16.05.2005 esitas L. R. teabenõude, milles palus väljastada koopia tema käitumise kohta koostatud protokollist. Korrakaitse ülemkomissar I. Link keeldus teabenõude rahuldamisest, kuna AvTS § 23 lg 1 p 1 keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Selgitamata on, miks kaebajal kui teabenõude esitajal ei ole taotlevale teabele juurdepääsuõigust ja miks antud teabele kehtivad juurdepääsupiirangud. Ülemkomissar väitis, et vastavalt AvTS § 35 lg p 1 on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe kuni asja kohtusse esitamiseni, kuid mitte kauemaks kui aegumistähtaja lõpuni. Ülemkomissar väidab veel, et väärteomenetluse seadustik ei anna hoiatusmenetluse puhul võimalust peale menetluse lõpuleviimist materjalidega tutvuda ja nendest koopiaid teha. Selgitamata on jäetud, millistest seadusesätetest tuleneb, et hoiatamismenetlus ei luba pärast menetluse lõpuleviimist enam tutvuda vastavate materjalidega. Ainult viide hoiatamismenetlusele ei ole piisav, sest see ei ole kooskõlas
§-ga 2 ja Põhiseaduse §-ga 44 lg 3 ning Isikuandmete kaitse seaduse §-ga 29 lg
puudub mõiste nagu „suulisehoiatuse protokoll“. Samuti selgitas kaebaja, et suulisele hoiatusele ei saa eelneda kirjalikku protokolli koostamist, kuna see ei ole kooskõlas
23.05.2005 vastas ülemkomissar I. Link, et LE § 2 lg 42 alusel ei ole Tallinnas olemas liikluseeskirja mõttes Ehitajate tee- Turu platsi- Suusa tn- Piiri tn ristmikku, kuna mõlemal pool ehitajate teed asuvad parklad, aga mitte tänavad. Tallinna Linnavalitsuse Transpordiamet ei kinnita nii edumeelselt seda arvamust. Ülemkomissar I. Link oma 23.05.2005 kirjas märgib, et väärteo toimepanija kuulatakse üle menetlusaluse isikuna ka suulise hoiatuse korral, kuid ei koostata väärteoprotokolli ega otsus. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli lõpus teeb kohtuvälise menetleja ametnik märke selle kohta, et arvestades
Suulise hoiatuse tegemine tähendab sisuliselt hoiatamisotsust, sest menetleja annab seal põhjenduse, miks piirdutakse suulise hoiatusega. Kaebaja leiab, et tegemist on politsei poolt ebaseadusliku isikuandmete kogumisega ja arvutisüsteemi kandmisega. Antud juhtum on sisestatud politsei arvutisüsteemi, selline tegevus on vastuolud Isikuandmete kaitse seaduse §-ga 1. Kaebuse esitaja leiab, et kui ta peaks millalgi veel sooritama mingi Liikluseeskirjade sätte rikkumise, siis politsei, tuginedes eelnevale sissekandele arvestab seda kui raskendavat asjaolu. 31.05 2005 kirjas põhjendas L.R., tuginedes vastavalt Põhiseaduse §-le 44 lg 3 ja Isikuandmete kaitse seaduse §-de 30 lg 1, et tal on õigus tutvuda ja saada koopia tema kohta koostatud ülekuulamise protokollist, seda taotletav teave ei kahjusta: teiste isikute õigusi ja vabadusi, lapse põlvnemise saladuse kaitset, kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist, kriminaalmenetluse tõe väljaselgitamist. Ülemkomissar I. Link leidis oma 20.06.2005 kirjas, et on piisavalt antud asja põhjendanud. L.R. leiab, et noorekonstaabel Lehi Saaremägi koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on õigustühine.
lg 2 ei näe ette ülekuulamisprotokolli koostamist ega allkirja võtmist selle kohta, et menetlusalune isik on nõus hoiatamismenetlusega, kui menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega.
lg 3 ja lg 4 otse ettenähtud ülekuulamisprotokolli koostamine ja menetlusaluse isiku nõusolek hoiatusmenetlusega, kui menetleja otsustab hoiatustrahvi määrata, ei saa laieneda suulisele hoiatamisele, sest sellisel juhul oleks tegemist kirjaliku hoiatamisega. Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud kirjalikku hoiatamist.
alusel on justiitsminister oma 16.12.2002 määrusega nr 28 „ Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine“, kehtestanud vastavad menetlusdokumentide näidisvormid kohtuvälises menetluse jaoks. Esitatud näidisvormidest ei nähtu, et oleks kehtestatud mingisugune menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli näidisvorm suulise hoiatuse tegemiseks. Kaebuse esitaja asjas ei ole tegemist Isikuandmete kaitse seaduse §-s 30 lg 1 p-des 1; 2; 3 ja 4 sätestatud juhtumitega, mis võimaldaksid välistada teabe väljastamist. Kaebuse esitajal on õigus saada vastutavalt või volitatud töötajalt enda kohta käivaid isikuandmeid koopiana. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna korrakaitse ülemkomissar Indrek Link on kaebaja suhtes rikkunud Põhiseaduse § 44 lg 3, Isikuandmete kaitse seaduse § 6 p 7 ja § 29 lg 2 ning on aktsepteerinud nooremkonstaabel Leho Saaremägi Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p1 ja § 53 lg 2 rikkumise. Kaebuse esitaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna korrakaitse ülemkomissari Indrek Link´i keeldumine väljastada L.R.´ile tema suhtes tehtud protokoll ning tunnistada
lg 2 alusel menetlusaluse isiku suulise hoiatamise korral samaaegselt ülekuulamisprotokolli koostamine õigusvastaseks. Vastustaja põhjendused: Vastustaja leiab, et 22.04.2005 L.R.´i suhtes hoiatusmenetluse läbiviimisel ja hiljem L.R.´i poolt Lõuna politseiosakonnale esitatud taotluse lahendamisel ning teabenõudele vastamisel on nii hoiatusmenetluse läbiviinud politseiametnik kui ka vastustaja juhindunud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest. Vastustaja leiab, et teabenõudest täitmisest keeldumine oli põhjendatud, kuna väärteomenetluse käigus kogutud teabe on teabeavaldaja vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 1 kohustatud tunnistama asutusesiseseks kuni asja kohtusse esitamiseni, kuid mitte kauemaks kui aegumistähtaja lõpuni. AvTS ei näe kriminaal- ja väärteomenetluse käigus kogutud teabe avalikustamise osas ette ka erandeid, et näiteks teatud isiku puhul väljastatakse teda puudutavat menetluse käigus kogutud teavet, hoolimata asustuse siseseks teabeks kuulutamise kohustusest. Millise teabe peab teabeavaldaja avalikustama on sätestatud AvTS-s, samuti see, kellele tuleb võimaldada ligipääsu tema kasutuses olevatele isikuandmeid sisaldavale teabele. Põhiseaduse § 44 lg 3 viitamine võib kaebaja poolt olla kohane, kuid samas jätab ta millegipärast tähelepanuta, et ka PS § 44 lg 3 räägib sellest, et on õigus tutvuda seaduses sätestatud korras. Väärteomenetluse käigus kogutud teabe kohta sätestavad selle korra väärteomenetluse seadustik (
) ja AvTS. Muude menetluste dokumentide ja andmete väljastamise korra sätestavad vastavaid menetlusi puudutavad seadustikud. Dokumentidega tutvumine ja koopia(te) sätestamine võiks tulla kõne alla, kui
oleks vastav kord sätestatud. Erinevalt kiir-ja üldmenetlusest hoiatusmenetluse kohta väärteomenetluse seadustikus sellist korda ei ole. Samuti nagu ei ole hoiatusmenetluse kohta ette nähtud kaebemenetlust maa-või linnakohtus. Seadusandja on eeldanud, et hoiatusmenetlust rakendatakse vähetähtsa rikkumise puhul, kui isik on hoiatamismenetlusega nõus ja andnud selle kohta allkirja. Peale isiku suhtes hoiatusmenetluse kohaldamist, on väärteomenetlus tema suhtes lõpetatud, v.a. juhul, kui menetlusalusele isikule on määratud hoiatustrahv ja ta ei ole seda ettenähtud aja jooksul tasunud. L.R. on 22.04.2005 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis andnud allkirja selle kohta, et ta on tutvunud
sätestatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega ning talle on selgitatud õigust hoiatusmenetlusest keelduda ning et sellisel juhul alustatakse väärteomenetlust kiir- või üldmenetluse korras. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ei nähtu, et L.R. poleks hoiatamismenetlusega nõus olnud ja soovinud kiir- või üldmenetluse läbiviimist. Vastustaja märgib, et vastavalt karistusregistri seaduse § 4 lg 1 p 2 ei kanta karistusregistrisse kohtuvälise menetleja otsust hoiatusmenetluses e. hoiatustrahvi otsust. Rääkimata suulisest hoiatusest. Vastavalt
Seega tuleb registreerida kõik väärteoasjad, ka hoiatamismenetlused. On täiesti mõistetav, et ka suulise hoiatuse puhul mingi märge hoiatuse kohaldamise kohta tehakse ja see ei tähenda veel kirjalikku menetlust. Kirjalikuks menetluseks tuleb pidada ikka eelkõige sellist menetlust, kus kogu menetlus algusest lõpuni on kirjalik, sealhulgas lahend- otsus. Suulise hoiatamise korral menetlusaluse isiku ülekuulamine pole seadusevastane.
lg 4 sätestab üheselt, et menetlusaluse isiku ülekuulamine pole seadusevastane.
lg 4 sätestab üheselt, et menetlusaluse isiku ütlused protokollitakse, arvestades erisust, et ülekuulamisprotokollis annab menetlusalune isik eraldi allkirja hoiatamismenetlusega nõusoleku kohta ja selle kohta, et talle on selgitatud hoiatamismenetluse korda. Vastustaja arvates on põhjendamatu kaebaja väide nagu suulise hoiatamise puhul tegeleks politsei ebaseaduslikult täiendavate isikuandmete kogumise ja arvutisüsteemi kandmisega. Infosüsteemi POLIS, kus väärtoe asjad registreeritakse, on Andmekaitseinspektsiooni poolt loetud nõuetele vastavaks. Selleks ettenähtud politseiametnikele on võimaldatud ligipääsud erinevatele, isikuandmeid puudutavatele andmebaasidele ja puudub vajadus isikuandmete täiendavaks kogumiseks väärteomenetlusega. Jääb arusaamatuks, milliseid isikuandmeid kaebaja arvates isikuandmete kaitse seaduse § 4 mõistes on võimalik hoiatusmenetluse käigus täiendavalt saada. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele järgnevatel motiividel: Kaebuse esitaja L.R. esitas 16.05.2005 teabenõude Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonnale, milles palus väljastada 22.04.2005 koostatud suulise hoiatamise protokolli koopia, mis on vajalik õiguskantsleri poole pöördumisel Õiguskantsleriseaduse § 19 alusel. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna 20.05.2005 kirjas nr PHJ9.4-1.13/37 keelduti teabenõude täitmisest. Keeldumist põhjendatakse asjaoluga, et päringut ei käsitleta teabenõudena, kuna vastavalt Avaliku teabe seaduse (AvTS) §-ile 23 lg 1 p 1 keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Kirjas märgitakse, et vastavalt AvTS § 35 lg 1 p 1 on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriminaal-või väärteomenetluses kogutud teabe kuni asja kohtusse esitamiseni, kuid mitte kauemaks kui aegumistähtaja lõpuni, samuti ei anna Väärteomenetluse seadustik hoiatusmenetluse puhul võimalust peale menetluse lõpuleviimist materjalidega tutvuda ja nendest koopiaid teha. Lisaks selgitatakse, et AvTS § 23 lg 2 p 5 võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida, selline teabenõue loetakse selgitustaotluseks ja sellele vastatakse Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras. Kaebuse esitaja selgitas kohtule, et ta soovis kõnealuse protokolli koopiat selleks, et pöörduda õiguskantsleri poole selgituste saamiseks küsimuses, kas hoiatamismenetluses on vajalik protokolli koostamine ning kas koostatud protokoll on õiguspärane. Vastustaja esindaja selgitas kohtule, et vaidlusalune protokoll on vaid fakti fikseerimine. Väärteomenetluse seadustiku (
) alusel hoiatamismenetluses ei ole ette nähtud dokumentidest koopiate saamist, kuigi seaduses ei ole kirjas, et hoiatamismenetluses dokumente ei väljastata, kuid see on lihtsalt praktikas välja kujunenud. Esindaja väitel protokolli koostaja on väitnud, et vastavalt
