lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kokkuleppe kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Hageja on tasunud 11.07.2007.a arvelduskontolt nr 10902019053000 SEB Eesti Ühispangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2900072123, selgitus: „hagiavaldus xxx vastu“) hagiavalduse esitamise eest 2 2-07-25420 riigilõivu 2750 krooni.
lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista kohustuse täitmiseks 40 000 krooni ning viivise 6537,20 krooni. Kohus märgib, et ei arvesta hagihinna hulka kõrvalnõudena esitatud viivise nõuet. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas hagihinnaks 40 000 krooni, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 2250 krooni. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2750 krooni. Seega kuulub enam tasutud osas riigilõiv 500 krooni hagejale tagastamisele.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud taotlus poole riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Kuna kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivu enam tasutud osas 500 krooni, tuleb hagejale tagastada veel pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust pool, s.o 1125 krooni. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja arvelduskontole nr 10902019053000 SEB Eesti Ühispangas. Juhindudes
lg-st 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et kummagi õigusabikulud jäävad tema enda kanda.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.