lõikest 3 on meetme osa „Turismi tootearendus ja turundus” eesmärkideks: 1) mitmekesistada turismiteenuste ja –toodete valikut; 2) parandada turismiteenuste ja – toodete kvaliteeti; 3) suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet ning 4) kasvatada Eesti turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel. Vastustaja selgitab, et toetuse taotlemisel Euroopa Liidu struktuurifondidest tuleb lähtuda asjaolust, et finantseerimist projektile võib taotleda igaüks, ent toetuse saamine ei ole seeläbi garanteeritud. Vastustaja kinnitab, et kõigil toetuse taotlejatel on võrdsed võimalused toetust saada, kuid kõikides toetust saavates valdkondades on eelarvelised piirid, mistõttu rahuldatakse ainult parimad taotlused. Vastustaja selgitab, et taotluste aluseks olevad projekte hinnatakse ning nende suhtes kohaldatakse täpselt ühesuguseid hindamisprotseduure ning hindamise käigus tuvastatakse parimad rahastamist väärivad projektid. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole oma kaebuses ülalmärgitud ning kõige olulisemast printsiibist lähtunud. Kaebaja arvates on toetuse taotlemiseks vajalike toimingute sooritamine sõltuv EAS-i poolt tehtava otsusega. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on kaebaja eksliku arusaamaga, kuna siduvate kokkulepete olemasolu on toetuse andmisel üheks olulisemaks kriteeriumiks. Vastustaja selgitab, et toetuse saamise tingimused on kohustuslikud kõigile taotlejatele võrdselt ning nõutavad kriteeriumid on vajalikud projekti väärtuse hindamiseks ja otsustamiseks, kas projekt peaks saama täiendavat rahastamist riigieelarve vahenditest. 07.05.
lõikest 3 tulenevalt kuuluvad rahuldamisele parimad 07.05.
lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhinde 2,50 saanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa alameetme vastava vooru taotluste rahuldamise eelarvet. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 20 lõikele 3 tehakse ülejäänud menetluses olevate taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluste rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahuldamise eelarvega. Käesoleva kaebuse aluseks olev projekt saavutas koondhindeks 2,50, ent asudes pingerea 15 kohal võimaldas riigipoolne eraldis tootearendustoetusele rahuldada vaid esimesed 9 taotlust, millest rahuldamisele kuulunud taotluse madalaim koondhinne oli 2,62. Struktuuritoetuse andmise üldprintsiip on anda arengutõuge nendele piirkondadele, kus elatustase ja sotsiaalmajanduslik areng jäävad oluliselt alla Euroopa Liidu keskmise. Struktuuritoetuse ülesanne on kõrvaldada turutõrked ettevõtete turule sisenemiseks, mitte asendada ettevõttele kättesaadavaid muid finantseerimisallikaid (näiteks pankade poolt pakutavaid laene). Meetme eesmärk on suunata ressursid riigi turismituru arengut takistavate kitsaskohtade likvideerimiseks. Põhiideeks on toetada motivaatoreid, mis kutsuksid ning hoiaksid külastajaid sihtkohas. Hotelli lisandumine iseenesest ei motiveeri turiste Tartusse minema. Turismi tootearendus on suunatud Eesti turismisektori üldisele suurendamisele, kuid oluline on toetusega taotletav mõju Eesti konkurentsivõimele tervikuna. Vastustaja möönab, et konkreetne investeering aitaks turismisektori arengule kaasa, ent riik on seadnud meetmete finantseerimisel eelarvelised piirid ning lähtudes hinnatud projektide pingereast, pole võimalik antud projekti rahastada. Vastustaja hinnangul on hindamine toimunud õiguspäraselt ning projektidest moodustatud pingerida tulenevalt hindamiskriteeriumidele omistatud hinnetega oli korrektne. Tulenevalt 07.05.
§-st 11 lõikest 1 hinnatakse taotlusi, mis on tunnistatud vastavateks. MKM selgituste kohaselt lähtutakse vastavaks tunnistamisel nii taotluse kui ka taotleja nõuetele vastavusest 07.05.2007 määruse nr 126 §-des 4 ja 6 sätestatud kriteeriumidele. EAS-i juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone, mille koosseisunimestikud kooskõlastatakse MKM-ga. EASil on õigus kaasata taotluste hindamiseks eksperte. Vastustaja selgituste kohaselt kohaldati 7 07.05.
tulenevat õigust moodustada hindamiskomisjon ning kaasata hindamisprotsessi eksperte antud kaebuse aluseks oleva taotluse ja samas voorus teiste taotluste suhtes kohaldati Vastustaja kinnitab, et õigusaktid ei kohusta nõu andmiseks kaasatud ekspertide nimesid avalikustama. Vastustaja selgitab, et EAS-i juhatus juhindus rahastamisotsuste tegemisel hindamiskomisjoni ettepanekust, mis omakorda baseerus hindamisaruandele, mille sisuks oli eksperthinnang. Tulenevalt 07.05.2007 määruse nr 126 § 11 lõikest 6 punktidest 1-7 kohaldatakse vastustaja hinnangul taotluste hindamisel hindamiskriteeriume. Hindamiskriteeriumide juures on õigusaktis selgitanud detaile, mida menetleja antud kriteeriumi juures hindab ning milline osa on ühel või teisel kriteeriumil suhtes koondhindega. Vastustaja on seisukohal, et kriteeriumid on sätestatud selleks, et tuvastada kõige efektiivsemal ja parimal moel, kuivõrd kasulik ning meetme eesmärke täitev projekt on. MKM on seisukohal, et käskkiri on piisavalt motiveeritud, viitab EAS-i 01.
§-dele 4, 6, 9, 10 ja 11. Vastustaja selgitab, et lisaks on haldusaktis viidatud ekspordi, ettevõtluse ja turismi valdkonna hindamiskomisjoni II 08.03.2006 koosoleku protokollile nr 4, kus on otsustatud projekti mitte finantseerida ning toodud on ka vastavasisulised põhjendused. Vastustaja on seisukohal, et STS §-st 20 ning 07.05.
§-dest 11 lg 1, 3 ja 6 ja §-dest 12 on tootearendustoetuse saamise taotluse rahuldamine diskretsiooniotsus (otsustusdiskretsioon), andes EAS-ile võimaluse kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel taotlus rahuldada või jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et otsuse andmisel on järgitud kaalutlusreegleid ning haldusaktis ei esine diskretsioonivigu. Vastustaja kinnitab, et EAS on haldusakti vastuvõtmisel täpselt järginud STS-st ja 07.05.2004 määrusest nr 126 tulenevaid eelviidatud diskretsiooni piire (st võimalust taotlus rahuldada või jätta rahuldamata) ning on kõiki asjaolusid arvesse võttes teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Otsuse tegemisel on eeskätt lähtutud aluseks oleva diskretsiooninormi eesmärgi tagamist. Antud juhul oli alusnormi eesmärgiks 07.05.
lg 3 tulenevalt turismiteenuste jatoodete valiku mitmekesistamine, turismiteenuste ja-toodete kvaliteedi parandamine, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja Eesti turismitoodete nõudluse kasvatamine rahvusvahelistel sihtturgudel. Seega pidi EAS kaebaja taotlust ja teisi turismi tootearendustoetuse saamiseks esitatud taotlusi (mida oli kokku 63) lahendades langetama otsused nii, et oleks võimalikult optimaalselt tagatud just eelviidatud eesmärgi saavutamine. Hinnates kõiki taotlejaid ühtsete hindamiskriteeriumide alusel asus EAS-i juhatus komisjoni ettepanekul motiveeritud seisukohale, et vaidlusalune projekt ei mitmekesista turismitoodete valikut ega kasvata võrreldes teiste taotlustega Eesti turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel, samuti oli projekt liigselt sõltuvuses võõrvahenditest ning teiste isikute tahtele allutatud tegevusest (eeskätt konverentsikeskuse rajamise osas). Vastustaja möönab, et projektil oli küll ka olulisi tugevaid jooni, mis on otsuses ja kaebaja projekti kohta koostatud hindamisaruandes ka välja toodud (mastaapsus, tugev projekti meeskond, turu nõudlusest lähtuv äriplaan), ent kuna taotluste koguarvestuses oli taotleja projekt alles 15-ndal. kohal, siis seoses eelarveliste piiridega oli võimalik rahuldada vaid 9 paremat taotlust. Vastustaja kinnitab, et otsuses on arvestatud ratsionaalselt kõiki taotluse projekti poolt- ja vastuargumente, hinnates projekti olulisemaid tugevaid ja nõrku külgi. Vastustaja selgituste kohaselt on hindamisel aluseks võetud 07.05.
§-s 11 toodud hindamiskriteeriumid ja seda täpsustav EAS-i juhatuse poolt 15.07.2004 kinnitatud hindamismetoodika (kättesaadav ka EAS-i koduleheküljel), mis näeb alakriteeriumide kaupa ette kõik arvestamisele kuuluvad asjaolud ning hindamisskaalad. Kuna metoodikat rakendati võrdselt kõikide taotlejate puhul, on vastustaja hinnangul tagatud ka taotlejate võrdne kohtlemine. Vastustaja selgituste kohaselt arvestati erinevate huvide kaalumisel ja mõistliku tasakaalu otsimisel eeskätt meetme põhieesmärki, mis tuleneb 07.05.
Vastustaja selgitab, et arvestamisele kuuluvad asjaolud ja aspektid on tuletatud volitusnormi eesmärgist, milleks on laiemalt turismitoodete valiku mitmekesistamine ja Eesti turismitoodete nõudluse kasvatamine rahvusvahelistel turgudel. Sellest johtuvalt jäid vastustaja hinnangul taotluse edukuse hindamisel tagaplaanile konkreetse taotleja ärihuvid kitsalt ning konkurentsivõime (millist eesmärki kandis põhiliselt kaebaja projekt). Vastustaja leiab, et vaidlusalune otsus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega - otsuse tegemisel arvesse võetavaid kaalutlusi ja huve on väärtustatud lähtuvalt rahastatava meetme eesmärgist. Vastustaja selgituste kohaselt on otsustatavat rolli mänginud otsuse tegemisel projekti sisu vastavus hindamiskriteeriumites toodud nõuetele ning projekti ja meetme eesmärkide kokkulangevus/ kokkulangematus. Vastustaja selgitab, et seega mitmed kaebaja projekti tugevused (nt hotelli tugev avamiseelne meeskond ja piirkondliku turunõudluse leevendamine kõrghooajal) ei kaalu üles mitmeid märkimisväärseid projekti nõrkusi (eeskätt turismitoote 10 mitmekesistamise puudumine ja projekti suur sõltuvus võõrvahendeist). Võrdse kohtlemise põhimõtte realiseerumine on tagatud vastustaja hinnangul seeläbi, et kõiki vastavaks tunnistatud 52 taotlust vaadati läbi võrdsete hindamiskriteeriumide alusel, mis on sätestatud 07.05.
§-s 11 ning täpsustatud metoodikas. Kuna hindamiskriteeriumid nägid ette kõikide taotlejate puhul teatud tingimuste arvesse võtmise, siis oleks nende asjaolude mittearvestamine vastustaja arvates konkreetse taotluse lahendamisel olnud teiste taotlejate suhtes ebavõrdne kohtlemine. Vastustaja leiab, et kuna hindamiskriteeriumid ja metoodika on avalikud, samuti käsitleti hindamiskriteeriume ja hindamispõhimõtteid põhjalikult taotlejatele korraldatud infopäeval ning seetõttu ei saanud kaebajale arvesse võetavad kriteeriumid olla teadmata. Kuna taotluste rahuldamisel ja otsuse tegemisel lähtus EAS konkreetsetest avalikest hindamiskriteeriumidest, oli EAS-i tegevus kõikidele läbipaistev ja taotlejatele võimalikult ettenähtav, millega oli tagatud ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei saanud kaebajal olla põhjendatud ootust, et ta toetuse ka saab, seejuures arvestades turismi tootearenduse meetme eelarve piiratust ja taotlejate hulka. Vaidlusalune otsus on vastustaja hinnangul ka formaalselt õiguspärane: see on antud pädeva organi poolt, järgitud on menetlusnõudeid (järgitud on taotluste lahendamiseks kehtestatud menetlusreeglistikku ning m.h. on taotlejale võimaldatud selgituste andmine projekti kohta) ning vorminõudeid. Vorminõuete järgimine antud juhul seisneb vastustaja arvates muuhulgas ka otsuses sisalduvas põhjalikus faktilises ja õiguslikus motiveeringus. Vastustaja on seisukohal, et otsuses on hinnatavate kriteeriumide kaupa piisavalt põhjalikult, lihtsalt, arusaadavalt ja eesmärgipäraselt motiveeritud taotluse tugevaid ja nõrku külgi ning projekti üksikutele kriteeriumidele antud hindeid. Vastustaja selgitab, et muuhulgas on otsuses läbivalt ja põhjalikult põhjendatud, miks kaebaja poolt esitatud projekti ei olnud võimalik pidada rakendatava meetmete eesmärkidele vastavaks (puudub turismitoote mitmekesistamine ja projekti liigne sõltuvus võõrvahendeist). Kaebaja on koos tühistamisnõuetega esitanud nõude kohustamaks EAS-i uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust turismi tootearenduse saamiseks. Vastustaja selgitab, et arvestada tuleb asjaolu, et käesolevaks hetkeks on turismi tootearenduse toetuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamise ja hindamise tähtaeg ammu möödunud ning tootearendustoetuse rahastamise eelarvelised vahendid parimatele taotlejatele tervikuna välja jagatud. Seega ei ole vastustaja hinnangul reaalselt saavutatav kaebaja tegelik eesmärk saada taotluse uuesti läbivaatamise kaudu projekti rahastamine turismi tootearenduse toetusmenetluse raames. Riigikohus on oma kohtupraktikas asunud seisukohale, et halduskohtul ei ole võimalik kohustada haldusorganit tegema kindlaks määratud diskretsiooniotsust. Vastustaja leiab, et Riigikohtu praktikas on rahuldatud avalduse uuesti läbivaatamise kohustamiskaebused üksnes juhul, kui on tuvastatud, et taotlust ei ole varem üldse sisuliselt menetletud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-60-03). Vastustaja on seisukohal, et käesoleva vaidluse puhul on väljaspool vaidlust, et EAS on nõuetekohaselt taotlust menetlenud ning teinud põhjalikult motiveeritud otsuse. Seega ei esine vastustaja arvates alust rahuldada kaebaja kohustamiskaebust taotluse uuesti läbivaatamise osas. Hindamiskriteeriumis nr I on kaebaja taotlus saanud nimetatud kriteeriumi hindamisel kõrged 3,09 punkti (skaalal 0-4). Vastustaja selgitab, et lähtudes hindamiskriteeriumidest on EAS hinnanud toetuse mõju käibele oluliseks, mida metoodikas sisalduvast hindeskaalast nähtuvalt ei saa iseenesest pidada väga heaks ega ka puudulikuks, vaid keskpäraseks asjaoluks. EAS selgitab, et kuna otsuses on sedastatud, et ettevõtte käiberentaablus jääb alla keskmise, mis juba lause grammatilist sõnastust arvestades on pigem negatiivne asjaolu ning ei saa seetõttu mõjuda koondhindele positiivselt. Hinnet tõstis vastustaja selgituste kohaselt otsusest nähtuvalt projekti mõju tööhõivele, mida hinnati väga heaks. Järgmiseks hinnatavaks alakriteeriumiks oli projekti mõju teistele sama piirkonna ettevõtetele, mida otsusest nähtuvalt on hinnatud heaks, samas on negatiivse asjaoluna välja toodud seda, et kõrghooajavälisel ajal (mitte 11 kõrghooajal, nagu kaebaja on kaebuses ekslikult väitnud) mõjutab projekti elluviimisega kaasnev majutuskohtade lisandumine teiste Tartu linna majutusettevõtete täituvusele negatiivselt seoses madala nõudlusega. Järgmiseks alakriteeriumiks oli projekti mõju hindamine ümbritsevale looduskeskkonnale, mida otsuses on käsitletud lähtudes metoodikast neutraalsena. Kaebaja väiteil jääb talle arusaamatuks, kuidas saab mõju olla neutraalne. Vastustaja selgitab, et taotluse vormis, mille on ka kaebaja täitnud sisaldub samuti neutraalse mõju mõiste, ent taotluse täitmisel ja esitamisel see asjaolu kaebajale arusaamatuks ei jäänud. Metoodika punktis 1.4 nähtuvalt on mõju neutraalne juhul, kui otseselt ei suurene negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale, ent samas ka ei vähene ümbritsevale looduskeskkonnale tekitatav negatiivne mõju. Vastustaja selgituste kohaselt on otsuses ka selgitatud, et projekt ei näe ette olulisi meetmeid looduskeskkonna mõistlikuks kasutamiseks (maaküte, päikesepatareid, ökomaterjalid), mistõttu on mõju neutraalne. Eelkirjeldatud alakriteeriumide olulisus ja osakaal selguvad vastustaja hinnangul 07.05.
lg 6 p 1 ja seda täpsustava metoodika punktist 1, kus on täpselt ja detailselt kirjeldatud, millised on konkreetsete alakriteeriumide osakaalud koondhinde moodustumisel. Eelneva alusel on otsuses antud hinnangud vastustaja kinnitusel taotluse asjaoludele vastavalt konkreetsetele alakriteeriumidele. Hindamiskriteeriumi nr II hindamisel on otsuses taotluse suurima puuudusena toodud välja asjaolu, et projekti elluviimine ei aita tagada meetme eesmärki, milleks 07.05.
Taotlusest nähtuvalt on kaebaja projekti üks põhieesmärke vastava hinnaklassi majutuskohtade puuduse leevendamine kõrghooajal (erinevalt hooajavälisest ajast, mil kohtade puudust ei ole ka praegu). Eeltoodu ei ole aga Eesti turismi arengu kitsaskohaks riiklikul tasandil. Vastustaja on arvamusel, et kaebaja projekti käigus arendatav toode – hotell ja tervisekeskus – ei mitmekesista turismitoodete valikut, kuna analoogseid majutus- ja terviseteenuse pakkujaid on Eestis teisigi ning see ei too asjatundjate hinnangul täiendavat turistidevoolu. Otsuses on välja toodud turismitoodete ühekülgsuse aspekt ning asjaolu, et konkreetne projekt seda ühekülgsust ei leevenda. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on oma kaebuses meelevaldselt võrdsustanud mõisted „mitmekesistama“ ja „täiendama“, mis oma keelelis-grammatiliselt sisult ei ole kindlasti samatähenduslikud. Vastustaja selgitab, et meetme eesmärkides sisalduva mõiste „toote mitmekesistamine“ all on peetud silmas sellist toodet, mis motiveeriks turistide sissevoolu ja pikendaks siinviimist ning mitmekesistava toote all on peetud silmas teistest eristuvaid ja uuenduslikke tooteid (see on vastand “ühekülgsele tootele”). Kaebuses ja taotluses on korduvalt rõhutatud kõrvalkinnistule plaanitava konverentsikeskuse olulisust hotelli tegevusele. Vastustaja selgitab, et arvestada tuleb, et konkreetse taotluse hindamisel saab lähtuda üksnes konkreetse taotleja poolt esitatud konkreetsest projektist, mille elluviimine on ka taotleja mõjusfääris. Konverentsikeskuse rajajaks ei ole mitte taotleja, vaid kolmandast isikust äriühing. Vastustaja on seisukohal, et kolmandate isikute tahtest ja suvast lähtuvatest asjaoludest sõltumine vähendavad oluliselt projekti edukust, mida on ka otsuses üheselt välja toodud. Vastustaja hinnangul tuleb arvestada, et projektist nähtuvalt ei hakkaks ka hotelli kavandatavat tervisekeskust opereerima ja terviseteenuseid osutama mitte taotleja ise, vaid OÜ Tartu Tervisekeskus, mistõttu ei sõltu terviseteenuste kvaliteet taotlejast. Vastustaja selgitab, et kaebaja projekti miinuseks antud kriteeriumi hindamisel on otsusest nähtuvalt peetud ka projekti eelarve ebaselgust. Eelarve on taotlusest nähtuvalt koostatud eelprojekti alusel, mistõttu võivad tegelikud kulutused osutuda märkimisväärselt erinevaks. EAS leiab, et teatud üldistatuse tase on küll mõistetav, ent projektile on pigem ette heidetud kuluridade üldistatust ja mahtude puudumist, mistõttu on ka raske hinnata eelarve realistlikkust ja projekti terviklikku võimekust. Vastustaja selgitab, et kalkulatsioonide vettpidavust ja konkreetsust oleks olnud võimalik tagada võimalikult täpsete mahtude kohta võetavate pikaajaliste hinnapakkumiste esitamisega. Vastuseks kaebaja käsitlusele ekspertide salastatuse ja ekspertide arvamuse mittearvestamise osas märgib 12 vastustaja järgmist: 07.05.
