Obsah (4)

§ 24§ 92§ 83§ 93

KOHTUMÄÄRUS + Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 28.november 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-1783 Haldusasi V.K. kaebus Kiili Vallavalitsuse toimingu (

§ 24lg 1 p 4).

2. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas (

§ 24lg 2).

3. Mõista Kiili Vallavalitsuselt kaebaja V.K. kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 4080 (neli tuhat kaheksakümmend) krooni (

§ 92lg 5, § 93 lg 5).

1. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri: * V.K. – kaebuse esitaja: xxxxxxxxx HARJUMAA; * Kiili Vallavalitsus – vastustaja: Nabala tee 2A, Kiili alevik, Kiili vald 75401 HARJUMAA. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kättesaamisest, määruse teinud halduskohtu kaudu. Tallinna määruse KOHUS LEIAB:
2. V.K. esitas 11.09.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Kiili Vallavalitsuse tegevusetus tema poolt 05.06.2007 vallavalitsusele esitatud vaideavalduse läbivaatamisel ning kohustada Kiili Vallavalitsust välja andma haldusakti, millega lahendataks eelpoolnimetatud vaideavaldus Kiili vallas Mõisaküla külas asuva Paju maaüksuse ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise kohta. Kohus võttis kaebuse 01.10.2007 kohtumäärusega menetlusse.
3. 26.10.2007 esitas Kiili Vallavalitsus kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks

§ 24

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajale on Kiili Vallavalitsuse 19.09.2007 kirjaga nr 67/703 edastatud uus piiride kulgemise ettepanek maa ostueesõigusega erastamiseks Paju talu hoonete juurde ning kohustamiskaebuse esemeks olev välja andmata haldusakt on seega tegelikkuses välja antud. 3. 12.11.2007 teatas V.K. kohtule, et on nõus haldusasja menetluse lõpetamisega

§ 24

lg 1 p 4 alusel, kuid taotleb vastustajalt

§ 92

lg 5 järgi menetluskulude väljamõistmist summas 11 880 krooni (sh riigilõiv 80 krooni ja nõustaja kulud 11 800 krooni). 4. 27.11.2007 vastuses kohtule teatas Kiili Vallavalitsus, et vastustaja arvates ei ole kaebaja nõue menetluskulude hüvitamiseks

§ 92

lg 5 alusel õiguslikult põhjendatud, kuna kohustamiskaebuse esemeks olev haldusakt anti välja enne kohtumenetluse algust. 11.09.2007 kohtule esitatud V.K. kaebus ei vastanud

§-s 10 sätestatud nõuetele, mistõttu kohtul ei olnud võimalik seda menetlusse võtta.

nõuetele vastav kaebus esitati kaebaja poolt alles 21.09.

1. Kohtumäärus, millega V.K. kaebus menetlusse võeti, on tehtud 01.10.
2. Kaebuse esemeks olev piiride kulgemise ettepanek aga väljastati kaebajale 19.09.2007, so 2 päeva enne kaebuse esitamist kohtule. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et kaebuse esemeks olev haldusakt anti välja kohtumenetluse käigus ning et kaebaja ei teadnud või ei saanud teada vastustaja seisukohtadest ja toimingutest, millised oleksid ära hoidnud menetluskulude tekkimise kaebaja kahjuks seonduvalt kohustamiskaebusega kohtusse pöördumisega. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud kaebaja otsus pöörduda kohustamiskaebusega kohtu poole proportsionaalne õiguskaitsevahend.
3. Juhul, kui kohus siiski leiab, et esineb

§ 92

lõikes 5 sätestatud alus kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks, ei nõustu vastustaja menetluskulude väljamõistmisega kaebaja poolt taotletud ulatuses (11 880 krooni). Kohtukulude nimekirjas märgitud summad on kaebaja poolt täielikult motiveerimata. Kohtukulude väljamõistmine õigusabiteenuse kasutamise eest peab sõltuma kohtuasja keerukusest, töö mahust, asja ettevalmistamiseks kulunud ajast jms, nagu on korduvalt oma lahendites leidnud ka Riigikohus. Arvestades asjaolu, et kaebaja nõustaja tegeleb oma igapäevases majandustegevuses õigusteenuse osutamisega maaküsimustes, ei saa olla põhjendatud õigusabikulude hüvitamise taotlus summas 11 800 krooni. 2,5-leheküljelise kohustamiskaebuse koostamiseks ei saanud asjatundlikul esindajal kuluda rohkem kui 2 töötundi. Menetluskulude väljamõistmine vastustajalt kaebaja kasuks sellises summas oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes väljakujunenud praktikaga analoogsete tuvastamiskaebuste menetlustes. 6. Vastavalt

§ 24

lg 1 p 4 halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud juhul, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Käesoleval juhul on kaebaja 11.09.2007 esitatud kaebuses kohtult taotlenud Kiili Vallavalitsuse kohustamist haldusakti väljaandmiseks, millega lahendataks kaebaja 05.06.2007 vaideavaldus Kiili vallas Mõisaküla külas asuva Paju maaüksuse ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise kohta. Nimetatud vaideavaldusega oli kaebaja vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra punktile 131 esitanud vastuväited Kiili Vallavalitsuse 29.05.2007 kirjaga nr 6-7/470 tehtud piiride kulgemise ettepanekule. Vastavalt korra nimetatud sättele juhul, kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik 2 arvestada, informeerib ettepaneku koostaja sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada. Kaebuse kohtule esitamise ajaks (

1. septembriks 2007) oli vaideavalduse vallavalitsusele esitamisest möödunud üle kolme kuu, kuid kaebusest nähtuvalt ei olnud vallavalitsus selleks ajaks vaideavaldusele mingil moel reageerinud. Uue piiride kulgemise ettepaneku maa ostueesõigusega erastamiseks Paju talu hoonete juurde tegi Kiili Vallavalitsus kaebajale alles 19.09.2007 kirjaga nr 6-7/
3. 26.10.2007 esitatud menetluse lõpetamise taotluses on vastustaja põhjendanud kaebajale vaidlustatud piiride kulgemise ettepaneku tegemist maa ostueesõigusega erastamiseks Kiili valla üldplaneeringuga, mille kohaselt kaebaja poolt erastamiseks taotletavale maaüksuse osale on ette nähtud sotsiaalobjektina Kiili valla kalmistu ja sellega seoses vallavalitsuse 04.09.2007 korraldusega nr 522 algatatud detailplaneeringuga, millest tulenevalt taotleb vastustaja ca 10,3 ha kaebaja poolt soovitavast maast munitsipaalomandisse sotsiaalmaana. Vastustaja väited, et kaebaja oli teadlik piiriettepaneku tegemise põhjustest soovitust väiksemas ulatuses ning vallavalitsuse seisukohtadest ja toimingutest seoses tema vaideavalduse menetlemisega, mistõttu ei olnud kohtusse pöördumine antud juhul proportsionaalne õiguskaitsevahend, on põhjendamata ja paljasõnalised ning neid kinnitavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Asjaolu, et kaebaja ei olnud teadlik piiride kulgemise ettepaneku tegemise põhjustest just sellisel viisil ja ulatuses, tõendab kaudselt ka see, et kaebaja on halduskohtus vaidlustanud ka 19.09.2007 tehtud piiriettepaneku (haldusasi nr 307-2045).
4. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et kaebajal puudub õiguslik alus menetluskulude hüvitamise taotlemiseks vastavalt

§ 92

lg-le 5, kuna haldusakt, mille väljaandmiseks kohustamist kaebaja taotles, anti välja enne, kui kaebaja esitas kohtule

nõuetele vastava täpsustatud kaebuse (21.09.2007) ja kohus kaebuse menetlusse võttis (01.10.2007). Kaebaja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse 11.09.2007. Peale 01.10.2007 kohtumääruse saamist kaebuse menetlusse võtmise kohta esitas vastustaja 26.10.2007 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamise kohta

§ 24lg 1 p 4 alusel, kuna välja andmata jäetud haldusakt on välja antud.

Kaebaja menetluse lõpetamise taotlusele vastu ei vaielnud. Seega esineb

§ 24

lg 1 punktis 4 sätestatud menetluse lõpetamise alus.

§ 92

lg 5 kohaselt kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alustel.

§ 83

lg-tes 2 ja 4 sätestatu kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ning menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 9. Vastavalt

§ 93lg-le 5 kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja nõustaja kulude väljamõistmine kaebaja poolt taotletavas ulatuses (11 800 krooni) ei ole käesoleva kohtuasja keerukust ja töö mahtu arvestades ilmselt põhjendatud ega proportsionaalne. OÜ Maatehingute Õigusbüroo kohtukulude nimekirjas ei ole näidatud osutatud õigusabiteenuse ajalist mahtu ega ajaühiku hinda. Kaebaja ei ole kohtukulude väljamõistmise taotluses põhjendanud nõustaja õigusabiteenuste osutamise vajalikkust sellises mahus. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks, mis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks

§ 92

lg 5 alusel väljamõistmisele, on 4080 krooni (sh 80 krooni riigilõiv ja 4000 krooni nõustaja õigusabikulu). Marion Vakker kohtunik 3