3-07-483/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. aprill 2007, Jõhvi 3-07-483 AS xxx (pankrotis) kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 18.08.2006 korralduse nr. 277 osaliseks tühistamiseks ja maamõõtja Peep Kuuse poolt 06.07.2006 koostatud piiriprotokolli tühistamiseks
2. aprill 2007 Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja Veronika Stepanova, maamõõtja Peep Kuuse ja Aleksandr Ganzevitši esindaja Raul Ainla Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Mõista AS xxx (pankrotis) Aleksandr Ganzevitši (konto SEB Eesti Ühispangas nr. 10010109614018) kasuks õigusabi teenuse eest tasumisega kantud menetluskulu katteks välja 35 400 (kolmkümmend viis tuhat nelisada) krooni. 3.Kaebaja ja vastustajate võimalikud kohtukulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 06.07.2006 koostas maamõõtja Peep Kuuse piiriprotokolli Narva-Jõesuu linnas Aia 17 asuva katastriüksuse piiride maastikul tähistamise ja piiride kättenäitamise kohta (t.l. 31-32). 18.08.2006 andis Narva-Jõesuu Linnavalitsus korralduse nr. 277, millega kinnitas muuhulgas 25 112 m2 suuruse Aia 17 maaüksuse piirid ning nõustus selle maa ostueesõigusega erastamisega Aleksandr Ganzevitšile (t.l. 29-30). 07.03.2007 esitas AS xxx pankrotihaldur Erik Savi Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1 ja 22-25) ning palus, et kohus tühistaks Aia 17 kohta koostatud piiriprotokolli ja Narva1 Jõesuu Linnavalitsuse 18.08.2006 korralduse nr. 277 osas, millega kinnitati Aia 17 maaüksuse piirid, otsustati registreerida see maakatastris riigi nimele ja nõustuti katastriüksuse ostueesõigusega erastamisega Alekaandr Ganzevitšile. Kaebaja väitis, et nimetatud katastriüksusel paikneb tenniseväljak, mille omandi üle on AS xxx (pankrotis) ja Heli Adamovitši vahel toimumas kohtuvaidlus. Kaebaja märkis, et Aleksandr Ganzeviš sõlmis 08.02.2001 pankrotivaraks olnud ehitiste ostu-müügilepingu, kuid tenniseväljakut müüdava vara hulgas polnud ja seega ei ole tal õigust selle alust maad erastada. Piiriprotokolli osas märkis kaebaja, et sellel puuduvad naaberüksuse Aia 29 erastamise subjekti allkiri, maaüksusel paiknevate ehitiste loetelu ja omaniku kinnitus, et kõik maaüksusel asuvad ehitised on tema omandis. Narva-Jõesuu Linnavalitsus vaidles oma kirjalikus vastuses (t.l. 71-73) kaebusele vastu ja väitis 08.02.2001 sõlmitud ostu-müügilepingule viidates, et AS xxx poolt Aleksandr Ganzevitšile võõrandatud ehitised paiknesid 39 682 m2 suurusel maatükil ning, et endise hooneregistri toimikus on köidetud lepingu lisana Aia 17 asendiplaan, mille järgi ei asu seal mingit tenniseväljakut, toimikus puuduvad märked sellise eraldi rajatise või hoone kohta ning territooriumil ei ole üldse tenniseväljakut. Veel märgiti vastuses, et linnavalitsus lähtus olemasolevatest dokumentidest ja andmetest ja nende järgi ei ole Heli Adamovitš nii ehitisregistris kui ka endises hooneregistris Aia 17 asuvate hoonete või rajatiste omanik. Piiriprotokolli suhtes märgiti, et see koostati linnavalitsuse maakorraldaja ja Aia 17k kanalisatsiooni pumbajaama omaniku AS Narva Vesi esindaja juuresolekul ja lisati, et Aia 17 puudub lääne poolse maa-ala erastamise õigustatud subjekt, Aia 27 maa-alal aga on lagunenud vundament ja maa kuulub riigile. Maamõõtja Peep Kuuse vastuses (t.l. 65-66) peeti piiriprotokolli tühistamise nõuet arusaamatuks ja väideti, et katastriüksuse moodustamise õiguslikuks aluseks on linnavalitsuse korraldus. Vastuseks kaebuse esitaja väidetele märgiti, et mõõdistatud maaüksusel pole 14.10.1999 ostumüügilepingus ja hagiavalduses kirjeldatud killustikuga kaetud platsi, aeda koos vundamendi ja seinaga, on vaid 732 m2 suurune võrkaiaga ümbritsetud asfaltkattega plats, mille kuuluvuse suhtes ei tekkinud kahtlusi, samuti ei tekkinud neid teiste maaüksusel asuvate platside, teede, paekivist müüride jne. kuuluvuse kohta. Kaebuses viidatud maakatastriseaduse § 20 lg. 5’ ja 52 kohta märgiti, et neis sätestatu tuleb aluseks võtta vaid siis, kui katastriüksus moodustatakse plaani- ja kaardimaterjali alusel ilma katastrimõõdistamiseta ning juhiti tähelepanu asjaolule, et Aia 17 katastriüksuse moodustamise toimikus olevad