaldamata, võib kaebuse võimaliku rahuldamise ja kohtuotsuse jõustumise ajaks olukord olla sedavõrd muutunud, et otsus ei ole sisuliselt täidetav ning kaebaja, üliõpilaste ja koostööpartnerite õiguste taastamine võib osutuda võimatuks, igal juhul aga riigivastutuse seadust arvestades põhjendamatult kulukaks. Seetõttu on esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel oluliselt riivatud ka avalikud huvid. Doktoriõppe koolitusloast keeldumine tähendab seda, et psühholoogia doktoriõppe läbiviimisel on tuvastatud niivõrd olulised puudused, millised ei luba aastaid toiminud doktoriõpet jätkata. Midagi taolist ei ole aset leidnud. Doktoriõppe korraldamine konkreetsel erialal on keerukas tegevuskompleks, mistõttu haldusorgani otsustused peavad olema erakordselt tasakaalukad, igakülgselt põhjendatud ning seaduslikud. Kohus on tuginenud vastustaja esitatud faktivigadele ja jätnud arvestamata olulisi asjaolusid. Tegelikkuses õpib alates 01.09.2005 X doktoriõppe õppekava „Psühholoogia“ järgi üks üliõpilane kolmandal aastal, üks teisel aastal ning üks esimesel aastal, viimane neist viibib hetkel akadeemilisel puhkusel. Seega vähemalt ühel üliõpilasel on õppekava läbitud, jäänud on kaitsta veel doktoritöö. Sisuliselt on kohus jätnud täielikult selgitamata, miks kohtu arvates ei ole esialgse õiguskaitse taotlus põhjendatud. Riigikohtu halduskolleegiumi määruses nr 3-3-1-3-06 selgitati asjaolusid, mida kohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel otsustama: andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi ning avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Lisaks rõhutas Riigikohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Kaebuses on osundatud arvukatele faktivigadele ja vastuoludele seadusega haldusaktis ning sellele eelnenud haldusmenetluses, millised välistavad võimaluse, et kaebus oleks ilmselt perspektiivitu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Haridus- ja teadusministeerium taotleb määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on määrus põhjendatud, ei riku kaebaja ja kaebuse esemeks oleva õppe üliõpilaste õigusi, esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda kohtuotsuse täitmist ega muuda otsuse täitmist võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk on tulenevalt HKMS § 121 lg 2 kohtuotsuse täitmise tagamine. Kuna kaebuse esemeks on haridus- ja teadusministri käskkirja tühistamine ja kaebuse rahuldamisel peab vastustaja välja andma uue haldusakti, mis ei pruugi lõppeda koolitusloa väljastamisega vaidlusalusele õppekavale, siis ei taga väljastatud ajutine ega pikendatud koolitusluba kohtuotsuse täitmist. Ministeeriumil ei ole võimalik doktoriõppe õppekavale „Psühholoogia“ koolitusluba väljastada, kuna koolitusloa väljastamiseks näeb erakooliseadus ette vastava taotluse esitamise ja ekspertiisi teostamise. Asjas on juba teostatud koolitusloa andmiseks vajalikud toimingud ning keeldutud koolitusloa väljastamisest põhjusel, et õpe ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Põhjendamatu on anda üliõpilastele asjatut lootust õpinguid nõuetele mittevastava õppekava alusel jätkata. Samuti riivab üliõpilaste huve asjaolu, et neile lubatakse nõuetele mittevastava õppe jätkumist, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine otstarbekas. Tulenevalt erakooliseaduse § 17 lg 1, lg 4 p 9 on kaebajal kohustus leida psühholoogia doktoriõppe doktorantidele võimalused õpet teises õppeasutuses jätkata. 3 Kaebajal ei ole alust eeldada kaebuse rahuldamist. Kui kohus kaebust ei rahulda, algab koolitusloa taotlemise protsess kaebaja jaoks uuesti, see kestab ca 5 kuud ning lõpptulemus on ettearvamatu ja ei pruugi lõppeda koolitusloa väljastamisega. Vastuspidiselt kaebaja väidetele kehtis viimane X doktoriõppe õppekava „Psühholoogia“ koolitusluba alates 02.04.2004 ning nimetatud koolitusloa väljastamise otsuse aluseks olid sel ajal kehtinud õigusaktid ja muud õppega seotud asjaolud, mis ei pruugi olla sarnased viimase koolitusloa taotluse menetlusprotsessile. Koolitusloa andmise eelne kohustuslik õppe ekspertiisinõue jõustus 05.07.
7. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel õppisid kuni 21.12.2007 koolitusloa taotlemisel X psühholoogia doktoriõppes kolm üliõpilast I kursusel, seega ei esitanud ministeerium kohtule ebaõigeid andmeid. Kaebaja muutis 21.12.2007 andmed üliõpilaste kursuste kohta EHISes ära. VV 05.08.2004 määrusega nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ § 30 lg 2 kohaselt esitavad kõrghariduse omandamist võimaldavad õppeasutused õpilaste, üliõpilaste või arst-residentide kohta andmed EHISesse viie tööpäeva jooksul arvates andmete muutumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
8. detsembri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamisele. HKMS § 121 lg 2 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse mittekohaldamine ei raskenda kohtuotsuse täitmist. Samuti on selles menetlusstaadiumis põhjendamatu üliõpilastele lootuse andmine õpingute jätkamiseks doktoriõppe õppekaval. Sisuliselt on määruskaebuses hakatud andma hinnangut oma kaebuse põhjendatusele ja toodud põhjendused, miks kaebuse esitaja arvates on vaidlustatud haldusakt tühine. Ringkonnakohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise käigus ei ole võimalik anda seisukohta kaebuse põhjendatusele. Need seisukohad annab halduskohus alles asja sisulise lahendamise käigus. Kindlasti riivab üliõpilaste huve asjaolu, kui neil lubatakse nõuetele mittevastava õppe jätkamist, mis oleks esialgse õiguskaitse kohaldamisel võimalik. Puuduvad ka sellised kaalukad avalikud huvid, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi