Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused sisuliselt puuduvad. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 2 alusel kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 5¹ kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Vastavalt ajutise halduri aruandele ja võlgniku esindaja väidetele oli võlgnik püsivalt maksejõuetu juba 2005.a. algusest, mil juhatuse liikmed oleksid pidanud esitama pankrotiavalduse. Seega tulenevalt ÄS § 180 lg 5¹ oleks võlgniku juhatuse liikmed Andres Saks või Arvi Alliksaar hiljemalt 2005.a. alguses esitama Harju Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Seda tehtud ei olnud. Juhatuse liige Arvi Alliksaar on kohtule selgitanud, et võlgniku majandustegevuse juhtimisega tegeles üksnes Andres Saks. Andres Saks selgitas, et tema poolt pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine oli tingitud tema kogenematusest. Kohus leiab, et juhatuse liige ei saa tugineda oma kogenematusele pankrotiavalduse esitamata jätmisel. Olles juhatuse liige, peab isik olema teadlik temale seadusega pandud kohustustest ning ei saa tugineda seaduse mittetundmisele. Seega on tegemist raske juhtimisveaga, mis tuleb vastavalt
lg 2 eraldi ära märkida.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700 krooni. Antud tasust kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks. 3 Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 6 700.- Eesti krooni välja mõista riigilt, millele võlgnik vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. OÜ XX dokumentatsioon anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele Andres Saksile (ik xxxx, Maardu) Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.