dokumendid, s.h. piiriprotokoll on katastripidaja poolt kontrollitud ja katastriüksus registreeritud. Veel viidati Vabariigi Valitsuse 23.10.2003 määrusega nr. 264 kinnitatud “Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise korra“ § 22 ja märgiti, et Aia 29 ja 17 ei ole naaberüksused ning, et katastrimõõdistamisel pole maaüksusel paiknevate ehitiste loetelu ja omaniku kinnitus vajalikud. Aleksandr Ganzevitši kirjalikus seletuses (t.l. 94-100) leiti, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja kaebajal puudub kaitstav subjektiivne õigus, sest pole olemas ühtegi talle kuuluvat rajatist, mille juurde saaks maad erastada. Selle seisukoha põhjenduseks märgiti asjaolud, et Heli Adamovitšiga sõlmitud leping on vorminõude rikkumise tõttu tühine, et kaebuse põhjuseks olev tenniseväljak ei olnud arvel hooneregistris ja seda ei eksisteeri ka ehitisregistris ning et kaebaja ei esitanud hiljemalt 01.01.1998 avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks. Piiriprotokolli suhtes märgiti, et see pole haldusakt, mille suhtes saaks esitada tühistamisnõuet. AS xxx (pankrotis) oma esindajat kohtuistungile saatnud. Kohtuistungi toimumise aeg ja koht olid teatavaks tehtud pankrotihaldurile adresseeritud kohtukutsega. Selles hoiatati, et mitteilmumine ei takista kaebuse läbivaatamist (t.l. 54 ja 62). Vahetult enne kohtuistungit saabus kohtumajja elektrooniline kiri (t.l. 93), milles pankrotihaldur Erik Savi teatas, et asjaga kaasatud puudutatud isik on talle teinud ettepaneku kokkuleppimiseks ja palus seetõttu kaebuse läbivaatamine edasi lükata. Aleksandr Ganzevitši ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindajad pankrotihalduri väidet ei 2 kinnitanud ja nõudsid asja sisulist arutamist (t.l.108-109). Kuivõrd kaebaja taotluse põhjenduseks toodu ei leidnud asjaosaliste poolt kinnitust, jättis kohtunik taotluse protokollilise määrusega rahuldamata (t.l. 109). Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja ja maamõõtja Peep Kuuse jäid kirjalikult esitatud selgitustee juurde ja palusid kaebust mitte rahuldada. Veronika Stepanova väitis, et Aleksandr Ganzevitšile ostueesõigusega erastatud Aia 17 maaüksusel ei ole kaebaja poolt kirjeldatud tenniseväljakut ning, et Aia 27 asuv vundament kuulub hoopis Investeeringute OÜ, kes on esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse ja saanud tähtaja hoone taastamiseks. Peep Kuuse väitis, et teostas maa mõõtmise linnavalitsusest saadud asendiplaani alusel ja kinnitas samuti, et Aia 17 territooriumil ei ole tenniseväljakut ega midagi, mis seda meenutaks. Aleksandr Ganzevitši esindaja Raul Ainla palus kaebust mitte rahuldada ja esitas kokku 35 400 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude. Ka tema kinnitas, et erastatud maaüksusel pole tenniseväljakut ning väitis, et kui see seal ka oleks, poleks kaebajal võimalik tõendada selle omandiõigust. KOHTU PÕHJENDUSED Maa ostueesõigusega erastamise alused ja kord on sätestatud maareformi seaduses ja selle alusel Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise korras”. AS xxx (pankrotis) ei ole nimetanud ühtegi õigusnormi, mida Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korraldus rikub ning kaebuse väidete kohaselt on selle haldusakti vaidlustamise ainsaks põhjuseks asjaolu, et kaebaja arvates on korraldusega kinnitatud Aia 17 katastriüksuse piiridesse arvatud maa, millel asuv tenniseväljak peaks kuuluma talle. Samas ei ole ta kohtule millegagi tõendanud, et see rajatis on üldse olemas, et tegemist on õiguslikul alusel püstitatuga ning, et tal on võimalik tõendada selle omandiõigust. Kaebuses möönis kaebaja, et tenniseväljaku ei ole kantud registritesse ning, et selle täpne asukoht pole talle teada (t.l. 23 ja 25). Kohustuse esitada kõik täiendavad tõendid ja taotlused kohtule hiljemalt 26.03.2007 (t.l. 50) jättis kaebaja täitmata ja tema esindaja ei ilmunud ka kohtuistungile (t.l. 108). Ehitisregistri kohaselt asub aadressil Narva-Jõesuu Aia 17 üheksa hoonet ja rajatist ning need on täpselt samad, mis Aleksandr Ganzevitš 08.02.2001 ostu-müügilepingu (t.l. 4348) alusel omandas ja mis olid aluseks talle maa ostueesõigusega erastamisel (maa ostueesõigusega erastamise toimiku