Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Vanema õiguste ära võtmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 1 Avaldaja taotlus ja põhjendused Tallinna Linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 12.01.2007 Harju Maakohtule avalduse EPlt vanema õiguste äravõtmiseks AP suhtes. Avalduse kohaselt sündis XXX EP’l tütar A. Tallinna linna avalduse kohaselt ei ole EP võimeline last kasvatama ja tema eest hoolitsema. A elab GH juures, kes on lapse isapoolne vanaema. EP on ise pärit probleemsest perekonnast, tal puudub püsiv töö ja elukoht, mistõttu ei ole ta võimeline kindlustama lapsele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Ta tarvitab narkootilisi aineid. Teda on korduvalt võetud vastutusele varguste ja ebaseadusliku narkootilise aine tarbimise eest. Ka lapse isal on narkosõltuvus. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et EP ei ole suuteline täitma vanema kohustusi ning EPlt tuleb ära võtta vanema õigused A P suhtes. Avaldaja palus ka määrata GH AP eestkostjaks. Harju Maakohtu 27.04.2007 määrusega määrati GH AP eestkostjaks. Puudutatud isikute seisukohad Asjast puudutatud isik EP ei ole nõus vanema õiguste äravõtmisega. Ta on seisukohal, et ta ei ole last maha jätnud ning saab lapse kasvatamisega hakkama. Puudutatud isik vabaneb kinnipidamisasutusest . EP tunnistab, et ta on tarvitanud ühe korra narkootilisi aineid, koos lapsega ei ole ta narkootikume tarbinud. Lapse ootamise ajal ta ei saanud end rasedana arvele võtta, kuna tal puudusid dokumendid. Asjast puudutatud isik GH avaldas, et tema poeg AH ja EP elasid koos GH juures ja sellest kooselust sündis A. Siis hakkasid AH ja EP korterisse tooma võõraid inimesi. Kui lapse isa pandi vangi E lahkus ja jättis A GH juurde, aegajalt käis E last vaatamas. Sellest ajast on laps olnud puudutatud isiku kasvatada. Nädalavahetuseti kasvatas last EP ema. GH avaldas, et E ja tema poeg tarvitasid narkootikume pigem süstemaatiliselt kui harva. Kas E kuskil töötas või tööd otsis puudutatud isik ei tea. Puudutatud isiku A P esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. AP esindajale on EP isik teada ts.asjast nr.2-06-34475, mille raames arutati Tallinna linna avaldust samalt emalt vanemaõiguste äravõtmist lapse G P suhtes, kelle esindajaks olin määratud. Märgitud kohtuasjas tegi kohus määruse EPlt vanemaõiguste äravõtmise kohta seetõttu, et EP ei olnud oma isikuomaduste ja huvi puuduse tõttu võimeline G kasvatama ega tema eest hoolitsema. Varasemast menetlusest on lapse esindajale teada, et EP ei tööta ja tal puuduvad võimalused hankida endale elamispind. Eestkosteasutuse andmetel on EP ise pärit probleemsest perekonnast, kes on 10 aastat olnud Lasnamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonnas arvel kui pidevat abi vajav pere. Kuna EPl puudub töökoht ja püsiv elukoht, ei ole ta võimeline kindlustama lapsele vajalikku kasvamis- ja arenemiskeskkonda. Varasemast kohtumenetlusest on lapse esindajale AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla esildisest teada, et At oodates ei olnud EP rasedana arvele läinud, oli ravikindlustamata ja tarvitas narkootikume, viimati oli amfetamiini tarvitanud kolm päeva enne sünnitust. EP on kohtulikult süüdi mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mille eest teda on karistatud vangistusega. Alates 2006.a. detsembrikuust viibib EP vangistuses XXX Vanglas, olles süüdistatud suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ja vargustes. GH kinnitusel käib ta AH vangistuses vaatamas ning võtab alati kaasa ka A. Ema tütre käekäigu vastu huvi ei ole tundnud. EP väitel on ta pikka aega kasutanud narkootikume ning laste hoolitsuseta jätmist põhjendab samuti narkootikumide kasutamisest tekkinud seisundiga. Lapse esindaja on seisukohal, et EP senine käitumine, eriti sõltuvus narkootikumidest ei anna alust veendumuseks, et talle vanemaõiguste säilitamine oleks lapsele ohutu. Käesoleval ajal on esindaja hinnangul Ale tagatud stabiilne, turvaline ja tema eale vastav kasvukeskkond. Tüdruku kasutada on omaette tuba. Vanaema ja onu pere suhtumine tüdrukusse on hell ja hoolitsev. Emotsionaalne side vanaemaga on tugev, emotsionaalset sidet on vanaema suutnud hoida ka isa ja lapse vahel. Vanaema poolt korraldatuna on A igapäevane elu praegu saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. A käib kodulähedases Tallinna XXX Lasteaias. 