lg-st 1 tulenevalt on EAS-i juhatusel õigus kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Seda võimalust on EAS ka teinud ning on küsinud oma ala asjatundjatelt objektiivset nõuannet taotluste lahendamisel tähtsust omavate asjaolude osas. 07.05.2004 määrus nr 126 ega ka muud õigusaktid ei kohusta nõuande andmiseks kaasatud ekspertide nimesid avalikustama. Vastustaja kinnitab, et otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise teeb lõppeks siiski EAS-i juhatus komisjoni ettepaneku alusel. Komisjoni koosseis on moodustatud vastavalt 07.05.
lg-le 1 ja selle kõik liikmed on ka avalikustatud (vt komisjoni otsus, kättesaadav ka internetiaadressil). 07.05.
lg 6 p-st 3 tulenevalt on kriteeriumis nr III hindamisel taotleja võimekus projekti teostamisel. Vastustaja on seisukohal, et kuna projekti teostamine hõlmab ka projekti reaalset elluviimist (s.t. projekti avamisjärgset tegevust), on selge, et ei piisa üksnes projekti avamiseelse meeskonna määratlemisest ning antud kriteeriumi hindamisel omab tähtsust ka see, milline on hotelli avamisjärgne meeskond (vähemalt selle juhtivliikmed). Vastustaja selgitab, et nagu otsuse motiveeringust nähtub, on kaebaja oma taotluses piirdunud vaid projekti avamiseelse meeskonna määratlemisega ning sedagi vaid osaliselt. Vastustaja selgitab, et kaebaja on projekti lõppkuupäevaks taotluses märkinud 31.12.2006, samas on projektimeeskonna tegevuse lõppemiseks arvestatud 2006 aasta august, mistõttu ei ole võimalik hinnata taotleja võimekust projekti teostamisel isegi kuni projekti lõppkuupäevani. Kriteerium IV – arendatava toote rahvusvaheline konkurentsivõime (2,35 punkti) Vastustaja on seisukohal, et antud kriteeriumi hindamisel on kaebaja projekti peamiseks puuduseks asjaolu, et antud projekti raames arendataval tootel (majutus- ja tervisekeskuse teenusel) puudub innovatiivsus ning toode on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline vaid hinna ja kvaliteedi suhtes. Arusaadavalt avaldasid need asjaolud taotleja projektile antavale hindele negatiivset mõju. Vastustaja on seisukohal, et otsuse tekstist on ilmne, et projekti edukuse aspektist on negatiivne asjaolu, et projektis märgitud tegevusvaldkondades on sihtturgudel väga tugev konkurents (mis tähendab, et vanu tegijaid on palju ning uutel on keeruline turule siseneda). Vastustaja väidab, et olulist konkurentsieelist rahvusvahelisel turul aitaks luua innovatiivne toode, mille pakkujaid on rahvusvahelisel turul vähe. EAS-i hinnangul on kohatu kaebuses tõstatatud küsimus sellest, kas otsuse tegemisel on hinnatud taotluse konkurentsivõimelisust siseriiklikul tasandil või rahvusvahelisel turul kuna konkreetse projekti raames hinnatakse toote rahvusvahelist konkurentsivõimet (mitte sisseriiklikku). 07.05.