-le ei ole hoiatamismenetluses ette nähtud koopiate saamist, rõhutades antud menetluse tähtsusetust. Vastustaja esindaja arvates kliendisõbralikkuse mõttes oleks koopia tegemine olnud vajalik, selles osas ta nõustub kaebajaga. Kohtu hinnangul vastustaja keeldumine kaebuse esitajale protokolli koopia väljastamisest ei olnud õiguspärane. Protokoll on menetlusdokument, mis koostatakse konkreetse isiku suhtes mingi rikkumise toimepanemisel. Isikul, kelle suhtes protokoll koostatakse, on õigus sellega tutvuda ning vajadusel saada sellest koopia. Kaebuse esitaja põhjendatult soovis protokollist koopiat, kuna soovis õiguskantslerilt selgitusi hoiatamismenetluses protokolli koostamise õiguspärasuse kohta. Vastustajal puudus seadusest tulenev piirang või objektiivne takistus L.R.´ile tema suhtes 22.04.2005 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koopia väljastamisest keeldumiseks. Väärteomenetluse seadustiku § 47 lg 1 kohaselt menetlusdokumendid on: 1) kohtuvälises menetluses väärteoprotokoll, menetlustoimingu protokoll ning kohtuvälise menetleja määrus ja otsus; 2) kohtumenetluses kohtu määrus, kohtuistungi protokoll ja kohtuotsus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrus ja menetlustoimingu protokollid, mis vormistatakse väärteomenetluses tõendeid kogudes, koostatakse väärteomenetluse seadustikuga reguleerimata juhtudel kriminaalmenetluse nõuete kohaselt, arvestades väärteomenetluse erisusi.
§-is 53 on sätestatud hoiatamismenetluse kohaldamine. Vähetähtsa väärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi /…/ vastavalt
§-ile 53 lg 1. Samas kohtuväline menetleja võib hoiatustrahvi jätta määramata ja piirduda menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav (lg 2). Lõikes 3 sätestatakse, et hoiatustrahvi määramisega menetlusalusele isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib piirduda, kui: 1) menetlusalusele isikule on selgitatud, et tal on õigus hoiatamismenetlusest keelduda ning sel juhul alustatakse väärteomenetlust kiirvõi üldmenetluse korras; 2) menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning ta on hoiatamismenetlusega nõus. Menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatud korras, arvestades erisust, et ülekuulamisprotokollis annab menetlusalune isik eraldi allkirja hoiatamismenetlusega nõusoleku kohta ja selle kohta, et talle on selgitatud käesolevas paragrahvis sätestatud hoiatamismenetluse korda (lg 4). See põhimõte kehtib ka hoiatamismenetluses suulise hoiatamise tegemisel. Suuline hoiatamine saab toimuda vaid isiku vabal tahtel, st isik peab olema nõus tema suhtes hoiatamismenetluse läbiviimisega kohapeal. Kui aga isik vaidlustab rikkumise toimepanemist ning soovib enda suhtes kiir-või üldmenetluse läbiviimist, tuleb tal sellest kohtuvälist menetlejat kohapeal teavitada koheselt peale toimunut ning selliselt, et menetlejale oleks üheselt arusaadav, mida isik tahab ehk siis millise menetlusliigi ta valib. Kohapeal koostatud protokollis andis L.R. oma selgitused ning kirjutas protokollile alla. Protokollis puudub märge selle kohta, et ta sooviks enda suhtes kiir-või üldmenetluse läbiviimist. Protokollist nähtub, et L.R.