Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. 1 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 23.03.2007.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja laenulepingu nr. 07-056368-VV, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 27 158 krooni ja 07 senti intressimääraga 18% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtajaga 10.03.2011.a. Lepingu sõlmimise päeval sõlmiti ka laenu tagastamise graafik, mille järgi kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10-ndal kuupäeval summas 825 krooni ja 77 senti. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgmisest päevast arvates ja vastavalt panga hinnakirjale. Alates 10.07.2007.a. jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. 20.09.2007.a. saatis hageja kostjale kirja lepingutest tuleneva võlgnevuse kohta ja palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 08.10.2007.a. Kostja võlgnevust ei tasunud. 09.10.2007.a. ütles hageja kostjale lepingu üles. Seisuga 12.10.2007.a. moodustab kostja võlgnevus kokku 31 345 krooni ja 46 senti, millest võlgnevuse põhiosa 27 154 krooni ja 18 senti, intress 2 077 krooni ja 74 senti, põhiosa viivis 61 krooni ja 65 senti, leppetrahv 300 krooni, viivis 1 krooni ja 89 senti ning menetlustasu 1 750 krooni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 13.10.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) 0,030%. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 94, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – leping, laenu tagastamise graafik, konto väljavõtted, sooritatud operatsioonid,võlgnevuse arvestus, laenukirjade loetelu, lepingu ülesütlemine, hinnakiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 19.10.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali saamisest. Hagimaterjal tagastati märkega ”ei ela antud aadressil”. Kohus kontrollis kostja elukoha andmeid rahvastikuregistris ning 01.11.2007.a. saatis hagimaterjali kostjale uuesti tema registris oleval aadressil. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 09.11.2007.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. 20 päeva täitus 29.11.2007.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. 2 VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leidis, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 13.10.2007.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,030%.
4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 24. jaanuaril 2008.a Nooremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.