lg 6 p-st 5 tulenevalt hinnatakse jätkusuutlikkuse kriteeriumi puhul (kriteerium nr V) taotleja finantsolukorda, prognoositavaid rahavoogusid ja finantseerimise olemasolu. Vastustaja kinnitab, et just eeltoodust lähtuvalt on EAS oma otsuse punkti 5 koostanud ja motiveerinud. Antud kriteeriumi puhul on peamise puudusena toodud välja taotleja finantsseisundi rahuldavust (st finantsseis ei ole hea) seoses suure sõltuvusega laenuvahenditest (m.h. tagatakse omafinantseering 100%-liselt laenuga). Vastustaja kinnitab, et just eeltoodud põhjusel on ka siin punktis välja toodud negatiivse asjaoluna eelarve ebaselgus, kuna kohustuste võimalik kasv avaldab täiendavat negatiivset mõju projekti jätkusuutlikkusele. EAS-i arvates on eeltoodud ja otsuses täiendavalt käsitletud asjaolusid arvestades oht likviidsusprobleemide tekkimiseks suur. Kriteerium VI – riskianalüüs ja tulemuste saavutamise realistlikkus (2,0 punkti). EAS selgitab, et antud kriteeriumi hindamisel on projekti peamise miinusena välja toodud projekti tulemuslikkuse liigset sõltuvust AS-i Emajõe Ärikeskuse majanduslikust võimekusest ning viimase arendusplaanide edukusest (nimetatud äriühingust sõltub nii omafinantseering kui ka kõrvalkinnistule rajatava konverentsikeskuse äriidee teostumine). Vastustaja kinnitab, et kuna taotluse lahendamisel hinnatakse konkreetse projekti tulemuste saavutamise realistlikkust, mitte aga teisi võimalikke kaasnevaid projekte, siis ei saa konkreetsele taotlusele kuidagi positiivselt mõjuda asjaolu, et projekti eesmärkide saavutamise tulemuslikkus on otseselt seotud teiste isikute mõjusfääris 13 olevate projektide võimalikust realiseerumisest ja edukusest. Antud juhul on projektis korduvalt rõhutamist leidnud konverentsiturismi arendamine üheses sõltuvuses kõrvalkinnistule planeeritava konverentsikeskusega. Projekti eesmärkide realiseerumise sõltuvus teise isiku tahtest ja tegevusest tingib selle, et projekti tulemuste saavutamine ja püstitatud eesmärkide saavutamine oleneb tegevusriskide realiseerumisest, mis vähendab vastustaja hinnangul projekti realiseerumistõenäosust. 07.05.
Otsuses kriteeriumi nr VII all on leitud, et projekti raames arendatav toode laiendab küll Tallinna linna koondunud turismiteenuste geograafiat, ent toetub vähesel määral klastri põhimõttele – st ei loo suuri eeldusi lisateenuste väljaarendamiseks, ei motiveeri oluliselt turistide liikumist Eestis ega pikenda turistide külastusaega Eestis. Kuna projektis kirjeldatud turismitoode iseenesest ei mitmekesista olemasolevate turismitoodete valikut (majutus- ja tervisekeskuse tootel puudub uudsus), siis ei soodusta see asjatundjate hinnangul ka olulisel määral turistide liikumist väljapoole Tallinna ega anna mõjuvat põhjust pikemaks viibimiseks Eestis. Kaebaja poolt viidatud lisateenuste tarbimise võimaluse realiseerumine on väljaspool taotleja mõjusfääri (konverentsikeskus on idee tasandil ning seda ei arendanud taotleja ise), mistõttu ei saanud see asjaolu olla projekti hindamisel määrav. Kaebuses toodud viide majutuskohtade valiku suurenemisele seoses projekti elluviimisega ning sellest johtuvale turismi arengule on rahastatava meetme eesmärke arvestades vastustaja hinnangul asjakohatu, kuna meetme eesmärgiks ei olnud mitte majutuskohtade nõudlusprobleemide lahendamise soodustamine, vaid turismitoodete mitmekesistamine ja seeläbi Eesti atraktiivsemaks muutmine rahvusvahelistel sihtturgudel. Vastustaja kinnitab, et antud vaidluse ülalkirjeldatud asjaolud koostoimes kohaldamisele kuuluvate õigusaktide ja diskretsioonivolituse eesmärgiga tõid kaasa kaebaja taotlust mitterahuldava otsuse tegemise. Vastustaja on seisukohal, et kuna ülaltoodust tulenevalt on vaidlustatav otsus nii materiaalselt kui formaalselt õiguspärane, olles kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, puudub alus otsuse tühistamiseks. Vastustaja EAS palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ning mõista kaebajalt EAS-i kasuks välja kohtukulud summas 42 159, 93 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Struktuuritoetuse seaduse (STS) reguleerimisalas on struktuuritoetuse andmise ettevalmistamine ja taotluste menetlemise alused, struktuuritoetuse andmine ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused ning järelevalve kord. Struktuuritoetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi (§ 1 lg 1 ja 2). Vastavalt STS §-le 2 lg 1 struktuuritoetus (toetus) käesoleva seaduse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ (EÜT L 161, 26.02.1999, lk 1–42) artikli 2 lõikes 1 nimetatud struktuurifondide, sealhulgas EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 20 lõike 1 punktides a ja d nimetatud Euroopa Ühenduse algatuse «Interreg», Euroopa Ühenduse algatuse «Urban» ja Euroopa Ühenduse algatuse «Equal» 14 vahenditest ning EL Nõukogu määruse 1164/1994/EÜ (EÜT L 130, 25.05.1994, lk 1–13) alusel asutatud Ühtekuuluvusfondi vahenditest või mida annab Eesti riik sihtotstarbeliselt struktuuritoetuseks eraldatud vahenditest. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.05.2004 määrusega nr 126 (määrus nr 126) võeti vastu «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 2.4 «Turismi arendamine» osade «Turismi tootearendus ja turundus» ning «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» tingimused”. Määruse nr 126 § 1 lg 1 kohane kohaldamisala on «Turismi tootearendus ja turundus» ning «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» (koos edaspidi meetme osad) «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
lõikest 1, mille kohaselt on EAS-il õigus vajadusel kaasata taotluste hindamiseks eksperte. Kohus nõustub vastustajatega, et EAS on volitatud taotlusi menetlema ja hindama, kasutades selleks vajadusel koosseisuväliseid eksperte, tegema otsuseid ise või otsustama, kas eksperthinnangut kasutada või mitte. See on EAS diskretsioon, mida vastustaja kasutab seaduse alusel. EAS kasutas temale seadusega antud õigust ning küsis oma ala asjatundjatelt objektiivset nõuannet taotluste lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. 07.05.2004 määrus nr 126 ega ka muud õigusaktid ei kohusta nõuande andmiseks kaasatud ekspertide nimesid avalikustama. Otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta teeb EAS juhatus komisjoni ettepaneku alusel. Komisjoni koosseis moodustati vastavalt 07.05.