´ile on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, sh õigust hoiatamismenetlusest keelduda, millele ta on oma allkirja andnud. Hoiatamismenetluse läbiviimine (suuline hoiatamine) isiku tahte vastaselt ei ole lubatud, selline lihtmenetluse läbiviimine on võimalik üksnes isiku nõusolekul ja eeldusel, et isik rikkumise toimepanemist ei vaidlusta, vastasel juhul tuleb läbida üldmenetlus. Hoiatamismenetluse kohaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras lõpetab väärteomenetluse. Kohtuväline menetleja uuendab väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras, kui menetlusalusele isikule määrati hoiatustrahv ja ta ei ole seda hoiatamisotsuse kättesaamisest alates seitsme päeva jooksul täies ulatuses tasunud (lg 5). Siit nähtub, et suulise hoiatamise korral seadus ei võimalda menetluse uuendamist kiir-või üldmenetluse korras. Kohtuväline menetleja uuendab väärteomenetluse kiir-või üldmenetluse korras ainult hoiatustrahvi maksmata jätmisel. Suuline hoiatamine ei ole karistus, see on preventiivne haldussunnivahend, mida võib kohaldada vähetähtsa väärteo puhul ning isiku nõusolekul juhul, kui rikkumise toimepanemise üle vaidlus puudub (isik nõustub toimepandud rikkumisega). Kohus nõustub vastustajaga selles, et käesoleval juhul koostatud protokoll on menetlusdokument, milles fikseeritakse toimunu. Samas on selline menetlusdokument vajalik isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamise kinnitamiseks. Protokollis fikseeritakse ka sündmuse kirjeldus ja menetlusosalise selgitus, kui isikul on märkusi, siis kantakse ka need protokolli (näit. hoiatamismenetluse läbiviimisest keeldumise kohta). Kõnesolevast menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (planketne vorm) nähtub, et L.R. nõustus hoiatamismenetluse läbiviimisega, mida kinnitas oma allkirjaga (protokolli pöördel). Vastavalt
§-ile 54 lg 1 hoiatamisotsust ei koostata, kui kohtuväline menetleja piirdub menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Seega piirdutakse vaid suulise hoiatamisega, mille kohta otsust ei tehta. Suulise hoiatamise fakt fikseeritakse vaid protokollis. Menetlusdokumendi koostamine iseenesest ei riku menetlusaluse isiku õigusi ega piira tema vabadusi. Kohus kordab ja rõhutab, et suuline hoiatamine ei ole karistus (repressiivne haldussunnivahend). Samas seda ei kanta karistusregistrisse, kuna suuline hoiatamine ei ole karistus, mida kinnitas kohtus ka vastustaja esindaja.
§-is 114 sätestatakse maakohtule kaebuse esitamise õigus ja tähtaeg. Lõike 1 kohaselt menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale: 1) käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus; 2) käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus. Kaebust ei saa esitada käesoleva seadustiku § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale (lg 2). Käesoleval juhul ei ole L.R.i suhtes tehtud ka hoiatamisotsust, on piirdutud vaid suulise hoiatamisega, mis fikseeriti protokollis. L.R. on taotlenud kohtuväliselt menetlejalt koos protokolli väljastamisega ka suulise hoiatamise tühistamist. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et seadus suulise hoiatamise tühistamiseks võimalust ei anna. Suuline hoiatamine on toiming (tegevus), mille kohta hoiatamisotsust ei tehta. Toimingut tühistada või kehtetuks tunnistada ei saa. Väärteomenetluses tühistada võib üksnes karistusotsust teatud tingimustel ja korras vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Seadus ei luba ka hoiatustrahvi otsust (hoiatamisotsust) vaidlustada. Kehtiv
võimaldab väärteomenetluses vaidlustada üksnes kiir-või üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuseid. Kohtuvälisel menetlejal puudub õiguslik alus hoiatamismenetluses tehtud suulise hoiatamise tühistamiseks, sellist õigust ei ole antud ka kohtule. Elle Kask Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 07.11.2006 OTSUSE RESOLUTSIOON : 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 4. aprilli 2006. a otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata. 2. Lõpetada selles osas menetlus asja halduskohtu pädevusse mittekuulumise tõttu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.