) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on ilmselt põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. 2-06-24018 Kuna avaldus on esitatud ärinime kasutamise keelamiseks ja ärinime muutmiseks kohustamiseks, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda kuna äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 11 sätestab et äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Asjaolu, et puudutatud isiku seaduslik esindaja soetas äriühingu mais aastal 2006, ei saa olla aluseks väitele, et isik ei olnud teadlik ärinimede kattuvusest. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et puudutatud isikult xxx tuleb avaldaja xxx kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv summas 100 krooni. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus xxx avalduses xxx vastu ärinime kasutamise keelamiseks ja ärinime muutmiseks kohustamiseks lõpetada.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Avaldaja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 200 krooni ja on esitanud hagist loobumise avalduse. Kohus leiab, et avaldajale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust
lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. xxx tasus 04.09.2006 arveldusarvelt nr 221001181794 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 2900072123, selgitus: „riigilõiv xxx ärinime kasutamise keelamine“) avalduse esitamise eest riigilõivu 200 krooni. Tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, seega 100 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda xxx arvelduskontole nr 221001181794 Hansapangas. Merike Varusk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.