§-le 11 lg 1 ning kõik selle liikmed on ka avalikustatud. EAS pidi kaebaja taotlust ja teisi turismi tootearendustoetuse saamiseks esitatud taotlusi (mida oli kokku 63) lahendades langetama otsused nii, et oleks optimaalselt tagatud eesmärgi saavutamine. Hinnates kõiki taotlejaid ühtsete hindamiskriteeriumide alusel, asus EAS juhatus komisjoni ettepanekul seisukohale, et vaidlusalune projekt ei mitmekesista turismitoodete valikut ega kasvata võrreldes teiste taotlustega Eesti turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel, samuti oli projekt liigselt sõltuvuses võõrvahenditest ning teiste isikute tahtele allutatud tegevusest (eeskätt konverentsikeskuse rajamise osas). Vastustaja samas möönab, et projektil oli küll ka olulisi tugevaid jooni, mis on otsuses ja kaebaja projekti kohta koostatud hindamisaruandes ka välja toodud (mastaapsus, tugev projekti meeskond, turu nõudlusest lähtuv äriplaan), ent kuna taotluste koguarvestuses oli taotleja projekt alles 15-ndal. kohal, siis seoses eelarveliste piiridega oli võimalik rahuldada vaid 9 paremat taotlust. Vastustaja kinnitas kohtule, et otsuses on arvestatud ratsionaalselt kõiki taotluse projekti poolt- ja vastuargumente, hinnates projekti olulisemaid tugevaid ja nõrku külgi. Vastustaja selgituste kohaselt on hindamisel aluseks võetud 07.05.
§-s 11 toodud hindamiskriteeriumid ja seda täpsustav EAS-i juhatuse poolt 15.07.2004 kinnitatud hindamismetoodika (kättesaadav ka EAS-i koduleheküljel), mis näeb alakriteeriumide kaupa ette kõik arvestamisele kuuluvad asjaolud ning hindamisskaalad. Kuna metoodikat rakendati võrdselt kõikide taotlejate puhul, on vastustaja hinnangul tagatud ka taotlejate võrdne kohtlemine. Käesolevas haldusasjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust järeldada, et EAS on taotluste menetlemisel rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi ning kohtul ei ole alust kahelda vastustaja objektiivsuses. Toetuse saamise tingimused on kohustuslikud kõigile taotlejatele võrdselt ning nõutavad kriteeriumid on vajalikud projekti väärtuse hindamiseks ja otsustamiseks, kas projekt peaks saama täiendavat rahastamist riigieelarve vahenditest. Kohus nõustub vastustajatega, et riik on seadnud meetmete finantseerimisel eelarvelised piirid ning lähtudes hinnatud projektide pingereast ei olnud võimalik kaebaja poolt esitatud äriprojekti rahastada. EAS-l oli võimalik rahuldada üksnes 9 parimat taotlust vastavalt nn pingereale, mille madalaim hinne oli 2,62 (kaebajal oli 2,50 ning ta asus pingerea 15. positsioonil). Vastustaja hinnangul on hindamine toimunud õiguspäraselt ning projektidest moodustatud pingerida tulenevalt hindamiskriteeriumidele omistatud hinnetega oli korrektne, kohtul puudub alus väita vastupidist. 07.05.
lõikest 3 tulenevalt kuuluvad rahuldamisele parimad 07.05.
lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhinde 2,50 saanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa alameetme vastava vooru taotluste rahuldamise eelarvet. Vastavalt Struktuuritoetuse seaduse (STS) § 20 lõikele 3 16 tehakse ülejäänud menetluses olevate taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluste rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahuldamise eelarvega. Kohus kordab, et kõnealune projekt saavutas koondhindeks 2,50, asudes pingerea
§-s 11 ning täpsustatud metoodikas. Kuna hindamiskriteeriumid nägid ette kõikide taotlejate puhul teatud tingimuste arvesse võtmise, siis oleks nende asjaolude mittearvestamine vastustajate arvates konkreetse taotluse lahendamisel olnud teiste taotlejate suhtes ebavõrdne kohtlemine, millega kohus ka nõustub. Kuna hindamiskriteeriumid ja metoodika on avalikud, samuti käsitleti hindamiskriteeriume ja hindamispõhimõtteid põhjalikult taotlejatele korraldatud infopäeval, siis ei saanud kaebajale arvesse võetavad kriteeriumid olla teadmata. Taotluste lahendamisel otsuste tegemisel lähtus EAS konkreetsetest avalikest hindamiskriteeriumidest, seega oli EAS tegevus kõikidele läbipaistev ning taotlejatele võimalikult ettenähtav, millega oli tagatud ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted ning mida ei ole käesolevas asjas ka ümber lükatud. Vastustaja leiab ning kohus nõustub sellega, et käesoleval juhul ei saanud kaebajal olla põhjendatud ootust, et ta toetuse ka saab, arvestades turismi tootearenduse meetme eelarve piiratust ja taotlejate hulka. Samas kohus märgib, et taotluse esitamine iseenesest ei tingi selle igal juhul rahuldamise, arvestama peab seejuures asjaoluga, et toetuse taotlejaid on palju ning nende hulgast valitakse välja vaid parimad. Kaevatavas EAS otsuses on hinnatavate kriteeriumide kaupa piisavalt põhjalikult, üheselt mõistetavalt ja eesmärgipäraselt motiveeritud vaidlusaluse taotluse tugevaid ja nõrku külgi ning äriprojekti üksikutele kriteeriumidele antud hindeid. Nii EAS otsuses kui ka MKM vaideotsuses on piisava põhjalikkusega motiveeritud, miks kaebaja poolt esitatud projekti ei olnud võimalik pidada rakendatava meetme eesmärkidele vastavaks (puudus turismitoote mitmekesistamine ning projekti liigne sõltuvus võõrvahendeist). Kaebaja on koos tühistamisnõuetega esitanud nõude EAS kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja taotlus turismi tootearenduse toetuse saamiseks. Vastustaja selgitas kohtule, et käesolevaks hetkeks on turismi tootearenduse toetuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamise ja hindamise tähtaeg ammu möödunud ning tootearendustoetuse rahastamise eelarvelised vahendid parimatele taotlejatele tervikuna välja jagatud. Seega ei ole vastustaja hinnangul reaalselt saavutatav kaebaja tegelik eesmärk saada taotluse uuesti läbivaatamise kaudu projekti rahastamine turismi tootearenduse toetusmenetluse raames. Kohus sellest lähtuvalt leiab, et nimetatud ettekirjutuse tegemise taotlemine ei ole käesoleval juhul võimalik selle realiseerimatuse tõttu ning ei taga kaebaja eesmärgi saavutamist. 17 EAS otsuse näol on tegemist diskretsioonilahendiga. Diskretsiooni teostamisesse ei ole kohtul õigust sekkuda ega seda piirata. Kohtu pädevuses on vaid kontrollida teostatud diskretsiooni piiride ületamist. Käesoleval juhul kohus ei ole täheldanud EAS poolt teostatud diskretsiooni piiride ületamist. Kohus on seisukohal, et EAS vaieldav otsus on piisavalt motiveeritud, arusaadav ja kontrollitav, kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne, seega õiguspärane. Kohtul puudub alus õiguspärase haldusakti tühistamiseks. Kohus leiab, et vaidlusalune MKM vaideotsus iseseisvalt ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vaideotsuses vaid toetatakse EAS motiive taotluse rahuldamata jätmisel. Kohus ei ole käesoleval juhul vaidemenetluses tuvastanud MKM poolt vaide piiride ületamist vms, mida võiks käsitleda olulise menetlusnormi rikkumisena, mis võis sisuliselt mõjutada tehtud otsust. Kohus nõustub tervikuna vastustajate seisukohtadega ning nende ülekordamist ei pea vajalikuks. Kohus kokkuvõtvalt asub seisukohale, et puudub alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ning kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja EAS on esitanud kohtule kohtukulude hüvitamise taotluse koos kuludokumentidega, milles taotleb menetluskulude väljamõistmist topeltesinduse eest. Kohus, tutvunud kohtukuludokumentidega, leiab, et põhjendatud on kohtukulude hüvitamise taotlus adv Madis Päts´i osas (kohtus esindusfunktsioon tervikuna oli adv Madis Päts´i kanda). Seega kohtu hinnangul on vastustaja EAS kohtukulude hüvitamine põhjendatud osaliselt (kohtukuludokumentide hulgas olevas esimeses aruandes, milles on märgitud ajakulu kokku 1135 min, ei ole lahti kirjutatud õigusabiteenuste osutamine esindajate poolt eraldi). Kohus leiab, et põhjendatud on kohtukulude hüvitamine summas 28 633 krooni. Elle Kask Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13.12.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada Station Hotel AS apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2007 otsus Station Hotel AS-lt 28 633 krooni menetluskulude Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks väljamõistmise osas. 18 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.