2 Emaga kohtus A viimati 2006.a. septembrikuus, kui EP jättis lapse vanaema juurde ja ise lahkus. Enne oma kinnipidamist 2006.a. detsembris ega pärast seda ema tütrega kontakti otsinud ei ole. Samas avaldas GH lapse esindajale, et tüdrukuke mäletab ema ja on paaril korral meenutanud teda. Vanaema sõnul hoiab ta kontakti EP emaga ja aeg-ajalt võtab emapoolne vanaema last ka päevaks enda juurde. Vanaema soovib säilitada lapse suhet teise vanaemaga ja ka emaga, kui ema lapse vastu huvi tunneks. Lapse esindaja on seisukohal, et asjas on leidnud tõendamist, et E.P ei täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel narkootikumise tarvitamise tagajärjel. Ema poolt narkootiliste ainete tarvitamine seab lapse elu ohtu. EPlt vanemaõiguste äravõtmine A suhtes vastab lapse huvidele, sest vastupidine oleks lapsele ohtlik. Pärast EP vangistusest vabanemist tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnates on vähetõenäoline, et ta suudaks Ale pakkuda samaväärset hooldust ja järelevalvet. Lapse huvides on välistada olukord, kus ema võib oma suva järgi korraldada lapse elu, kui ta sõltuvuse tõttu narkootikumidest ei suuda adekvaatselt korraldada oma elu. EPl vanemana ei pea säilima õigus tulevikus töövõimetuna saada ülalpidamist oma lapselt, kelle ta on jätnud lapsepõlves vanemliku hoolitsuseta. Seega on vanemaõiguste äravõtmine EPlt põhjendatud. Kuivõrd lapse eestkostjaks on määratud GH ei jääks A vanemaõiguste äravõtmisel vanemliku hoolitsuseta. Kohtuistungi käik ja määruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning palus võtta puudutatud isikult EPlt vanema õigused ära, kuivõrd EP on jätnud oma lapse vanemliku hoolitsuseta narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Lapse ema ei ole oma suhtumist lapsesse muutnud. Asjast puudutatud isik EP ei ole nõus vanema õiguste äravõtmisega. Puudutatud isiku AP esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja puudutatud isikute seisukohad, lisaks uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leidis, et avaldus on leidnud asja sisulise arutamise käigus tõendamist ja kuulub rahuldamisele. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistustest nr XXX (t/l 14) nähtub, et EP on AP ema. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on ära kuulanud lapse ema EP.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kuivõrd A on alles kolmeaastane, kohus teda ära ei kuulanud. Lastesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanema õigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 alusel võtab kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära vanema õigused vanemalt, kes alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine EPlt on põhjendatud, kuna puudutatud isik EP on jätnud oma vanema kohustused täitmata narkootikumide tarvitamise tagajärjel. 3 Asjas on leidnud kinnitust, et puudutatud isik EP tarbib narkootikume, teda on korduvalt kohtulikult süüdi mõistetud varavastaste ja narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest, mille eest teda on karistatud vangistusega. Kohus ei pea usaldusväärseks EP seletust, et ta on tarbinud narkootikume vaid ühel korral. Samuti on avaldaja, puudutatud isik GH ja ka puudutatud isik EP ise andnud seletusi, millest nähtub, et EP ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. EP avaldas ära kuulamisel, et ta on paariks päevaks lapse üksinda jätnud. Taoline käitumine on nii väikese lapse suhtes lubamatu ja lapsele äärmiselt ohtlik. EP ei ole hoolitsuskohustuse täitamata jätmise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 p 1 mõttes. Kohus nõustub lapse esindaja seisukohaga, et EPlt vanema õiguste äravõtmine A suhtes vastab lapse huvidele, sest vastupidine oleks lapsele ohtlik. Lapse huvides on välistada olukord, kus ema võib oma suva järgi korraldada lapse elu, kui ta sõltuvuse tõttu narkootikumidest ei suuda adekvaatselt korraldada oma elu. Lisaks vajab laps vajab kasvamiseks elutervet sotsiaalset keskkonda. Turvalise kodu peavad lapsele tagama tema vanemad kuid lapse ema antud hetkel ega antud olukorras seda ei suuda. Kohus leiab, et puudutatud isiku käitumine ei anna alust loota tema eluviiside muutumisele. Ema poolt narkootiliste ainete tarvitamine seab ohtu ka lapse elu. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks EPlt on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab laste huvidele ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine lapse emalt on antud juhul vajalik lapse elu, tervise, arengu ja heaolu kaitseks ning toimub üksnes lapse huvides. Kohus selgitab EPle, et vastavalt perekonnaseaduse §-le 55 lg 2 võib eestkosteasutus lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjulikku mõju. Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Krista Kirspuu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.