nr. 46468 N-J) lehed nr. 3-9). Lepingu punktis 2.3 on ära nimetatud AS Narva Elektrivõrk kuuluva alajaama seadmed ja AS Narva Vesi kuuluva pumbajaam, kuid ei ole mingit märget selle kohta, et müüdud ehitistega samal maatükil paikneb veel ka Heli Adamovitšile või mõnele teisele isikule kuuluv tenniseväljak. Sama punkti kohaselt lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil (t.l. 78) on mõlemad eelnimetatud objektid tähistatud. Tenniseväljakut aga ei ole selle plaani Aia 27 krundiga külgnevale alale ega ka mujale märgitud. Tenniseväljaku kohta esitatud kaebuse väite tõepärasuse välistab lisaks muule ka asjaolu, et eespool juba nimetatud 08.02.2001 ostu-müügilepingu punkt 2.1 kohaselt paiknesid müüdud hooned kokku 39 682 m2 suurusel maatükil, mis on 63 m2 võrra suurem kui AS xxx õiguseellasele AS Lillesaar (t.l.105-106) aastal 1993 eraldatud 39 619 m2 suurune maatükk (toimiku nr. 46468 N-j lehed 17-19) ja 759 m2 võrra suurem kui vaidlusaluses korralduses nimetatud kokku 38 860 m2 suurune maatükk (t.l. 29-30). Narva-Linnavalitsuse esindaja väidetel ei asu aadressil Aia 27 mitte kaebaja poolt esitatud ostu-müügilepingus (t.l.33-34) nimetatud Heli Adamovitši majavaldus, vaid Investeeringute OÜ kuuluv vundament. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse koduleheküljel avalikult kättesaadav elektrooniline dokumendiregister kinnitab, et 08.02.2006 korraldusega nr. 41 on nõustutud Investeeringute OÜ maa ostueesõigusega erastamise avaldusega ja otsustatud küsida maavanemalt luba erastada talle Aia 27 asuv 3184 m2 suurune ärimaa. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 sätestatust tulenevalt võib isik pöörduda halduskohtusse vaid oma põhiseadusest, seadustest või nende alusel antud õigusaktidest tulenevate subjektiivsete 3 õiguste kaitseks. Halduskohtumenetluse seadustiku mõtte ja kohtupraktikas kehtivate seisukohtade kohaselt saab halduskohus tühistamisnõude rahuldada üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust, et haldusorgan on kaebaja õigusi rikkunud ja haldusakti tühistamine võimaldab need jälle taastada. AS xxx (pankrotis) kaebuse kohtulikul menetlemisel ei ole kinnitust leidnud, et NarvaJõesuu Linnavalitsuse 18.08.2006 korraldus nr. 277 oleks vähimalgi määral puutumuses kaebaja subjektiivsete õigustega. Seega ei saa halduskohtul olla ka alust selle haldusakti mistahes osas tühistamiseks. Halduskohtumenetluse praktika kohaselt ei pea kohus kontrollima kaebuse kõiki väiteid, neile esitatud vastuväiteid ja vaidlustatud haldusakti õiguspärasust, kui ta tuvastab, et haldusaktiga ei rikuta kaebaja õigusi ning see põhimõte on kohaldatav ka käesolevas kohtuasjas. Lisaks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse korralduse vaidlustamisele on AS xxx (pankrotis) esitanud tühistamisnõude ka maamõõtja Peep Kuuse poolt koostatud piiriprotokoll suhtes. Eelnevalt on kohus juba põhjendanud, miks ei saa Aleksandr Ganzevitšile maa ostueesõigusega erastamine puutuda AS xxx (pankrotis) õigusi. Lisaks omab tähendust ka see, et halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg. 2 p. 1 kehtestatu võimaldab halduskohtu vahendusel nõuda vaid haldusakti tühistamist. Piiriprotokoll aga on menetlustoimingut fikseeriv dokument, mitte haldusakt. See on otseselt välja toodud ka kaebusega vaidlustatud piiriprotokolli tekstis, kus on sõnaselgelt öeldud, et piiriprotokoll on koostatud katastriüksuse piiride maastikul tähistamise ja piiride kättenäitamise kohta (t.l. 31). Kohtu eeltoodud põhjendustel tuleb AS xxx (pankrotis) kaebuse nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindaja ja maamõõtja Peep Kuuse kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 111), seega jäävad kaebaja ja vastustajate võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud Aleksandr Ganzevitš on õigusabi teenuse ostmiseks kulutanud 35 400 krooni (t.l. 107). Selle summa peab talle hüvitama kaebaja. Kuna kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja selle esitaja käitumine viitab kohtuistungi edasilükkamise põhjenduseks toodud väidetes pahatahtlikkusele, on kolmanda isiku kohtukulude täies ulatuses tema kanda jätmine igati põhjendatud. Raili Randlane Kohtunik 4